) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma muuhulgas ka täisealised esimese astme ülenejad sugulased.
p 2 kohaselt ülalpidamist on muuhulgas õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis või jätkab õpinguid kõrgkoolis.
lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada
Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb
lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel.
lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik
Antud juhul viitabki kostja oma seisukohtades tema varalisele seisundile, mis nõutavat elatist maksta ei võimalda. Kostja on vaidlustanud hageja vajadused ja leiab, et põhjendatud vajadusteks saab olla Statistikaameti avaliku info järgi 408 eurot kuus leibkonna liikme kohta. Kuivõrd hageja ei ole oma vajaduste tõendamiseks ühtki tõendit esitanud ja hagis märgitud vajaduste nimekiri on kostja poolt vaidlustatud, loeb kohus hageja põhjendatud vajaduseks 408 eurot. Samas on kostja ainukeseks sissetulekuks, mille kohus menetluse käigus on tuvastanud, tema vanaduspension. Kohtule vastused esitanud pankades kostjal rahalised vahendid puuduvad (tl 63, 66-67, 80, 85), tuludeklaratsiooni 2018.aasta kohta esitatud ei ole (tl 71). Sotsiaalkindlustusameti andmeil (tl 74) on kostja vanaduspensioni suuruseks alates 01.01.2018 349.39 EUR, alates 01.04.2018 376.05 EUR ja alates 01.04.2019 407.50 EUR kuus. xxxxx xxx on esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt kostjale töötasu ei maksta, 2018.aastal on temale tehtud kaks väljamakset lähetuskulude katteks – 04.05. 974 EUR ja 06.09. 391 EUR. Tegemist ei ole kohtu hinnangul summadega, mida saaks sissetulekuna käsitleda. Sissetulekuid muudest allikatest ei ole kohus tuvastanud ega ole hageja neid ka tõendanud, oletustele ei saa kohus otsust rajada, samuti ei kehti täisealise ülalpidamisnõudele
Arvestades, et elatusmiinimum on 2018.aasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt 215.44 EUR (selline summa peab kostjale igal juhul kätte jääma), samuti seda, et täisealisel hagejal on ka teine ülalpidamiskohustusega vanem ja täisealine ise peab samuti tegema endast sõltuva sissetuleku teenimiseks, peab kohus õiglaseks mõista elatisena kostjalt välja 150 EUR kuus igakuuliselt kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Selline summa ei sea kohtu hinnangul kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (pensioni arvestades jääb kostjale kätte ca 250 EUR) ja võimaldab siiski mõningast tuge õppivale täisealisele. Vastavalt hagis taotletule ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätetele tuleb elatise tasumine määrata hageja kontole, selgitusega elatis. Elatis makstakse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.