) Menetluse liik RESOLUTSIOON Jätta RJ hagi MJ ja CJ vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata. MENETLUSKULUD Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda ja hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulu riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 2-16-12891 Pärnu Maakohtu 07.05.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-2928 on RJ välja mõistetud elatis oma alaealiste laste ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot kummalegi lapsele. Hageja on alates 2000 töövõimetuspensionär, kelle igakuine sissetulek on 215,95 eurot ning lisaks on tal veel üks ülalpeetav, alaealine EJ, kelle ülalpidamiseks tasub hageja igakuiselt 50 eurot. Kuivõrd hageja on töövõimetuspensionär, on tal väga keeruline töökohta leida, seega puudub tal ka võimalus kohtu poolt väljamõistatud suuruses lastele elatist maksta. Hagejal puudub ka kinnis- ja vallasvara, mille realiseerimisel saaks hageja suurendada oma varalist seisu. Käesoleval ajal on hageja hooajatöölisena hõivatud ning töötab miinimumpalgaga, kuid tegemist ei ole pikemaajalise stabiilse sissetulekuga. Eeltoodust lähtudes leiab hageja, et tal puudub piisav sissetulek, kuid ta teab, et ei saa vabaneda kostjate ülalpidamiskohustustest täielikult ning taotleb elatise vähendamist MJ ja C J kasuks igakuiselt summale 50 eurot. Kostja vastuväited Kostjad leiavad, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on 07.05.2015 otsuses tsiviilasjas nr 2-152928 elatise väljamõistmise kohta juba arvestanud RJ töövõimetusega ning sellega, et ta pidi toetama veel ühte alaealist last. Viimatinimetatud tsiviilasjas esitas RJ tõendi, et tasub oma lapsele EJ 100 eurot kuus. Käesolevas asjas on RJ esitanud tõendina kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-165813, millega kohus kinnitas kompromissilepingu selle kohta, et RJ maksab oma nüüdseks täisealiseks saanud lapsele 50 eurot kuus kuni lapse õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on alates tsiviilasja nr 2-15-2928 menetlemisest kuni käesoleva ajani ühe lapse elatise kohustuse vähenemisest tingituna RJ majanduslik olukord paranenud. Samas on tegemist täiskasvanud lapsega, kes õpib ning keda hageja toetab õpingute ajal. Täiskasvanud x on võimeline ka ise endale elatist teenima. Kuna MJ on x-aastane ja CJ x-aastane, on RJ ülalpidamiskohustus kostjate ees täita veel vastavalt xx ja xx aastat, samal ajal kohustus oma täisealise x ees on veel järgmised x aastat ning kostjatele tundub pahatahtlik hageja taotlus vähendada lastele makstavat elatist kuni laste 18-aastaseks saamiseni. Ei saa võrrelda x- jax-aastaste laste olukorda xx-aastase lapse olukorraga, kes ei ole võimeline endale lisasissetulekut hankima ning sõltub 100% vanematest. Kuigi hageja on väitnud, et pole hõivatud tööga ja on esitanud tõendeid selle kohta, et on tulemusteta kandideerinud mitmetele töökohtadele, on ta samas ise kinnitanud, et on avalduse esitamise hetkel hõivatud hooajatöölisena. Ka hooajatööde tegemine, samuti mitmetele töökohtadele kandideerimine, osutab sellele, et hageja tervislik seisund võimaldab tal tööd teha ning alusetud on hageja väited, et teda ei võeta tööle. See, et hageja töötasuks on miinimumpalk, ei anna alust elatise summasid vähendada. Hageja on jätnud kohtule teavitamata ka oma muud sissetulekud. Nimelt nõudis hageja laste emalt JJ ühise kooselu jooksul seltsingusse tehtud panuse eest (akende ostmine) 1591 eurot, mida JJ hagejale vastavalt Pärnu Maakohtu määrusele maksab. Kostjad leiavad, et hageja käitumine ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidmisel ja vähendamisel on pahatahtlik ja teadlik, kuna hageja on laste emale korduvalt öelnud, et ta ei kavatsegi elatist maksta, makstes vabatahtlikult elatist üksnes ühel kuul, mistõttu on laste ema pidanud pöörduma elatise nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Kostjad leiavad, et hageja pahatahtlikkuse tõttu peab laste ema töötama suure koormusega ning ka kostjate seaduslikul esindajal on veel ülalpidamiskohustusi ühe alaealise lapse ja 2 täiskasvanud lapse ees, kes õpivad ja elavad koos kostjate seadusliku esindajaga. Lisaks varjab hageja laste ema arvates oma tegelikke tulusid, tegeldes kasutatud sõiduautode ostu ja müügiga. Kokkuvõtvalt leiavad kostjad, et elatist ei tohiks vähendada alla 100 euro kuus, kuna selline vähendamine kahjustaks laste huve ning asetaks lapsed vaesusriski. Ka riigipoolne elatisabi on alates 2017.a. mitte vähem kui 100 eurot kuus, mis näitab selgelt seda, et väiksema kui 100 euro summa eest ei ole võimalik lapsi kasvatada nii, et nad ei satuks vaesusesse. 2 2-16-12891 Kohtu seisukoht ja põhjendused 1.
annab poolele õiguse pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses. 07.mai 2015 otsusega mõisteti RJ alaealiste laste MJ ja CJ kasuks elatis 100 eurot kuus alates 01.04.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni. Seega on RJ pooleks, kes võib esitada nõude tuginedes
§-le 459. 2.
alusel võib kumbki pool nõuda elatise muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Seega peab kohus antud nõude puhul võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas 07.05.2015 kohtulahendi aluseks olevad asjaolud on muutunud.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi.
Seepärast jätab kohus tähelepanuta kostjate väited hageja täiendava sissetuleku kohta, mida hageja ei ole kinnitanud ning kostjad tõendanud. 5. Antud juhul on elatis kostjate kasuks välja mõistetud mitte PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, vaid alates 01.04.2015 100 eurot lapse kohta, mis vastab igal juhul laste vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et 07.05.2015 kohtulahendi aluseks olevad asjaolud ei ole sedavõrd muutunud, et need annaksid aluse elatise suurust vähendada ning RJ hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.
mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 3 2-16-12891 Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. 30.06.2016 määrusega anti RJ riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning need jäävad riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.