2-18-6628 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 06.juulil 2018, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6628 Tsiviilasi ST hagi AA vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Tsiviilasja hind Hageja: ST, isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja (eestkostja): JT, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx Kostja: AA, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xxxxxxxxxx, e-post: x Kostja lepinguline esindaja: HK, e-post: 2250 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 27.06.2018 RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi osaliselt.
- Välja mõista AA ST ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 137,50 (ükssada kolmkümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot alates 05.07.2018 ST täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
- Elatis kanda JT arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.
- Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Avaldus Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 31.07.2015 määruse alusel piirati hageja ST vanemate AA ja PT hooldusõigust oma lapse suhtes ning ST eestkostjaks määrati tema x JT. AA ei ole oma x kasvatanud alates 2010 ega toetanud teda rahaliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud minimaalmääras alates 01.05.
- Eelistungil taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist alates 05.07.
- Kostja vastuväited 1 2-18-6628 Hageja on hagiavalduses selgelt märkinud hageja vajaduste loetelu ühe kuu kohta summas 275 eurot, millest hageja saaks kostjalt nõuda poolt summat. Kostja palub arvesse võtta tema sissetulekuid ja varalist seisundit ning sellest tulenevalt asjaolu, et suudab igakuiselt rahuldada oma teise tütre LA vajadusi ligikaudu 200 euro ulatuses. Kostja kinnitab, et keegi teine tema kasvatada olevat last ei toeta, va riiklik toetus. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et elatist tuleks vähendada perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel alla sama seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra 100 euroni, kuna vastasel juhul osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kostjaga kooselav laps. KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
- Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
- Lähtudes PKS § 101 lg-st 1 on lapse igakuised vajadused üldreeglina kahekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär (so 2018.a. 500 eurot). Antud juhul on hageja hinnanud lapse vajadusteks 275 eurot kuus, millisest summast tuleb elatise väljamõistmisel kohtu arvates lähtuda. Ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-174-16 p 14 osundanud, et lapse keskmised vajadused võivad olla madalamad kui praegune seaduses sätestatud miinimummäär. Vaidlust ei ole selles, et lapse ema elab lapsest ja lapse isast eraldi ning lapse elukohaks on tema eestkostja elukoht. Kostja on ka tunnistanud, et ei ole juba aastaid last materiaalselt toetanud. Seega on kostja alaealise lapse vanemana kohustatud andma lapsele ülalpidamist. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma emalt elatist.
- Kostja on vaidlustanud nõutud elatise suuruse, taotledes elatise väljamõistmist alla PKS § 101 lg-st 1 sätestatud määra põhjusel, et tema sissetulek ja igakuised püsikulud nõutud elatise maksmist ei võimalda. Lisaks on tal alaealine laps. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtted (tl 30-55), millest nähtub tema igakuise töötasu suurus, mis ei anna alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ning seda vaatamata asjaolule, et tal on veel üks laps, kes on tema ülalpidamisel. Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud andmed oma igakuiste kulude ja kohustuste kohta (tl 15), kuna ta peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei ole kohtu arvates põhjendatud elatise vähendamine vastavalt kostja poolt taotletule 100 euroni kuus. Sõltumata eeltoodust on hageja hinnanud lapse igakuiseid vajadusi 275 eurole ning põhjendanud poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruse elatist väljamõistmist sellega, et nõuab kostjalt ka teise vanema, so lapse isa, osa. Kohus leiab, et hageja viimatinimetatud põhjendus elatise väljamõistmiseks nõutud suuruses kostjalt on alusetu, kuna lapse vanematel on võrdsed kohustused lapse suhtes ning õigustamatu on kohustada üht vanemat täitma ka teise vanema ülalpidamiskohustust.
- Eeltoodust lähtudes on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud igakuise summana 137,50 eurot, mis vastab poolele lapse vajadustele vastavale summale. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 2 2-18-6628
- Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3