KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2018. a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaud

§ 100lg 4).

Elatis ja elatise võlgnevus tuleb kostjal tasuda laste seadusliku esindaja M.R. (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr Xxxxxxxxxxx, selgitus: „elatis lastele, mis kuu eest“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so kostja M.P.’u kanda. Kohtule teadaolevalt asjas menetluskulusid tekkinud ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Sisulised asjaolud

1. Hagejad N.R. ja M.P. esitasid 20.04.2018 seadusliku esindaja M.R. kaudu Pärnu Maakohtule hagi M.P.u vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kasvatab ema lapsi üksi alates 01.02.2018, mil mõlemad lapsed asusid elama ema juurde (varasemalt elas üks laps(N.) ema juures ja teine laps(M.) isa juures) ning peale kolimist osaleb isa laste elus minimaalselt. Lapse kolimisel oli M.P. lubanud maksa elatist, kuid on maksnud veebruaris vaid 160 eurot kahe lapse peale kokku ning märtsis 190 eurot kahe lapsele peale kokku. Isa ettepanek oli maksta 250 eurot kahe lapse peale kokku tingimusel et maksab nendel kuudel kui tal on raha. Isa poole on korduvalt pöördutud, et leida kokkulepet elatise maksmise osas aga isa ei ole koostööaldis. Alates aprillist 2018 keeldus absoluutselt maksmast igasugust elatist lastele. Hagejate teatel elatise välja mõistmisel võib kohus arvestada, et peres kasvab 3 last ja ema saab suurepere toetust(kokku 567 eurot), mis tõttu ühe lapse peretoetuseks on 189 eurot. Sellisel juhul palub kohtul ka arvestada et kolmas laps on erihoolt ja rohkemat tegelemist vajav ning kuna igapäevaselt tegeleb lapsega hageja(ema) siis täistöökohta pole võimalik võtta lapse tervisliku seisundi tõttu, ning seetõttu on ka hageja(ema) sissetulek väiksem. Tegemist on paindliku graafikuga töökohaga, kust saab igal ajal ära tulla ja käia lapsega teraapias. Lapsi kasvatava vanemaga sissetulekuks on märgitud palk osaajaga öö eest 100 kuni 500 eurot ning kostja palgaks kuni 2500 eurot. Hageja andmetel kostjal on maja Xxxxxxxxxxx väärtusega 100 000 €, korter Xxxxxxxxxxxs väärtusega 15 000 € ja sõiduk väärtusega alates 8000 €. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista Perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates 01.02.
2. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
3. Kostja kirjalik vastus. 15.05.2018 vastuses kostja hagi õigeks ei võtnud, selgitas, et sissetulek on vähenenud 2500 eurolt 2000 eurole ja kostjal on ka palju laenuvõlgu ja kohustusi. Kostja selgitusel on tal majalaenuleping, mis näitab, et reaalset varaväärtust on heal juhul 20 000euro ulatuses kui laenusumma maha arvestada. Lisaks on veel krediitkaardid Banknorwegianis ja Nordea panga enda oma, kuumakse on kokku 450eurot, Nordax bankis 300 000euro väärtuses mille kuumakse on 473 euro ulatuses, Soomes elab üürikorteris ja maksab üüri 400 €, on kõrini võlgades. Kostjale ei kuulu autot ja kusagilt õhust on võetud, et tal on korter. Kompromissi ei välistanud, kuid omapoolset elatise summat ei pakkunud, vastusele lisas 6 kuu pangakonto väljavõtted kuni aprillini 2018 ning palgatõendid. 25.05.2018 esitas kostja 3 e-kirja, millest ühe lisaks oli M.R.i digiallkirjaga kokkulepe elatise nõudest loobumiseks, ning ülejäänud kajastasid vanemate kirjavahetust ja kostja kirjavahetust M.R.i lep es. adv. K Ausiga hooldusõigusvaidluse asjas nr 2-18-2559 (lõppes 17.05.2018 kompromissimäärusega, millega mõlema lapse viibimiskoha otsustusõigus on M.R.il). 2

§ 109järgi.

1. 06.10.2018 esitas hagejate esindaja kohtule andmed, et kostja on perioodil 01.02.201830.09.2018 maksnud elatist kokku 1550 eurot (veebruaris 160 €, märtsis 190 € ning aprillist septembrini 2018 igakuiselt 200 eurot), arvestuslik elatis 4000 ja vahe on 2450 eurot. Lisaks on kostja ostnud lastele asju kokku vähemalt 329 euro eest: veebruar 2018: riideid teadmata summas, telefon M.P.ule 4.08.18 summas 129 eurot, telefon N.R.ile oktoobris summas 200 eurot (M.i sõnul). M.P. on lastega aega veetnud järgnevatel aegadel: veebruaris üks nädalavahetus, märtsis: kaks nädalavahetust, mais: üks nädalavahetus, juunis -juulis: võttis lapsed 9.06 õhtuni, võttis alates 21.06 kuni 5.07, augusti: 10-12 august oli M. isaga ( N. ei soovinud minna, kuna oli väsinud), september: 13.09 pool päeva, 16 september terve päev.
2. 24.10.2018 vastuses kohtule kostja vastuväiteid elatise võlgnevuse arvestusele ega omapoolset ettepanekut elatise summale ei esitanud, kinnitas lastega koosveedetud aega, mis laste ema M.R. on kirjutanud oma kirjas ja selgitas, et kahjuks pole võimalik olnud võtta rohkem lapsi finantsilistel põhjustel. Samuti kinnitas ostetud asjade puhul hagejate väiteid, selgitas, et pole lisada väiksemate asjade ostu, võibolla ainult pangakonto väljavõttes võib seda näha (nt kommid jne). Kostja teatas, et alates 03.10.2018 on ta töötu, töötõend töötatud aja eest tuleb alles postiga järgi, kahjuks ei oska täpsemat aega öelda, millal see võiks tulla. Kostja vastusele on lisatud 5 kuu (mai- sept 2018) pangakonto väljavõtted ja OÜ N. Group pangakonto väljavõte perioodist 01.05.2018-05.10.2018 , mille järgi liikumisi kontol ei ole, saldo 2,02 €. Pooled ei ole kohtu määratud ajaks kompromissi kohtule esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud poolte esitatuga ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et N.R.’i ja M.P.’u hagi elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. 3

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus laste ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel laste vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lastele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2018. a 250,00 eurot).

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt (

§ 102lg 2).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 100

lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Pooltel ei ole vaidlust selles, et M.R.’i ja M.P.u kooselust on sündinud 2 last: xxxxxxxxxxx.a N.R. (endise perenimega P.) ning xxxxxxxxxxx.a poeg M.P.. Hagiavaldusest nähtuvalt alates 01.02.2018 elavad mõlemad lapsed M.R.’i juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja esitas 15.05.2018 vastuväite, et laste lõplik elukoht ei ole teada hooldusõiguse vaidluse tõttu. Elektroonilise kohtute infosüsteemi andmetel vanemate vaheline hooldusõiguse vaidlus asjas nr 2-18-2559 lõppes 17.05.2018 kompromissimäärusega, millega mõlema lapse viibimiskoha otsustusõigus on M.R.il (määrus jõustus poolte kokkuleppel edasikaebamise õigusest loobumisega 17.05.2018). Seega on hagejad alates 01.02.2018 elanud ja elavad ka praegu kostjast lahus. Rahvastikuregistri väljatrükkidest nähtuvalt otsuse tegemise aja seisuga on kostjal, M.P.’ul kaks last, so hagejad.
2. Väljamõistetava elatise suurus. Hagiavaldusega, hagejate 06.10.2018 elatise võlgnevuse arvestusega ning kostja 15.05.2018 kirjaliku vastuse ja 24.10.2018 seisukohaga, kuid eelkõige kostja pangakonto veebruar-september 2018 väljavõtetega on tõendatud, et hagetaval perioodil maksis kostja hagejatele elatist kokku 1550 eurot, mitte rohkem kui 200 eurot kuus, so 100 eurot lapse kohta, kusjuures kostja kontole laekus igakuiselt vähemalt 2045-2400 eurot kuus ning augustis ja septembris 2018 on laekumised olnud veel suuremad (vastavalt 6559,66 € ja 6107,29 € - kostja ei ole nende summade kohta kohtule selgitusi andnud). Vanem on kohustatud oma alaealist last

§ 97lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

Kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt laste vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (

§ 101lg 1). Seega on seadusega kooskõlas ja õigustatud hagejate nõue välja mõista kostjalt elatusraha perekonnaseaduse 4

§ 102

lg 2 kohaselt kohustatud eelkõige oma kulutusi piirama ja jagama tema käsutuses olevaid vahendeid võrdselt enda ja laste vahel, kui tema sissetulekud ei ole piisavad tema enda kulude katmiseks ja elatise maksmiseks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja elatise

§ 101

lg-s 1 sätestatud minimaalses määras alates 01.02.2018 igakuuliselt laste N.R.’i ja M.P.’u ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni.

1. Riiklike lastetoetuste arvesse võtmine elatise määramisel.
2. jaanuaril 2017 jõustunud Perehüvitiste seaduse (PHüvS) § 17 lg 3 järgi alates 01.01.2018 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Hageja esindaja on palunud arvesse võtta, et perioodil veebruar – august 2018 sai ta 3 lapse hooldamisel suure pere toetust ja lapsetoetusi kokku 567 eurot kuus, millega ühe lapse peretoetuseks oli 189 € kuus. 06.10.2018 hagejate esindaja teatel alates septembrist kasvatab ta 2 last ja peretoetus on 110 eurot, so lapse kohta 55 eurot kuus, lisatud on Sotsiaalkindlustusameti 07.09.2018 maksekorraldus peretoetuse summas 110 € ülekande kohta. Seega käesoleval ajal lapsi kasvatav vanem saab riigilt lastetoetust vähemalt 110 € kuus. Kohus nõustub, et Riigikohus on mitmetes lahendites (RK otsus nr 3-2-1-37-11, p 16; otsus nr 3-21-127-09, p 15 ja otsus nr 3-2-1-124-15 p 16) välja toonud , et "Lapse seadusliku esindaja käsutuses on lapse ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused, mistõttu tuleb elatisest maha arvestada lapsele määratud kõik riiklikud peretoetused. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas laste toetamisel eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ Riigikohus 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-17416 p. 13 on selgitanud, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ja arvesse võtta riiklikke lapsetoetusi ja sama lahendi punktist 14 nähtub, et võrdse ülalpidamise kohustuse juures kumbki vanem saab arvestada riigi poolt antud toetuse poole, mitte terve summaga oma kohustuste vähendamisel. Antud juhul hagejad on vastavad andmed esitanud ja kohus võimaldab kostjal vähendada makstavat elatist Perehüvitiste seaduse § 17 sätestatud, hagejatele veebruarist augustini 2018 makstud suure pere toetusest ja lastetoetusest lapse kohta arvestatud 189 eurost poole ehk 50% ulatuses kuus, so kummagi lapse puhul 94,50 eurot kuus, alates septembrist 2018 aga 55 eurosest lapsetoetusest 50% ehk 27,50 eurot lapse kohta kuus. Kuna sellised toetused on ajas muutuvad ning nende saamine sõltub PHS § 17 lg 1 ja 2 järgi ka sellest, kas ja millises õppeasutuses hagejad jätkavad õpinguid 16-aastaseks saades, siis kohus konkreetset summat elatise määra sisse ei arvuta ega määra protsendina kindlaks, vaid kostjale jääb õigus teha elatiselt enne maksmist vastav mahaarvamine. Eeltoodut arvestades tuleb kostjal maksta kummagi lapse ülalpidamiseks M.R.i kontole elatist otsuse tegemise ajal, so alates
3. novembrist 2018 summas 250 eurot kuus lapse kohta, kokku kahe lapse kohta 500 € kuus, millest saab maha arvata pool hagejatele makstud lapsetoetust (2018.a pere esimese ja teise lapse kohta 27,50 € kuus), so hetkel moodustab ühe lapse kuu elatis 222,50 eurot. Hagejatele makstava elatise summa muutub, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja/või hagejale makstav lapsetoetuse suurus.
4. Tagasiulatuva elatise võlgnevus.

§ 108alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist 5