Obsah (8)

§ 168§ 428§ 429§ 206§ 139§ 144§ 177§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 26.juuni 2018. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6836 H P hagi L V ja K Vvastu hüpoteegi kustutamiseks

§ 168lg 6.

2. mail 2018 esitas hageja H P kohtule hagist loobumise seoses nõude täitmisega kostjate poolt ning kohtuasja lõpetamise taotluse. Hageja taotles poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ning palus kostjatelt välja mõista menetluskulud 930 eurot

§ 168lg 4 alusel.

Hageja soovib hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. 4. Kostjad ei vaidle vastu hagist loobumise ning kohtuasja lõpetamise taotlusele, samuti hagejale taotlusele poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamisele. Kostjad vaidlevad vastu hageja taotlusele menetluskulude 930 euro väljamõistmiseks. Kostjad leiavad, et juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, saab menetluskulud jätta

§ 168lg 6 alusel hageja kanda.

Kostjad paluvad kohtul: 1) Jätta nii hageja kui kostjate menetluskulu hageja kanda; 2) määrata kindlaks kostjate L Ve ja Karli Vilbase menetluskulu, mis seisuga 8. juuni 2018 on kokku summas 444 eurot; 3) välja mõista hageja H Pelt väljamõistmisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (

§ 206). Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. 6. Hageja taotleb, et kohus jätaks hageja menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda

§ 168

lg 4 alusel, arvestades, et hageja loobub hagist tulenevalt nõude täitmisest kostjate poolt pärast hagi esitamist. Kostjad sellega ei nõustu ja leiavad, et

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 7. Vastavalt

§ 168

lg-le 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 2 2-13-36842

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

1. Vaidlust ei ole selles, et käesolevaks ajaks on pooled sõlminud menetluse ajal so 14.05.2018 Kuressaare notar Gerda Pitk juures ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu ning et hagi esitamise ajal ning sellele eelnevalt kohtuväliselt kõnealust kokkulepet ja asjaõiguslepingut sõlmida ei õnnestunud. Kohus leiab, et seega oli hagejal õigus esitada nõue kostjate vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks. Asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et hagi esitamisel puudunuks alused hagi rahuldamiseks ning hagejal on õigus selles, et ta ei pöördunud kohtusse alusetult.
2. Nii nähtub, poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest, et kostjad ei andnud nõusolekut hageja kinnistut koormava ühsihüpoteegi osaliseks kustutamiseks enne kohtusse pöördumist. Kostjate hagivastusele lisatud e-kirjavahetusest /t.l. 57/ nähtub, et 13.03.2018.a saatis Coop Pank AS tutvumiseks kostjatele kokkuleppe, millele kostjad vastasid 14.03.2018.a, et nad loobuvad kokkuleppest. Vaidlust pole selles, et 14.03.2018.a kostjad notarisse ei ilmunud; et 15.03.2018.a on Coop Pank AS e-kirjaga saatnud kostjatele tutvumiseks uue kokkuleppe (lepingu) projekti /t.l. 58/ ning et kostjad ei ole sellele e-kirjale kuni hagiavalduse menetlusse võtmiseni ja kostjatele väljastamiseni ehk enam kui poolteise kuu jooksul mingilgi moel reageerinud. Seega oli hagejal ainuke võimalus pöörduda nõudega kohtu poole. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hüpoteegipidaja (Coop Pank AS) suhtles kostjatega ja kostjad teadsid hageja soovist hagejale kuuluv kinnistu koormatisest vabastada. Kostjad märgivad küll enda vastuses, et nad ootasid hüpoteegipidaja initsiatiivi, kuid jätavad tähelepanuta, et nad ise ei ole hüpoteegipidaja 15.03.2018.a e-kirjale vastanud, samas kui pidasid vastamist vajalikuks keeldumise näol 13.03.2018 e-kirjale. Hagiavaldus esitati kohtule 02.05.2018.a ning kohus võttis selle menetlusse ja väljastas vastamiseks kostjatele 04.05.2018.a. /t.l. 46/. Kostjate hagivastusele lisatud e-kirjast /t.l. 57/ nähtub, et hüpoteegipidaja ja kostja L Ve vahelist suhtlust puudutav e-kiri on edastatud kostja L Ve poolt lepingulisele esindajale Liivi Tuusale 09.05.2018.a. Hageja väitel (mida kostjad ei ole vaidlustanud) võtsid kostjad alles peale lepingulise esindajaga konsulteerimist Coop Pank AS-ga ühendust ning teatasid, et nad soovivad sõlmida ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkulepet. Ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkulepe ja asjaõigusleping on sõlmitud notaris 14.05.2018.a./t.l. 69/. Seega tuleb eelneva alusel kohtul nõustuda hagejaga selles, et kostjad hakkasid aktiivselt otsima kohtuvälist lahendit alles peale hagiavalduse esitamisest teada saamist ning lepingulise esindajaga konsulteerimist. Enne hagi esitamist kostjad vabatahtlikult nõusolekut ühishüpoteegi osaliseks kustutamiseks andnud ei ole. Seetõttu kuuluks hagi rahuldamisele hagi esitamise seisuga eksisteerinud asjaoludel. Kohtu hinnangul põhjustasid käesoleva kohtuvaidluse kostjad oma tegevusetusega ning 14.05.2018 notaris sõlmitud ühishüpoteegi osalise kustutamise kokkulepe ja asjaõigusleping vastas eesmärgile, mida hageja soovis hagiga saavutada. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et tegemist on menetlusliku olukorraga, mis ei vasta mitte

§ 168

lg 6, vaid § 168 lg 4 tunnustele ja seetõttu tuleb ka menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 10. Hagejal on käesoleva asja menetlusega seonduvalt menetluskulude nimekirja kohaselt tekkinud järgmised menetluskulud: 1)

§ 139

lg 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot; 2)

§ 144p 1 alusel õigusabikulud kokku summas 780 eurot.

Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, on õigusabikulud arvestatud käibemaksuga. 3 2-13-36842 Hageja on käesoleva asja menetluses kandnud õigusabi kulu järgmiste toimingute eest: 1) advokaadibüroo (Eve Grass OÜ) 25.04.2018 arve nr 18050 alusel asjaolude välja selgitamise (30 min), teabenõude koostamise (30 min) ja hagiavalduse koostamise eest (4 tundi, kokku 5 tundi) summas 600 eurot; 2) advokaadibüroo 17.05.2018 arve nr 18057 alusel kostjate vastusega tutvumise ja analüüsi (20 min), ning taotluse koostamiseks kulunud aja eest (1 h ja 10 min (sisaldab üksnes käesoleva taotluse punkti 2.1 koostamiseks kulunud aega), kokku 1 tund ja 30 min) summas 180 eurot. Hageja on seoses hagist loobumisega käesolevas menetlusdokumendis esitanud ühtlasi taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja käesolevas ts.asjas kantud menetluskulude kindlaksmääramist summas 930 eurot. Hageja kinnitab, et eelpool nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ts.asjas 2-18-6836.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja soovib hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjas toodud õigusabi kulu suurusele /t.l.75/. Kohus leiab, et hageja poolt antud asjas kantud menetluskulud sh õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on selgitanud välja vajalikud asjaolud, kogunud teavet ja koostanud hagiavalduse, samuti tutvunud kostjate vastusega ja koostanud hagist loobumise taotluse, milleks on kulunud kokku 6,5 tundi hinnaga 120 eurot tund (koos käibemaksuga). Tegemist on kohtu hinnangul selgelt põhjendatud, vajalike ja mõistlike kuludega. Kooskõlas

§ 177

lõikega 4 tuleb hageja taotlusel mõista kostjalt hageja kasuks välja ka viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. 11.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist.

150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Seega on põhjendatud tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 150 eurot ning kostjad peavad hagejale hüvitama ülejäänud riigilõivu so 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4