KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-18-6302 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 09. juuli 2018. a, Pärnu kohtumaj

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. 4.1. Pärnu Maakohtu xx xx xxxx. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx on AA`elt välja mõistetud igakuine elatis kostjate B ja CC`e igakuiseks ülalpidamiseks miinimummääras, s.o. mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 100lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Alates 01.01.2018 kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 250 eurot kuus ühe lapse kohta. Seadusega ettenähtud 3 2-18-6302 minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele väljamõistetav elatis olla väiksem, kui

§ 101

lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

§ 101

lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida

§ 102lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes.

Hagiavalduse kohaselt tuleks varasemat kohtumäärust muuta, millega kohus kinnitas xx xx.xxxx. poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu. Hageja AA hinnangul tingib kohtulahendi muutumist asjaolu, et hagejale on määratud keskmine puue ja ta on osalise töövõimega isikuks, sest põeb xxxxxxxxxxxxx. Kostjad ei ole hageja seisukohtadega nõustunud, leides, et hagis nimetatud tervisliku seisundi muutumist ei ole toimunud, mis põhjendaks elatise vähendamist. 4.2. Hageja AA leiab, et tal puuduvad võimalused maksta hagejatele B ja CC´ele igakuiselt elatist, arvestada hageja väikest sissetulekut, mis ei võimalda kõiki hageja vajadusi katta.

§ 102

lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja AA on esitanud kohtule oma

1. aasta sissetulekute tõendamiseks xxx tulude-kulude kokkuvõtte ja maksudeklaratsiooni, millest nähtub, et
2. oli hagejal ettevõtlustulusid kokku 8304,15 eurot ja kulusid kokku 8110,26 eurot. Füüsilise isiku
3. a tuludeklaratsiooni kohaselt on hageja AA tuluks
4. aastal pension kokku summas 2779,29 eurot. Hageja esitatud pankontode väljavõtetelt nähtuvad sularaha sissemaksed kokku summas 2225 eurot ja terminalimaksed hageja xxx kontole kokku 1312,40 eurot. Lisaks invaliidsuspension 267 eurot kuus. Kohtule esitatud andmete järgi on hageja sissetulekuks ca 850 € kuus, mistõttu võib kokku 500 euro suurune elatise maksmise kohustus mõjutada hageja igapäevast toimetulekut, kui arvestada hageja ettevõtlustulust maha ka xxxxxxxxxxxxxxx. Siiski on vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib nõuda, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 3-2-1-35-17, p‑d 32, 36; RKTKo 3-2-1-124-15, p 11). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (RKTKo nr 3-2-1-12709 p 10). Kohus on eelistungil juhtinud hageja tähelepanu sellele, et tal tuleb tõendada muutused, mis on mõjutanud elatise suurust pärast viimast kohtulahendit, mis on aga jäänud tagajärjetuks. 4 2-18-6302 Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejalt välja mõistetud elatise vähendamiseks peab seega ilmnema asjaolud, mis on tekkinud pärast xx xx xxxx. kohtumäärust ja mis on aluseks elatise vähendamiseks. Töövõime puudumise kohta on hageja esitanud kohtule tõendina koopia pensionitunnistusest, millelt nähtub, et hagejal on raske puue diagnoositud juba 16.06.xxxx ja alates 04.06.xxxx on hageja puudeastmeks keskmine puue. Hageja AA on 18.06.2018 esitanud täiendava tõendina Pärnu Haigla 12.06.2018 väljavõtte, millelt nähtub, et hagejal on diagnoositud xx xxxxx xxxxxxx alates xxxx. aastast ja xxxxxxxxxxxxx on saadud alates xxxx. aastast. Väljavõttest nähtub, et hageja peab xxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxxxx ei ole ja tervislik üldseis on rahuldav. Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud väljavõtte kohaselt on alates 04.06.xxxx töövõime kaotuseks 70 %, mille põhjuseks on xxxxxxxxxxxxxxx. Töötukassa poolt 18.06.2018 esitatud töövõime hindamise otsusest nähtub, et hagejal on osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid piiranguid arvesse võttes osaliselt takistatud. Rõhutatud on asjaolu, et hagejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on xxxxxxxxxx, xxxxxxxx-, xxxxxxxxxxx- ja xxxxxxxxxxxxxx. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja AA tervislik seisund oli hagejale teada asjaolu juba enne xxxx. a ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et hageja tervislik olukord oleks muutunud halvemaks. Veelgi enam, hageja varasem puudeaste – raske puue – on asendunud keskmise puudeastmega. Seega juhul, kui hageja toimetulekut oleks nimetatud asjaolu mõjutanud, saanuks hageja vastavad seisukoha ja tõendid kohtule ka xxxx. a esitada. Kohus leiab, et hagejal puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Kostja ei ole takistusi sissetulekute leidmisel, sest ta on töövõimeline inimene. Kohtule esitatud Töötukassa väljavõttest nähtub, et hageja töötamise piirangud võivad olla seotud liikumist nõudvate töödega, kuid see ei takista kohtu hinnangul muu töö tegemist, sh xxxxxxxxxxxxx osutamist. 4.3. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 15). Kostjate seaduslik esindaja on usutavalt põhistanud kulutusi, mis on seotud hageja kasvatamisega. Kostjate esindaja DD on esitanud väljavõtte xx-st xxxxx xxxxx (palgatõend), millest nähtub, et kostjate esindaja 720 eurot kuus. Kostjate seadusliku esindaja DD kontode väljavõtetelt nähtub, et tema kontole laekub sotsiaaltoetus 100 eurot ja töötasu xx-lt xxxxx xxxxx. Kostjate igakuised kulud on kokku summa 1096 eurot, s.o: lasteaia tasu 80 €, kodulaen 338 €, autoliising 118 €, kommunaalkulud 125 €, sidekulu ja telefonimaksumus 50 €, xxxxxxxxxxxxxx 25 €, järelmaks korteri sisustuse eest 70 €, transpordikulud 50 €, kostja võistlused ja trennivarustus 20 €, söögikulud kahe lapse peale 150 € ja lase meelelahutus 70 €. Hageja on eelistungil esitanud vastuväiteid kostjate kulude osas laenu maksmiseks ja sõiduauto liisimiseks, teiste kulude suurusega on hageja nõustunud. Kostjate seaduslik esindaja on selgitanud, et kostjad elavad x aastat tagasi laenuga soetatud korteris. Kostjate seaduslik esindaja kasutab liisitud autot, mis on vajalik laste transportimiseks kooli, trenni ja huviringidesse. Kohus leiab, et korterilaenu kulu vastab keskmisele üüritasule, samuti on autoga seotud kulu vajalik lastele, mistõttu on need kulud ka põhjendatud. Hagihind

1. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tsiviilasja hind tuleb määrata selle järgi, milline on 5 2-18-6302 kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue. Hageja on soovinud elatise vähendamist mõlema kostja suhtes kokku 200 euroni, seega vähendamist 300 euro võrra. Eeltoodu alusel on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2700 eurot (300x9). Menetluskulud
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS §
3. 02.07.2018 esitasid kostjad menetluskulude nimekirja ja taotluse, mille kohaselt palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuvälised kulud summas 165 eurot. Seoses hagiavaldusele vastuse koostamisega ja kirjaliku seisukoha kohtule esitamisega on kostjatele tekkinud kohtuväline kulu (TsMS § 144 p 1 mõistes), milleks on hagiavalduse koostamine ja komplekteerimine kokku summas 165 eurot (tunnihinnaga 40 eurot koos käibemaksuga), s.o 4,12 tundi. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja toimingud põhjendatud, menetluse kestel ei esitatud põhjendamatuid taotlusi, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 40 €/h (koos käibemaksuga). Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 165 €. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 6