← Eesti

2-15-2737/34

Obsah (6)§ 187§ 661§ 386§ 445§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Tsiviilasja number 2-15-2737 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 06. aprill 2016, Pärnu

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja kostja vastus, menetluse käik

  1. A. G. teda lepinguliselt esindanud advokaat T. Veer vahendusel esitas 08.01.2015 Pärnu Maakohtusse hagiavalduse viie erineva nõudega: tuvastada, et A. G.il puudub kohustus maksta elatist lastele A. G.ile ja A. G.ile alates
  2. novembrist 2014.a, mil x-aastane A. G. asus elama hageja juurde xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx; tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 175/2014/2666 A. G.i suhtes; vähendada nullmäärani Pärnu Maakohtu 03.06.2013.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-13-3714 kinnitatud kompromissiga kindlaks määratud elatis (kummalegi lapsele 160 € kuus kuni laste täisealiseks saamiseni), so vabastada A. G. A. G.ile ja A. G.ile elatise maksmise kohustusest alates hagi esitamisest 07.01.2015.a. kuni A. G.i ja A. G.i täisealiseks saamiseni ning tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks; anda A. G. ile ainuotsustusõigus A. G.’i viibimiskoha määramise küsimuses ning määrata kindlaks A. G.i ja E. V. jaoks A. G. iga suhtlemise kord. 17.02.2015.a määrusega eraldas kohus A. G. hagi elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kuni hagi esitamiseni 08.01.2015 elatise nõuete osas iseseisvaks menetluseks käesolevas asjas (tsiviilasi nr 2-15-2737) ning elatise vähendamist nullmäärani alates hagi esitamisest tulevikuperioodi osas menetles tsiviilasja 2-15242 raames. 23.02.2015 määrusega kohus käesolevas asjas hagi tagamise korras peatas täitemenetluse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt algatatud täitemenetluses täiteasjas nr 175/2014/2666 kuni käesolevas tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
  3. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse (tlk. 1-11) kohaselt hagejal A. G.’il ja E. V.l on 2 last – xx xx xxxx sündinud A. G. ja xx xx xxxx sündinud A. G., kes peale vanemate lahkuminekut xxxx jäid elama ema juurde ja kelle ülalpidamiseks elatise maksmiseks sõlmisid pooled Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-3714 03.06.2013 kompromissi selliselt, et A. G. kohustus alates 01.09.20913 maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 160 € kuus (tlk 12). E. V. taotles kohtutäituri vahendusel oktoobri-novembri 2014 eest maksmata elatise sissenõudmist, milleks Pärnu kohtutäitur R. Liitmaa algatas täitemenetluse ja saatis hagejale 15.12.2014 koostatud täitmisteate summas 743,46 € sissenõude vabatahtlikuks täitmiseks (tlk 13). Alates
  4. novembrist asus noorem poeg A. G. elama hageja juurde ja kujunes välja olukord, kus kumbki vanem kannab vahetult ühe lapse ülalpidamise kulud. Alates 07.11.2014.a. oleks seega A.'il õigus nõuda elatise maksmist E. V.lt ning A.’l on õigus nõuda elatise maksmist hagejalt. Kuna kompormissi järgi lapsed pidid saama ühesuurust elatist, saab tasaarvestuse korras lugeda ühe lapse elatise kohustuse hageja poolt täidetuks 100% teise lapse ülalpidamiskulude kandmisega. Hageja palub eeltoodud asjaoludel hagi rahuldada, tuvastada, et A. G. il puudub kohustus maksta A. G. ile ja A. G.ile elatist alates
  5. novembrist 2014.a. ning tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr 175/2014/
  6. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. 2 2-15-2737
  7. Kostja vastus ja vastuväited. Kostja oma 01.06.2015 vastuses (tlk. 156-158) hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata seoses asjaolude muutumisega ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt osapooled 16 aprillil 2015 a tsiviilasjas nr 2-15-242 sõlminud kohtuliku kompromissi, mille kohaselt osapooled leppisid kokku selles, et alates nimetatud tsiviilasja algusest, so alates 07 01 2015 a kuni menetluse lõpuni, puuduvad osapooltel teineteise suhtes elatise nõuded seoses laste ülalpidamisega (kompromissi punkt 2.7). Sellest lähtuvalt on eelpoolnimetatud kohtuliku kompromissiga, milline kehtib menetluse lõpuni tsiviilasjas 2-15-242, pooled lahendanud ka käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatud nõude, st, et kostjate seaduslik esindaja on aktsepteerinud asjaolu, et hageja poolset elatise maksmise kohustust on vähendatud kuni nullmäärani kohtumenetluse ajaks alates 07 01 2015 a.
  8. Menetluse käik. Samaaegselt käesoleva hagimenetlusega tsiviilasjas nr 2-15-242 toimusid eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja osalusel poolte läbirääkimised A. G.i viibimiskoha ja suhtluskorra küsimustes. 16.04.2015 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse korras määrati lapse soovil ja poolte kokkuleppel lapse elukoht kohtuvaidluse ajaks isa, A. G.i juurde, kohustati lapsevanemaid A. G.’i ja E. V. pöörduma perenõustamisele XXX pereterapeut Ü.P. juurde, kaasates ka lapse A. G.i ning pooled leppisid kokku, et alates 07.01.2015 kuni menetluse lõpuni puuduvad lastel A. G.il ja A. G.il ja laste vanematel A. G.il ja E. V.l teineteise suhtes elatise nõuded seoses laste ülalpidamisega. Last esindava advokaat M. Reinsalu 29.06.2015 arvamuse, eestkosteasutuse Vändra Vallavalitsuse 17.07.2015 arvamuse ning pereterapeut Ü. P. 30.07.2015 teate kohaselt ei andnud toimunud pereteraapia soovitud tulemust. Laps A. G. on alates 11.05.2015 tagasi ema juures ja keeldub minemast isa juurde. 04.04.2016 ärakuulamisel laps kinnitas, et elab ema juures, on isaga suhelnud üksnes telefoni teel ja soovib elada edasi ema juures. Kohus 26.10.2015 kirjaga nõudis pooltelt seisukohta edasise menetluse osas. Pooled seepeale taotlesid kompromissläbirääkimisteks korduvalt aega (viimati 13.01.2016 kuni 29.01.2016), kuid kohtu antud tähtajaks kompromissi ei ole esitatud, hageja A. G. on asunud elama xxxxxx xxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx. 29.02.2016 kohtuistungil kohus selgitas pooltele menetluslikku olukorda seoses eluliste asjaolude muutumisega ja lapse elama asumisega ema juurde. Hageja jäi hagi juurde, kostja vaidles hagil vastu, leides, et kohtulahendi alusel täitmine on seaduslik. Kohtuotsuse põhjendused, tuvastatud asjaolud, tõendid ja järeldused ning kohaldatud seadused
  9. Kohus, tutvunud põhjalikult poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi täiteasjas nr 175/2014/2666 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel osaliselt.
  10. Asjas ei ole pooltel vaidlust järgmiste asjaolude üle: - Vastavalt 03.06.2013 kompromissimääruse p 1.
  11. tsiviilasjas nr 2-13-3714 võttis A. G. kohustuse tasuda A. G.i ja A. G.’i ülalpidamiseks alates 01.09.2013 kuni laste täisealiseks saamiseni elatist kummalegi lapsele 160 € kuus (lk 12); - Kostjate seaduslik esindaja, lapsi kasvatav vanem E. V. esitas detsembris 2014 kohtutäitur Rannar Liitmaale avalduse eelnimetatud kohtumääruse kui täitedokumendi alusel A. G.’ilt 2014.a oktoobri ja novembri elatise sissenõudmiseks, mille kohta kohtutäitur koostas täiteasjas nr 175/2014/2666 täitmisteate koos täitekuludega võla summas 743,46 € tasumiseks (tlk 17). Nimetatud täitemenetlus on Pärnu Maakohtu 23.02.2015 määruse alusel hagi tagamise korras peatatud. - perioodil 07.11.2014 – 10.05.2015 elas A. G. hageja juures ja tsiviilasja nr 2-15-242 16.04.2015 esialgse kompromissi kinnitamise ja perenõustamise ajaks menetluse peatamise määruses pooled 3 2-15-2737 leppisid kokku, et alates 07.01.2015 kuni menetluse lõpuni puuduvad lastel A. G.il ja A. G.il ja laste vanematel A. G.il ja E.V.l teineteise suhtes elatise nõuded seoses laste ülalpidamisega. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjatel on õigus nõuda hagejalt täitemenetluses elatist aja eest, mil kummagi vanema juures elab üks laps ja laste ülalpidamiseks elatise suurused on võrdsed. Kostjad tuvastushagi nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
  12. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 1 sätte sisust nähtuvalt ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise põhjuste loetelu seaduses ammendav. TMS § 221 lg 2 järgi saab kohtulahendi puhul vastuväited esitada üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Vaidlusaluses täitemenetluses nr 175/2014/2666 on TMS § 2 lg-s 1 nimetatud tähenduses täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 03.06.2013 kompromissimäärus tsiviilasjas nr 213-3714, määrus jõustus poolte taotlusel

§ 661lg 4 alusel edasikaebeõiguse välistamise tulemusel 03.06.2013.

Järelikult saab hageja oma vastuväidetes tugineda peale nimetatud kuupäeva ilmnenud asjaoludele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 2 tulenevalt on üks võlasuhte lõppemise aluseid tasaarvestus. VÕS § 197 lg 1 ja 2 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuna 03.06.2013 kompromissimääruses oli kokkulepitud mõlema lapse kasuks ühesuuruses elatises (160 € kuus), A. G.’i ja E. V. kahest lapsest üks, A. G. elas perioodil 07.11.201410.05.2015 hageja A. G.’i juures ja teine laps, A. G. elas ema, so E. V. juures ning kumbki vanem kandis 100% ühe lapse ülalpidamise kulud, siis tekkisid lastel sellel perioodil võrdsed ja kattuvad ülalpidamise nõuded teda mittekasvatava vanema vastu PKS § 97 alusel. Hageja on palunud tasaarvestuse korras tuvastada temal elatise maksmise kohustuse puudumine kompromissimääruse alusel ajal, mil üks lastest elas tema juures. Teine pool ei ole esitanud tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku. Kohus loeb eeltoodu, PKS § 97 ja VÕS § 186 p 2 alusel tuvastatuks, et hageja A. G.’il puudus Pärnu Maakohtu 03.06.2013 määruse alusel elatise maksmise kohustus perioodil 07.11.2014-10.15.2015 ning sama perioodi eest sissenõutava elatise osas tunnistab kohus täitemenetluse täiteasjas nr 175/2014/2666 lubamatuks. Nähtuvalt 15.12.2014 täiteteatest täiteasja nr 175/2014/2666 nõutakse hagejalt elatise võlga oktoober ja november 2014 eest, mis kompromissimäärusest tulenevalt moodustab 640 eurot (2 x 160 € x 2 kuud, 160 : 30 päeva = 10,67 € päevas), seega on TMS § 221 lg 1 kohaselt lubamatu elatise sissenõude täitmisele pööramine perioodi 07.11.2014-30.11.2014 ehk 24 päeva eest summas 256,08 eurot, kuid lubatav oktoober ja osaliselt nov 2014 eest (summas 383,92 eurot). Alates hagi esitamisest 08.01.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni elatise maksmise kohustus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-15-242 elatise vähendamise hagi raames. 8.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

§ 445

lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud 4 2-15-2737 täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Eeltoodut arvestades kohus tühistab hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise arvates käesoleva otsuse jõustumisest, et kohtutäituril oleks võimalik teha täitemenetluses vajalikke toiminguid. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 4 alusel kohus jätab menetluskulud asjas poolte endi kanda, kuivõrd vastaspoole kulude väljamõistmine kostjatelt oleks kostjate suhtes antud juhul ebaõiglane ja ebamõistlik. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.