Asjaolud Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on A.K.u hagi E.K. vastu kahju hüvitamise nõudes. 2-18-3422 26.06.2018 esitas A.K. kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja teatab, et on nõus loobuma hagist ja kandma menetluskulud. Kostja on 02.07.2018 avalduses kohtule teatanud, et tal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele. Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja. Kohtu seisukoht 1. Hagist loobumine on hageja
lg-st 1 tulenev õigus.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Asjaolusid, mis välistaksid loobumise vastuvõtmise hagist, kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse
Menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse hagist loobumiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks loobunud hagist seetõttu, et kostja tema nõude pärast hagi esitamist oleks rahuldanud, mistõttu lasub seadusest tulenevalt hagejal menetluskulude kandmise kohustus.
173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud järgmised: Justiitsministri määruse 05.01.2017, nr 1 (edaspidi määrus) ’’Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord’’ § 7 kohaselt õigusabilepingu sõlmimisel lepingutasu 5 eurot ja õigusabiteenus koos esindusega kohtumenetluses. Kostjale on osutatud esindaja poolt õigusabiteenust mahus 6,5 h x 40 eurot (km-ga) kokku summas 260 eurot. Vastavalt määrusele on kostja kasutanud toetusena antavat riigi õigusabi summas 140 eurot. Summa on riigi poolt Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasutud üldarve alusel ja kuulub kostjalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele. Kostja omaosaluse osa õigusabikuludes esindajale on summas 125 eurot (lepingutasu 5 eurot + õigusabi teenused 120 eurot). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud.
Kostjat esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja Tiina Mölder (Eesti Õigusbüroo OÜ-st).
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja 2 2-18-3422 kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja esindaja õigusabi kulude detailne koosseis on alljärgnev: 18.01.2018 – konsultatsioon, dokumendi koostamine ja edastamine teisele vaidluse poolele (kohtuväline kokkulepe) - 2,7 tundi; 12.02.2018 - seisukohtade esitamine, läbirääkimised teise poole esindajaga, kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine - 1,5 tundi; 22.02.2018 - läbirääkimised vastaspoolega 0,5 tundi; 07.03.2018 - lõpliku seisukoha esitamine 0,3 tundi; 12.03.2018 - veebinõustamine ja vastuse koostamine A.K.u seisukohtadele - 1 tundi; 16.05.2018 - hagiavaldusega tutvumine, vastuse koostamine A.K.u hagiavaldusele 1 tund. Praeguses asjas nähtub kohtu toimikust, et Tiina Mölder on kostja lepinguline esindaja alates 12.05.2018, mis on volikirja koostamise ja allkirjastamise kuupäev (tl 61). Enne seda kuupäeva tehtud toimingud ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu õigustoimingutele. Seega on kostja lepingulise esindaja õigustoiminguks praeguses kohtu menetluses üksnes 16.05.2018 toimingu ajakulu - hagiavaldusega tutvumine, vastuse koostamine hagiavaldusele 1 tund, mille kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks. Kostja taotles talle määruse § 7 alusel toetusena antud riigi õigusabi summas 140 eurot hagejalt riigi kasuks väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et tänane õiguslik regulatsioon ei toeta riigi toetatud õigusabi saajale edukaks osutuva kohtumenetluse korral teiselt poolelt õigusabikulude (riigi toetuse osa) riigi kasuks välja mõistmist, mistõttu jääb riigi toetuse osa riigi kanda. Toodust tulenevalt jätab kohus kostja sellekohase taotluse rahuldamata. Kokku hindab kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 1 tundi tunnitasuga 40 (koos käibemaksuga) eurot ja lisaks ühekordse omaosalusmäära viis eurot. Menetluskulude jaotuse kohaselt tuleb käesolevas asjas menetluskulud kanda hagejal. Seega kuulub hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja mõistmisele 45 (40+5) eurot. Kostja taotlusel ja
lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.