KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 13.detsember 2018 Paide Tsiviilasja number 2-18-6548 Tsiviilasi VS hagi VS vastu abielu lahutamiseks Hagihind 3500 EUR Menetlusosalised Hageja: VS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxi, eestkostja XX, määratud esindaja Eve Jundas, vandeadvokaat Kostja: VS, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxxx RESOLUTSIOON
- Lahutada VS ja VS abielu, mis sõlmiti xx.xx.xxxx xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx ja mille kohta on tehtud kanne xxxx.
- Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda, hageja riigi õigusabi kulud jätta täies ulatuses riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUS Hageja üle seati Pärnu Maakohtu 09.03.2018 kohtumäärusega 2-17-18632 eestkoste viieks aastaks tema kõigi asjade ajamiseks, kõigi tehingute tegemiseks ja tema esindamiseks. Hageja eestkostjaks määrati XX. Määrus jõustus 11.04.
- Hageja eestkostja esitas Pärnu Maakohtule hageja nimel hagiavalduse hageja ja kostja abielu lahutamiseks. 04.09.2018 toimunud kohtuistungil, arvestades, et pooled on mõlemad voodihaiged, venekeelsed ning neil kummalgi ei ole kohtumenetluses pädevat eesti keele tõlki, tegi kohus pooltele ettepaneku taotleda kohtult riigi õigusabi korras eesti keelt oskava esindaja määramist. Kergendamaks pooltel taotluste esitamist andis kohus kohtuistungil nii hageja eestkostjale kui kostja tütrele õigusabi taotlemiseks vajalike dokumentide blanketid. Kohus määras, et tähtaeg taotluste esitamiseks on 11.09.
- 06.09.2018 esitas hageja kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja oma majandusliku seisundi teatise. Kostja ei esitanud taotlust riigi õigusabi saamiseks ei kohtu määratud tähtajaks ega ole seda esitanud käesoleva ajani. 28.09.2018 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hageja esindamise võttis vastu Eve Jundas, vandeadvokaat. 13.12.2018 soovis kohus kummagi poole isiklikult nende elukohas ära kuulata. Hageja eestkostja teatas kohtunikule, et hageja pole kodus, vaid on haiglas. Kohus helistas kohtule teadaoleval kostja telefonil, kuid keegi ei vastanud. Kohus sõitis ärakuulamise eesmärgil kostja elukohta xxxxxxxxx xxxx xxxx, kuid keegi ust ei avanud. HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD Hagi asjaolude kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx, kanne xxxx. Poolte abielust sündinud tütar on täisealine. Poolte abielulised suhted lõppesid 12 aastat tagasi ja sellest ajast elavad pooled lahus. Hageja on alates lahkuminekust elanud koos XX, kes hetkel on ka tema eestkostja. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja peab abielusuhete taastamist võimatuks. Hageja on juba aastaid soovinud abielu lahutada, kuid kokkuleppel pole see osutunud võimalikuks. Ühisvara hageja jagada ei soovi. Hageja palus lahutada tema ja kostja abielu, mis on sõlmiti xx.xx.xxxx xxxxxxxxxx xxxxxx. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud ning abielu lahutamise osas märkinud, et on vastu abielu lahutusele (tl 19). 13.08.2018 dokumendis rõhutas kostja, et ta on lahutuse vastu ega soovi oma mehega (hagejaga) lahutada (tl 29). Tsiviilasi nr 2-18-6548 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
- Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 mõtte kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tõendatud on, et poolte abielu registreeriti xx.xx.xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx, kanne xxxx. Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei ole vaidlustanud, lõppesid poolte abielulised suhted juba 12 aastat tagasi, sellest ajast on hageja elanud koos XX viimasele kuuluvas eluruumis aadressil xxxxxx xxxx xxxx ning poolte vahel puuduvad igasugused abielule omased suhted. Hageja on ka varasemalt soovinud korduvalt abielu kohtuväliselt lahutada, kuid abielutunnistuse puudumise tõttu jäi lahutus vormistamata. Hageja soovib, et kohus abielu lahutab. Kostja avaldas küll menetluses kahel korral lakooniliselt, et ei soovi lahutada tema ja hageja abielu, kuid ei toonud esile ühtegi asjaolu, mis annaks alust tuvastada, et pooled soovivad oma 12 aastat tagasi lõppenud abielusuhted taastada. Eeltuvastatud asjaolud kogumis annavad tunnistust, et pooled ei ela koos juba 12 aastat. Esitatud tõenditest ei nähtu, et möödunud 12 aasta jooksul oleks poolte vahel esinenud mingeidki abielusuhetele omaseid suhteid. Ka ei nähtu poolte esitatud asjaoludest, vastuväidetest ja tõenditest, et pooltel on soov taas abieluliselt koos elama hakata. Vastupudu. Hageja on oma esindajale avaldanud, et tahab poolte abielu lahutada. Eeltoodut arvestades on kohus veendunud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte abielu tuleb lahutada.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodut arvestades jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda, riigi õigusabikulud peab kohus mõistlikuks jätta täies ulatuses riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik 2
(2)