Obsah (7)

§ 179§ 632§ 633§ 162§ 173§ 174§ 190

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 10. oktoober 2018.a., Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-6104 Hagi ese

§ 179lg 5).

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas 19.04.2018 hagi kostja vastu ühisvara jagamise nõudega. Ühisvarana käsitleb hageja korteriomandit asukohagaM,K, Saaremaa vald, mille väärtus hageja hinnangul on 40 000 €. Hageja soovib ühisvara jagamist selliselt, et korter jääks kostjale. Kuna hageja elab oma lastega üürikorteris, siis soovib ta, et kostja maksaks lõpuni eluaseme laenu ja maksmata jäänud korteri kulud (kommunaalteenused, halduskulud) mida hageja kasutanud ei ole.
4. 2018 esitatud hagi täienduses märgib hageja, et kohtutäitur Enno Kermik on müünud ühisvarasse kuulunud korteriomandi avalikul enampakkumisel 29 430 euro eest ja on kustutanud kinnistusraamatusse kantud keelumärked ja hüpoteegi (lisa 1). Hageja täiendas hagiavaldust ja märkis, et ühisvarasse, mis tuleb jagada, kuulub veel: 1) kummagi poole arvelduskontol abielu lahutamise seisuga
5. aprillil 2015 (lisa 2) olnud rahalised vahendid; 2) abielu jooksul soetatud vallasvara; 3) perekonna huvides vöetud laenust tulenev ja abielu jooksul tekkinud völgnevus; 4) korteriomandi avalikul enampakkumisel müügist saadud rahalised vahendid. Hageja palub kohtul märgitud ühisvara jagada järgmiselt: 1) kummagi poole arvelduskontol abielu lahutamise seisuga
6. aprillil 2015 olnud rahalised vahendid jäävad kummalegi poolele; lk 3 2) abielu jooksul soetatud vallasvara on jagatud kokkuleppel, korterisMKl Saaremaa vallas asuvas korteris olnud vallasvara jääb T Mile; 3) vöimalik üüri- ja kommunaalkulude völgnevus ühisomandisse kuulunud korteri kasutamise eest on tekkinud pärast kohtu poolt völgnevuse väljamöistmist MTÜ K M kasuks jääb T Mi kanda (T Mi nöusolekul), kuna hageja elab lastega alates veebruarist 2015 üürikorteris (lisa 3); 4) korteriomandi avalikul enampakkumisel müügist saadud rahalised vahendid, jagatakse poolte vahel nii, et kumbki pool saab allesjäänud rahalistest vahenditest 1/2 osa. KOSTJA VASTUVÄITED
7. Kostja T M hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu kohus võtab aluseks hageja poolt märgitud asjaolud ja rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu

4. Poolte abielu sõlmiti 15.07.2005 ja lahutati
6. 2015 /t.l. 65/. Poolte vahel ei ole sõlmitud abieluvara lepingut, mistõttu PKS § 25 kohaselt on tegu varaühisusega, mille puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 37 järgi varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes käesoleva jaotise
7. alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.
8. Hageja esitatud andmetel tuleb ühisvara hulka arvata: Korter asukohaga M 2-8,K, reg. nr.XXXXXX. Kummagi poole arvelduskontol olevad rahalised vahendid. lk 4 Eelnimetatud korteris asuv vallasvara. Korteri kasutamisel peale 2015.a. veebruari tekkinud võlad.
9. Hageja soovib vara jagada järgmiselt 1) kummagi poole arvelduskontol abielu lahutamise seisuga
10. aprillil 2015 olnud rahalised vahendid jäävad kummalegi poolele, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. 2) abielu jooksul soetatud vallasvara on jagatud kokkuleppel, korteris MKl Saaremaa vallas asuvas korteris olnud vallasvara jääb T Mile. Kuna poolte vahel on selles osas kokkulepe, siis korteris asunud vallasvara kohus ei jaga.
11. Vöimalik üüri- ja kommunaalkulude völgnevus ühisomandisse kuulunud korteri kasutamise eest on tekkinud pärast kohtu poolt völgnevuse väljamöistmist MTÜ K M kasuks jääb T Mi kanda (T Mi nöusolekul), kuna hageja elab lastega alates veebruarist 2015 üürikorteris (lisa 3). Kohustused peaksid seaduse kohaselt jääma kuni vara jagamiseni poolte kanda võrdsetes osades, kuna korter on müüdud ja hageja ei ole alates
13. 2015.a. selles elanud (üürileping t.l. 73), siis jätab kohus sel ajal tekkinud kulud kostja kanda, kuna ei pea nende väljamõistmist hagejalt, kes peab üleval ka kahte poolte ühist last, mõistlikuks ja põhjendatuks. Kostjalt konkreetse summa väljamõistmiseks peab hageja esitama hagi kostja vastu, tuues välja konkreetsed summad.
14. Korteriomandi avalikul enampakkumisel müügist saadud rahalised vahendid, jagatakse poolte vahel nii, et kumbki pool saab allesjäänud rahalistest vahenditest 1/2 osa. Korteriomand müüdi avalikult enampakkumisel kohtutäitur Enno Kermiku poolt
16. 2018 ja selle omanikeks on XXXXXXXXXX. Enampakkumine viidi läbi AS SEB Panga kui sissenõudja avalduse alusel, nõudeks oli hüpoteegiga tagatud nõue summas 25 839,66 eurot /t.l. 92/. Seoses enampakkumiste nurjumisega on täitur vara korduvalt ümber hinnanud. Korter müüdi enampakkumisel
18. 2018 hinnaga 32 700 eurot. Täituri esitatud kokkuvõtte kohaselt täideti selle arvelt SEB panga nõue 25 997,66 eurot, täitekulu 180,94 eurot, alustamise tasu summas 72 eurot, kohtutäituri tasu 2 890,28 eurot, lisatasu 1177 eurot, KÜM 2 nõue summas 660,36 eurot, täitmise alustamise tasu 72 eurot ja 27,19 eurot. Lisaks sellele on täitur täiteasjades nr. 180/2017/1108 ja 180/2017/1109 rahuldanud enda kasuks täitemenetluse alustamise tasude nõuded, kumbki 282 eurot. Tegemist on elatise nõuetega T Mi vastu. Kohtu hinnangul ei ole viimaste alustamistasude kinnipidamine ühisvara müügist saadud rahalistest vahenditest põhjendatud, kuna need tasud tulnuks maksta võlgnikul e. siis T Mil. Seega tulnuks nimetatud summa 564 eurot jagada poolte vahel võrdselt e. siis 282 eurot kummalegi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuna saadud rahast on täidetud kostja kohustused elatisraha täitemenetluse alustamise tasu maksmiseks, siis on viimane kohustatud poole sellest rahast summas 282 eurot tagastama hagejale. Menetluskulude jaotus

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. lk 5 Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Pärnu Maakohus on 07.05.2018.a määrusega rahuldanud L. M taotluse menetlusabi saamiseks ja andnud menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Kohtu määruse järgi kohus vabastas L. M täielikult riigilõivu tasumisest summas 300 eurot hagiavalduse esitamisel. Tulenevalt

§ 190

lg-le 1 ja 2 menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse välja täies ulatuses. Kohus on rahuldanud hageja nõude, seega tuleb kostjal tasuda riigile riigilõivu vastavalt 300 eurot, s.o osas, mille ulatuses kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest. Kohtunik: Külli Mõlder