Obsah (6)

§ 661§ 150§ 430§ 432§ 139§ 124

Tsiviilasi nr 2-15-3534 Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Priks Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2016; Valga kohtumaja Tsiviilasja number

§ 661lg 4).

Määrusele riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust (

§ 150lg 8).

ASJAOLUD Menetluse käik 06.03.

1. a saabus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Mittetulundusühing korteriühistu „Kesk 3“ hagiavaldus Ingrid Noormetsa vastu võlgnevuse nõudes (menetlusse võetud 11.03.
2. a). Hagilt oli tasutud riigilõivu 425 eurot. Hiljem täpsustati nõuet ja muutus võlgnevuse suurus. Hageja tasus täiendava riigilõivu 25 eurot. 11.02.
3. a saabus kohtule hageja avaldus haginõudest osaliseks loobumiseks ning 18.03.
4. a määrusega lõpetas kohus osaliselt menetluse. 05.05.
5. a toimus asjas kohtuistung, kus pooled sõlmisid kompromissi. Poolte taotlus Kohtuistungil avaldatud kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutavas võlgnevuse suuruses ja tasumise tingimustes – kostja tasub võlgnevuse katteks 3059,07 eurot, samuti pool riigilõivu summas 297 eurot ning õigusabi eest 228 eurot, kokku 3584,07 eurot osamaksetena 50 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, muu hulgas seda, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Tuginedes

§ 661lg 4 pooled loobusid edasikaebeõigust.

Pooled leppisid kokku, et muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (

168 lg 3). Kohus märgib, et hageja taotleb tasutud riigilõivust (450 eurot) poole tagastamist, mis on seega summas 225 eurot. Samas on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole tema poolt tasutud riigilõivust summas 297 eurot. Hageja on kohtule 09.05.2016.a telefoni teel kinnitanud, et nõuab kostjalt siiski poole riigilõivu hüvitamist summas 225 eurot ning esitanud selle kohta ka kirjaliku avalduse. Kohus leiab, et protokolli kantud kompromissitingimustes on eksimus ning kohus korrigeerib kostja poolt hüvitamisele kuuluvat riigilõivu summat, milleks jääb 225 eurot. Kokku kuulub kostja poolt hagejale tasumisele seega 3512,07 eurot (3059,07+225+228). KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada. Õigusrahu huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil on pooled pidanud mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid ning kompromiss on täidetav. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (

§ 430lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine.

Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetluses on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise protsessuaalõiguslikest tagajärgedest. Sellega on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. 2. Riigilõivu tagastamine

§ 139

lg 2 järgi riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

§ 124

lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Käesoleval juhul oli hagilt vaja tasuda riigilõivu kokku 450 eurot (Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel hagihinnalt kuni 7000 eurot). Osaliselt hageja loobus oma nõudest, mille tõttu tuli riigilõivu arvutada hagihinnalt kuni 6000 eurot ning riigilõiv oli seega 425 eurot. Samas on nii kompromissi kui loobumise korral õigus nõuda tagasi pool tasutud riigilõivust (

§ 150lg 2 p 1 ja 2).

Hageja on tasunud riigilõivu kokku 450 eurot ning taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik