MS § 367 alusel 0,023% põhinõudest iga kalendripäeva eest kuni põhinõude täitmiseni). Hagivalduse põhjenduste kohaselt hageja sõlmis 20.12.2013 (hagiavalduse tekstis on ilmselt ekslikult lepingu sõlmimise kuupäevaks märgitud 25.06.2014) kostjaga kinnisasja müügilepingu 2-15-100097 ja asjaõiguslepingu Pärnu linnas, aadressil Xxxxx xxxx xx-x asuva korteriomandi ostmiseks. Lepingus kostja kinnitas, et lepingu esemel ei ole varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjat teavitanud ning mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Lepingueseme ülevaatamisel edastas kostja hagejale info, et korteriühistu poolt on sõlmitud maja renoveerimiseks võetud rahaliste vahendite kasutamiseks krediidileping, mis lõpeb ca 5 kalendrikuu pärast, alates lepingu sõlmimisest. Pärast kostjaga müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist sai hageja korteriühistu juhatuse liikmetelt teada, et sõlmitud krediidilepingu tähtpäev saabub tegelikult 5,5 aasta pärast, s.o 30.07.2018. Igakuine laenumakse on 57,71 €, mis laenulepingu kehtivusaja lõpuni jääva 57 kalendrikuu (arvates müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise kuupäevale järgnevast kuust, s.o jaanuarist 2014 ja kehtivusega kuni 30.07.2018) moodustab 3289,47 € (57 kuud x 57,71 €). Hageja vähendab seda summat kostja poolt öeldud 5 kuu maksete summa 388,55 € võrra, millega hageja lepingu sõlmimisel oli arvestanud. Selle arvutuskäigu tulemusena on kostja tekitanud hagejale kahju summas 3000,92 €. Kui hageja sai kätte korteri valduse, ilmnes, et korteriomandis oli teostatud ilma kehtiva õigusliku aluseta ebaseaduslik elektrisüsteemi ümberehitus viisil, mis võimaldas kasutada elektrienergiat ilma mõõdikute poolt fikseerimiseta. Hageja püüdis kostjaga sõlmida kohtuvälist kokkulepet, kuid kostja oli seisukohal, et ei ole hagejat eksitanud ega ebaõigeid andmeid esitanud, elektrisüsteemi osas ei osanud kostja mõistlikke selgitusi anda. Hageja leiab, et lepingu ese ei vasta lepingutingimustele, kuivõrd sellel ei ole kokkulepitud omadusi ja lisaks eeltoodule on kostja esitanud hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid, mis on tekitanud hagejale täiendavaid rahalisi väljaminekuid, millega hageja ei saanud lepingu sõlmimisel arvestada ja mis on hagejale tekitanud täiendava igakuise oluliselt suurema rahalise väljamineku, kui hageja majanduslikult planeeris. Eelnimetatud kostja tegevus on hagejale majanduslikult koormav ja vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega
Hageja palub kostjalt põhivõla 3000,92 €
alusel välja mõista kahjuna, mis tekkis asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu või juhul, kui kohus asub seisukohale, et eelnimetatud õiguslikul alusel ei ole hageja hagiavalduses esitatud nõude rahuldamine õiguslikult võimalik ja lubatav, palub hageja haiavalduses esitatud nõude rahuldada alternatiivselt
Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjalt välja mõista alates 27.03.2015 viivise protsendina, s.o 0,023% põhinõudest kui põhinõude täitmiseni, Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED JA TAOTLUSED Kostja 04.05.2015 esitas kohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata ja jätta kõik sellega seonduvad kulud hageja kanda. Hagi läbivaatamisel kostja taotleb pikendada kostjale vastamiseks antud tähtaega 14 päeva võrra alates: menetluskulude tagamise taotluse rahuldamise korral tagatise laekumisest või menetluskulude tagamise taotluse rahuldamata jätmise korral määruse jõustumisest. Kostja palub kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 4000 €, määrates hagejale selleks tähtaeg ning juhul, kui hageja kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätta hagi läbi vaatamata. Kostja taotluste põhjenduste kohaselt hagiavaldusest nähtuvalt on kostja väidetavalt põhjustanud hagejale kahju sellega, et ei ole avaldanud täielikku korteriomandit puudutavat informatsiooni. Hageja väitel avaldas kostja valeinfo, et korteriühistu laenukohustus on kestusega viis kuud mis tegelikult oli viis aastat ja viis kuud. Sellega on hagejale tekkinud kahju. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, viidates müügilepingu mittevastavusele
ja alternatiivselt kahju õigusvastasele tekitamisele (
Kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Hageja ei ole avaldanud kõiki faktilisi asjaolusid mis välistavad tal täna kahjunõudega kohtusse pöörduda. Hageja esindaja on 20. oktoobril 2014 teinud kostjale hinna alandamise avalduse, milles tugines 2 2-15-100097 samuti mh asjaolule, et kostja ei ole hagejat teavitanud korteriühistu poolt võetud laenukohustuse tegelikust kestusest. Hinna alandamine on kujundusõigus, mis realiseeritakse
Kujundusõiguse teostamist (kui eeldused ja tingimused on täidetud) ei saa teine pool takistada. Seega on hageja juba tänaseks esialgse võlasuhte ümber kujundanud (kuigi kostja on sellele vastu vaielnud). Hageja on ümberkujundatud võlasuhte realiseerimiseks vastava hagi asemel esitanud hoopis kahju hüvitamise nõude.
lg 2 tulenevalt ei saa üheaegselt rakendada teineteist välistavaid õiguskaitsevahendeid. Hageja on esitanud hinna alandamise avalduse, kostja on selle kätte saanud. Seega ei saa hageja nõuda enam kahju hüvitamist. Kostja hinnangul esineb antud juhul TsMS § 423 lg 2 p 2 olukord (hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada), mistõttu kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Juhul, kui kohus otsustab menetlust jätkata, taotleb hageja oma menetluskulude katteks tagatist summas 4000 eurot. Kostja hinnangul tuleb hagiavaldus jätta igal juhul rahuldamata. Samas kaasnevad kostjale sisulise vastuse (mis sisaldab lisaks TsMS § 216 lg 1 taotlust kolmanda isiku kaasamiseks ja tunnistajate ülekuulamist) koostamisega olulised menetluskulud. Kostjale teadaolevalt ei kuulu hagejale olulist vara, mille arvel oleks võimalik kostja menetluskulusid hiljem realiseerida, mistõttu taotleb kostja tagatise andmist. Hagejale ainsa varana kuuluv, kostjalt omandatud Pärnus asuv korteriomand xxxxx xxx xx – x on tagatud SEB Eesti Ühispank kasuks hüpoteegisummaga 32 760,00 eurot. Arvestades korteriomandi müügiväärtust 2013.a müügilepingu sõlmimise ajal katab hüpoteek tervenisti korteriomandi väärtuse. Kostja taotleb nõuda hagejalt tagatise andmist vähemalt summas 5000 €, põhjendades summa kujunemist järgnevalt: 1) kostja esindaja töötunni hind koos käibemaksuga (110+22) on 132 eurot (kostja ei ole käibemaksukohuslane ja ka käibemaks on tema otsene kulu). 2) kostja esindaja peab läbi töötama hagi aluseks olevad asjaolud, esitatud tõendid ning ka ise koguma tõendeid, läbi töötama vastava kohtupraktika jne mida arvestades peab kostja koostama oma vastuse, mis koos tõendite analüüsi ja ning seonduvaga võib aega võtta vähemalt 7 tundi. 3) ilmselt esitab ka hageja kostja vastusele esitada oma arvamuse, mille läbi töötamine ja vastuse esitamine sellele võib veelgi tingida täiendavat ajakulu (3 – 5 tundi), samuti täiendavate tõendite esitamise vajadust. 4) tegemist on eelduslike kuludega, mistõttu on võimatu täpset prognoosi esitada. Eeldades järgnevalt vähemalt ühte istungit (korraldav ja põhiistung koos) – mis koos istungiks ettevalmistumisega on vähemalt 3 tundi (arvestada tuleb, et hageja on taotlenud kahe tunnistaja ülekuulamist siis taotleb ka kostja tunnistajate ülekuulamist). 5) asja edasisel menetlemisel taotleb kostja ka kolmanda isiku kaasamist, mis võib ajakulu ja istungite arvu veelgi suurendada. 6) praktikast lähtuvalt tuleb arvestada menetluse jätkumisega ka teises astmes. Maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, kohtukõne teeside koostamine ja esindus ringkonnakohtu istungil lisab täiendava ajakulu vähemalt 10 tundi. Kostja taotleb, et kohus pikendaks kostjale vastamiseks antud tähtaega 14 päeva võrra alates: - menetluskulude tagamise taotluse rahuldamise korral tagatise laekumisest; - alternatiivselt menetluskulude tagamise taotluse rahuldamata jätmise korral määruse jõustumisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega ja kostja taotlusega ning hageja vastuväidetega taotlusele, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 425 l 1 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle tõttu läbi vaatamata. 2. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras 3 2-15-100097 kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 426 g 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 3. Hageja on esitanud kohtule kostja vastu nõude sellel alusel, et müügilepingu ese ei vasta kokkulepitud tingimustele, sest kostja on avaldanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus ja kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimisel väidetavalt ebaõiget infot, millega on hagejale tekkinud kahju. Kahju sisuks ja suuruseks on korteriomandil lasuva laenukohustuse kuumaksete summa 52 kuu eest, mille võrra korterühistu laenulepingu kehtivuse lõpuni jääv aeg ületab kostja poolt avaldatud tähtaega. Hageja on seisukohal, et ebaõigete andmete esitamisega on kostja tekitanud hagejale täiendavaid väljaminekuid, millega hageja ei saanud lepingu sõlmimisel arvestada. Kostja selline tegevus on hagejale majanduslikult koormav ja vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega
Hageja taotleb kostjalt välja mõista 3000,92 € ostumüügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks või, juhul kui kohus ei pea sellel õiguslikul alusel nõude rahuldamist õiguslikult võimalikuks, siis alternatiivselt rahuldada nõue
), asja müügilepingu tingimustele mittevastavusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerivale §-ile 225 ning alternatiivse nõude alusena õigusvastaselt tekitad kahju hüvitamise sätetele (
7. Hageja nõue tugineb lepingulisele võlasuhtele. Kostja lepingurikkumisele ja müügilepingu eseme kokkulepitud tingimustele mittevastavusele tuginevat kahju hüvitamise nõuet ei ole võimalik alternatiivselt kvalifitseerida õigusvastase (lepinguvälise) kahju tekitamisena (
jj).
lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. 8. Müügilepingust tulenevaks müüja põhikohustuseks on anda ostjale üle asi ning teha võimalikuks omandiõiguse üleminek ostjale, ostja põhikohustuseks on aga tasuda müüjale asja ostuhind rahas ja asi vastu võtta (
lg 1).
– 218 sätestavad ostjale üleantava asja lepingutingimustele vastavuse kriteeriumid ning müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Seega rikutud lepingukohustuse (anda üle kokkulepitud tingimustele vastav asi) eesmärk ongi ostjale asja kokkulepitud tingimustele mittevastavusega tekkida võiva kahju ärahoidmine. Seega kahju õigusvastase tekitamise sätted hageja esile toodud asjaoludele selles asjas ei kohaldu. 9. Kostja on hagile vastates välja toonud ja tõendanud, et hageja on sama lepingurikkumise alusel hinda alandanud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tsiviilasja 3-2-1-131-05 lahendi punktis 18 avaldanud: 4 2-15-100097 „Ehitise müügilepingu tingimustele mittevastavuse korral ei saa ostja nõuda üheaegselt kahju hüvitamist ja hinna alandamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on
lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hinna alandamise eesmärgiks on
järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus ostja on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda“. 10. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hageja hinna alandamise avalduse kätte saanud.
ÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seega hinna alandamine on kujundusõigus, mille hageja saab maksma panna kostjale ühepoolse tahteavalduse esitamisega ning mis ei vaja kehtima hakkamiseks kostja nõusolekut. Sellega kaasneb hinna alandamise avalduse eelduste täidetuse korral lepingu muutmine. TsÜS § 72 järgi ühepoolset tahteavaldust pärast selle teise pooleni jõudmist tagasi võtta ei saa. Eeltoodust tulenevalt on hageja pooltevahelise lepingulise suhte hinna alandamise avaldusega ümber kujundanud. Kuna hageja ei ole hinna alandamisega seonduvalt nõuet esitanud, siis kohus hinna alandamise materiaalõiguslike eelduste olemasolu põhjalikumalt ei analüüsi. Kohus käsitleb hageja poolset õigussuhte ümberkujundamist üksnes kahju hüvitamise nõude lubatavuse kontekstis. 11.
lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
lg 3 teine lause sõnaselgelt ette, et asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes saab ostja kas alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Seega näeb seadus teisiti ette ning ilmselt ekslik on hageja seisukoht, et ta võib korraga kasutada mitut
lg-s 1 loetletud õiguskaitsevahendit: seadus ei võimalda nõuda asja lepingutingimustele tuginedes kahju hüvitamist, kui sama mittevastavuse tõttu on juba alandatud ostuhinda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.