Obsah (11)

§ 3§ 371§ 373§ 3401§ 372§ 363§ 139§ 122§ 133§ 134§ 135

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval Kohtunik Kohtujurist Heli Käpp Egert Übner Tsiviilasja number 2-15-2814 Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2016, Pärnu Tsiviilasi

) nõuetele ning puudused takistavad hagiavalduse menetlusse võtmist. Tsiviilasi nr 2-15-2814 3.

§ 3

lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 373lg 3 alusel kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

1. Vastuhagi põhjenduste kohaselt 05.06.2011 sõlmisid R. T. ja D. T. V. H.ga ja K. H.ga Xxxxxxx kinnistu omandamiseks lihtkirjaliku ostu-müügi kokkuleppe. D. T. ja R. T. on vastuhagis esitanud järgmiselt sõnastatud nõude: “Hagejad soovivad kohtupooselt lepingu tunnistamist ostumüügilepinguna. Põhjendus: kostja on tunnistanud raha vastuvõtmist ostu-müügitehingu alusel eelistungil 15.10.2015.“ Sellele järgneb alternatiivnõudena rahalise hüvitise nõue. Vastuhagis esile toodud asjaoludel ei ole lepingu tunnustamise nõude esitamine õiguslikult võimalik.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 näeb ette, et tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kinnisasja ostumüügilepingule on seaduses sätestatud kohustuslik vorminõue: asjaõigusseaduse § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. TsÜS §-st 82 tulenevalt on tehingu notariaalse tõestamise õigus Eesti notaril või seaduses sätestatud juhul notari asemel ka muul isikul. TsÜS § 83 kohaselt on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vasetavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna Xxxxxxx kinnistu võõrandamise tehing ei ole notariaalselt tõestatud, on tehing algusst peale tühine ja õiguslikke tagajärgi endaga kaasa ei too. Kohus on seda D. T.ile ja R. T.ile eelistungil ka selgitanud. Tehingu tühisus tähendab, et pooltel ei ole tekkinud kohustust lepingut täita ega õigust lepingu täitmist nõuda. Seega D. T.il ja R. T.il ei ole õigust nõuda vorminõuet järgimata sõlmitud ostumüügilepingu tunnustamist ega nõuda V. H.lt lepingu täitmist. Eeltoodu alusel tuleb põhinõude osas tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. Ostu-müügilepingu tühisuse tõttu võib D. T.il ja R. T.il olla V. H. vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõue.
3. Kohus ei pea võimalikuks ka vastuhagis esitatud alternatiivset nõuet menetlusse võtta. Vastuhagejate alternatiivne nõue ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagiavaldusele esitatud nõuetele, hagiavaldus on selles osas menetlust takistavate oluliste puudustega, mille kõrvaldamine eeldab hagi aluseks olevate asjaolude olulist täiendamist. Võttes lisaks arvesse, et vastuhagis esitatud põhinõuet kohus menetlusse ei võta, eeldab puuduste kõrvaldamine täiesti uue avalduse vormistamist. Seetõttu ei ole puuduste kõrvaldamine kohtu hinnangul võimalik vastuhagi

§ 3401

lg 1 alusel käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise teel.

§ 371

lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 372

lg 4 alusel kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. 7.

§ 363

lg-te 1-3 kohaselt hagiavalduses tuleb märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Põhinõudena taotlevad vastuhagejad ostu-müügilepingu tunnustamist, kuid alternatiivnõudest nähtub, et hagejate arvates on ostu-müügilepingu tunnistamine kostjate poolt vabatahtlik ning kui kostjad lepingut vabatahtlikult ei tunnista, soovivad hagejad kostjate poolt kahju hüvitamist. Samas tsiteerivad vastuhagejad TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 1033 lg 2 sätteid 2 Tsiviilasi nr 2-15-2814 ning viitavad kulutuste tegemisele heauskselt, uskudes lepingu kehtivusse. Alternatiivse nõudena taotlevad hagejad kostjatelt välja mõista 68 500 € alusetu rikastumisena ning 130 345 € lepingu tingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisena. Nõue ei ole selge, see on asjaoludega põhistamata. 7.

1. Vastuhagiavalduses esitatud nõudest ja alternatiivse nõude põhjendustes märgitud tagastamisele kuuluvate summade loetelust nähtuvalt sisaldab alusetult rikastumise nõue hagejate poolt tehtud kulutusi vastavalt 18.09.2014 arvele summas 58 500 €, pärast arve esitamist tehtud kulutusi summas 10 000 € ning kuna tegemist on toimiva tootmistaluga, siis ka menetluse ajal tehtavate kulutuste hüvitamist. Seejuures ei ole lisanduvate kulutuste hüvitamise nõuet esitatud ega summat vastuhagis välja toodud. Vastuhagist ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on vastuhagejad 18.09.2014 arve kostjatele esitanud, milliseid kulutusi nimetatud arve summa sisaldab, kuidas on konkreetsete kulutuste tegemisega kostjad alusetult rikastunud. Samuti ei nähtu, millistel asjaoludel on kostjad kohustatud alusetu rikastumise sätete alusel hüvitama hagejatele kulutused, mida hagejad enda poolt peetavas tootmistalus jätkuvalt teevad käesoleva menetluse ajal, ehk pärast ostumüügilepingu tühisusest teadasaamist. 7.
2. Alternatiivse nõude teine komponent, kostjate poolt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue summas 130 345 €, koosneb PRIA tagasinõudest summas 25 000 + eurot põllumajandusliku tootmiskohustuse mittetäitmisel; 105 345 € saamata jäänud tuludest 8 aasta eest, mis on arvestatud vastavalt Maksu- ja Tolliameti e-tulumaksudeklaratsioonidele, kasutades aastakäikude kasvikut koefitsiendina 5 aasta keskmisest. Samuti hagejad alternatiivse nõude põhjendustes nimetavad tagastamisele kuuluvate summade loetelus, et nõuavad kostjatelt moraalse kahju hüvitamist avaliku vabandamise läbi meedias ja selgituse andmist xxxxxxxxxx vallavalitsusele, kuid vastuhagi paluvas osas ei ole sellega seotud nõuet sõnastatud. Vastuhagi põhjendustest ei selgu, millist lepingut on kostjad rikkunud, milles rikkumine seisneb, kuidas on kostjate lepingurikkumine seotud hagejatel väidetava kahju tekkimisega, samuti puudub kahjusummade arvestus ning viited nõuet tõendavatele tõenditele. Vastuhagi on asjaoludega õiguslikult põhistamata.
3. Vastuhagilt on tasumata riigilõiv.

§ 139

lg 3 kohaselt riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 122

lg 1 järgi on tsiviilasja hind hagihind.

§ 133

järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi.

§ 135kohaselt tsiviilasja hinna nimetab hageja.

Vastuhagi alternatiivse nõude kohaselt nõuavad vastuhagejad kostjatelt 68 500 eurot + 130 345 eurot = 198 845 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb sellise hinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 1800 eurot. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata oluliste sisuliste ja vormiliste puuduste tõttu ning menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb tasutud riigilõiv tagastada, siis kohus enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist riigilõivu tasumist ei nõue. Puuduste kõrvaldamise järel hagi uuesti esitamisel tuleb hagejatel ära näidata tsiviilasja hind ning tasuda sellele vastavalt riigilõivu. 9. Eeltoodut arvestades ja

§ 371

lg 1 p 9 ja § 372 lg 2 punkti 2 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega on vastuhagi esitajatel õigus uuesti kohtu poole pöörduda. D. T. ja R. T. viitavad, et nad on juba 2014.a pöördunud kohtu poole, et saada selles juhtumis kohtupoolset seisukohta. Kohtute infosüsteemi andmetel on kohus 29.08.2014 määrusega tsiviilasjas 2-1455278 jätnud menetlusse võtmata R. T.i ja D. T.i hagi V. H. ja K. H. vastu omavahel sõlmitud ja 3 Tsiviilasi nr 2-15-2814 muude allkirjastatud dokumentide juriidiliselt korrektselt vormistamise nõudes või kokkuleppe mittesaavutamisel tehtud osamaksete tagastamiseks, tehtud investeeringute ja saamata tulu hüvitamiseks. Kuivõrd kohus on sarnastel asjaoludel esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest avalduse oluliste puuduste tõttu keeldunud nüüdseks juba kahel korral, soovitab kohus R. T.il ja D. T.il kasutada hagiavalduse koostamiseks kvalifitseeritud õigusabiteenust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 4