← Eesti

2-18-7408/7

Obsah (13)§ 407§ 468§ 394§ 442§ 444§ 367§ 439§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-7408 Tsiviilasi OMEG

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

  1. Välja mõista A. M.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks Coop Finants AS ja kostja vahel 26.05.2016 sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingust nr CNT0000082280 tulenev võlgnevus summas kokku 222,80 eurot (millest 200,00 € põhivõlgnevus ja 22,80 € viivis).
  2. Välja mõista A. M.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks alates 12.05.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 200 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,022 % päevas).
  3. Menetluskulud jäävad osaliselt A. M. kanda.
  4. Määrata OMEGA INVEST OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 255 eurot, millest 208,26 eurot mõista A. M.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja.
  5. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. M. kohustatud tasuma OMEGA INVEST OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tsiviilasi nr: 2-18-7408
  6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

  1. OMEGA INVEST OÜ esitas 11.05.2018 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A. M. vastu põhivõlgnevuse 200,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 22,80 euro, kahju hüvitise 50,00 euro ja edasiulatuva viivise määras 0,066 % päevas kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks.
  2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja A. M. 26.05.2016 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr CNT000082280, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 200 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 19,90 % aastas, tagasimakse kuupäevas lepiti kokku iga kuu
  3. kuupäev. Krediidikulukuse määraks on 18,98 % aastas. Kostja asus raha kasutama, kuid tagasimakseid kokkulepitud tingimistel ei teinud, mistõttu jäi võlgnevusse ning Coop Finants AS ütles laenulepingu üles 17.10.2016 ning 20.09.2017 loovutas nõude kostja vastu hagejale. 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-18-7408
  1. Hageja palub tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineval otsusega kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot (ei sisalda käibemaksu).
  2. Pärnu Maakohus 15.05.2018 ja 22.05.2018 jättis hagiavalduse käiguta, kohustas hagejat selgitama Säästukaart Pluss maksekaardist tuleneva põhinõude, viivisemäära ja kahju hüvitise nõude kujunemist ning esitama tõendi nõude loovutamise kohta.
  3. OMEGA INVEST OÜ selgitas 21.05.2018 kohtule, et kostja kasutas krediidilimiiti summas 200 eurot, mille kostja ära kasutas, kuid tagasimakseid teinud ei ole, mistõttu on põhivõlaks 200 eurot. Hageja tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-16 palub välja mõista kolmekordses seadusjärgses määras viivis s.o 0,066 % päevas alates lepingu ülesütlemisest 17.10.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.05.2018 summas 22,80 eurot. Hageja selgitas, et ostab võlaportfelle, kuid kasutab nõuete maksmapanekuks inkassoteenuseid, mistõttu tekkis hagejal kahju 50,00 eurot. 29.05.2018 esitas hageja kohtule teatise nõude loovutamise kohta.
  4. 30.05.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati 30.05.2018 hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte isiklikult. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 13.06.2018 kell 23:
  5. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 8.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

  1. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi on krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
  2. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Coop Finants AS-ga 26.05.2016 sõlmitud krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning nõue on loovutatud hagejale. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad lisaks kostja omaksvõtule lisatud tõendid: 26.05.2016 Säästukaart Pluss kasutamise leping nr CNT0000082280, 17.10.2016 lepingu ülesütlemise teatis, 20.04.2017 nõude loovutamise teatis. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 402 lg 1 koosmõjus § 401 lgga 1 ja

§ 367

alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja põhinõude täitmisega viivitamise eest viivist. 11. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on hageja väidete kohaselt arvestatud põhivõlgnevuselt kolmekordses seadusejärgses viivisemääras tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-16 s.o 0,066 % päevas ajavahemiku 17.10.2016 kuni 11.05.2018 eest summas 22,80 eurot. 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-18-7408 Kohus selgitab, et Riigikohus 10.05.2016 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 leidis, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, kuid eelduslikult tuleb hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesoleval juhul pole Coop Finants AS ja kostja viivisemääras 0,066% kokku leppinud. Seega hageja viide Riigikohtu 10.05.2016 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ei ole asjakohane. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega käesoleval juhul kuulub kohaldamisele VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgne viivis perioodi eest 17.10.201 kuni 11.05.2018 on summas 25,07 eurot. Kuna hageja on esitanud viivisenõude nimetatud perioodi eest summas 22,80 eurot, rahuldab kohus juhindudes

§ 439hageja viivisenõude esitatud suuruses.

12. Kohus leiab, et hageja kahju hüvituse nõue summa 50,00 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja kodulehelt http://www.omegainvest.ee/et/ nähtub, et hageja tegeleb võlaportfellide ostmisega ja võlgade sissenõudmisega. Seejuures kodulehel on nõuete loovutamise kirjelduste all hageja märkinud, et Omega Invest kasutab võlgnevuste sissenõudmisel rahvusvahelisi sissenõude standardeid, välisriiki võlanõude edastamisel lähtutakse, EU direktiivist 95/46/EC ja komisjoni otsustest 05.02.2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest 20110/87/EL. Kohtu hinnangul on võlanõuete ostmine ja võlgade sissenõudmine hageja põhitegevuseks ning kostja ei vastuta hageja majandustegevuses hageja poolt tehtavate valikute eest. 13.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks

§ 144

kohaselt on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 14. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 15. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 270 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele kohaselt hageja esindajal on kulunud nõude asjaolude ja materjalidega tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 90 eurot (kokku 270 eurot). 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-18-7408 Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 270 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja koostas ja esitas kohtule hagiavalduse (4 lk) lisadega (10 lk). Hagiavalduses asjaolude kirjeldus hõlmab ½ leheküljest ja nõuded ½ leheküljest, ülejäänud osa on trafaretne, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi ning asja sisule vastav põhjendatud tunnitasumäär 90 eurot, kokku põhjendatud ja vajalik esindaja kulu 180 eurot. Hageja kinnitas hagiavalduses, et lepingulise esindaja kulud käibemaksu ei sisalda. Seega kostjalt väljamõistetav menetluskulude summa ei sisalda ja sellele ka ei lisandu käibemaksu.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 16.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 81,67% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 208,26 eurot kostja kanda ja 46,74 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.