2-18-106809 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 5.juuli 2018.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-106809 Tsiviilasi A K hagi E P vastu elati

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Käesoleva kohtumenetluse raames toimunud läbirääkimiste käigus ja kohtule esitatud menetlusdokumentides on pooled sidunud E P poolt makstava igakuise elatise suuruse %-ga Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumelatise määrast, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga määra.

1. juunil 2018 vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohas määruskaebuse esitaja kompromissettepanekule, on vastustaja teinud ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et E P osaleb enda alaealise lapse ülalpidamisel igakuiselt summas 195 eurot ehk 78% ulatuses kehtestatud elatise miinimummäärast. Kohtu
2. juuli 2018 määrusega kinnitatud kompromissilepingu punktis 2 on aga ekslikult märgitud, et: „Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära igakordse suurenemise korral kohustub E P tasuma A K ülalpidamiseks igakuist elatist summas, mis vastab 78%-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.“ Poolte tahe ei olnud leppida kokku, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suurenemise korral hakkaks E P tasuma lapse ülalpidamiseks 78% kuupalga alammäärast. Poolte tahe oli kokku leppida, et elatise suurus oleks 78% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kompromissilepingus on jäetud sõna „poolest“ ekslikult märkimata, mille tulemusel ei ole see kooskõlas poolte tegeliku tahtega ja määrus tuleb tühistada. Kohus pidi kontrollima kompromissilepingu sisu. Riigikohus on rõhutanud, et kompromissi kohtulik kontroll ei saa piirduda formaalsete nõuete täitmisega. Kui kohtul tekib kahtlus, et kompromissi tingimused ei ole seaduse või poolte tahtega kooskõlas, peab selle pooltega läbi arutama. Antud juhul, käis pooltel vaidlus selle üle, et E Pl ei ole võimalik tasuda lapsele elatist isegi miinimummääras, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pooled vaidlesid elatise summa üle, mis jäi alla kehtestatud elatise miinimumi ehk alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalka. Seega, ei ole kuidagi loogiline, et poolte tahe oli sõlmida kokkulepe, mille kohaselt hakkaks E P maksma miinimumpalga suurendes hoopis rohkem kui miinimumelatis, s.o. 78% miinimumpalgast. Kohus oleks pidanud pooltele neid asjaolusid selgitama ja kontrollima, kas see vastab ka tegelikult poolte tahtele. Tulenevalt eeltoodust palub määruskaebuse esitaja kohtul tühistada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja
3. juuli 2018 määrus käesolevas tsiviilasjas. Kuivõrd pooled on allkirjastanud uue kompromissilepingu, esitab määruskaebuse esitaja selle käesolevaga kohtule kinnitamiseks (Lisa 1). 2 2-18-106809 HAGEJA SEISUKOHT
4. Hageja toetab määruskaebust ja palub kohtul tühistada Pärnu Maakohtu 2.07.2018 määrus kompromissi kinnitamise kohta. Kuivõrd menetlusosalised on 3.07.2018 maakohtule esitanud allkirjastatud kompromissilepingu muudetud kujul, ühineb hageja määruskaebuse esitaja taotlusega ja palub 3.07.2018 poolte poolt esitatud kompromissileping kinnitada kohtumäärusega. KOHTU SEISUKOHT
5. Maakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada. Maakohus teeb uue määruse. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

§ 663

lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega. 6. Antud juhul on maakohus 2.07.2018 määrusega kinnitanud 27.06.2018.a. poolte poolt kohtule esitatud kirjaliku kompromissilepingu. Esitatud määruskaebuses väitab selle esitaja kostja E.P (ja millega nõustub ka hageja), et määrusega kinnitatud kompromissi punkt 2 ei vasta poolte tegelikule tahtele, kuna selles on ekslikult märgitud, et: „Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära igakordse suurenemise korral kohustub E P tasuma A K ülalpidamiseks igakuist elatist summas, mis vastab 78%-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.“ Poolte tahe ei olnud leppida kokku, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suurenemise korral hakkaks E P tasuma lapse ülalpidamiseks 78% kuupalga alammäärast. Poolte tahe oli kokku leppida, et elatise suurus oleks 78% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kompromissilepingus ning ka seda kinnitavas kohtumääruses on jäetud sõna „poolest“ ekslikult märkimata, mille tulemusel ei ole see kooskõlas poolte tegeliku tahtega. Asja materjalidest nähtub, et antud juhul, käis pooltel vaidlus selle üle, et E Pl ei ole võimalik tasuda lapsele elatist isegi miinimummääras, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pooled vaidlesid elatise summa üle, mis jäi alla kehtestatud elatise miinimumi ehk alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalka. Seega, ei ole kuidagi loogiline, et poolte tahe oli sõlmida kokkulepe, mille kohaselt hakkaks E P maksma miinimumpalga suurendes hoopis rohkem kui miinimumelatis, s.o. 78% miinimumpalgast. Tulenevalt eeltoodust maakohus tühistab 2.07.2018 määruse ja teeb uue määruse, millega kinnitab poolte vahelise uue kompromissilepingu, kus punktis 2 on seekord kirjas, et kokku lepitud elatise suurus on 78% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud määruskaebuse menetluses maakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda (

§ 171

). /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 3