KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-5838 Tsiviilasi

§ 407lg 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

§ 444lg 3 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Välja mõista K. K.lt E. K. kasuks 18.10.2017 võlatunnistusest tulenev võlgnevus summas 1150,00 eurot (millest 1000,00 eurot põhivõlgnevus, 80,00 eurot intress ja 75,00 eurot lepingutasu).
2. Menetluskulud jätta K. K. kanda.
3. Määrata E. K. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 380,00 eurot (riigilõiv 200,00 eurot ja 180 eurot riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu koos käibemaksuga).
4. Mõista K. K.lt E. K. kasuks menetluskulude katteks välja 200,00 eurot (hageja poolt tasutud riigilõiv).
5. Tasuda riigieelarvest Rüütli Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 10796135) riigi õigusabi tasu 180,00 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 30,00 eurot) vandeadvokaadi Vahur Krinali osalemise eest kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-18-5838 E. K. esindajana riigi õigusabi korras.
6. Mõista K. K.lt riigi tuludesse välja hageja riigi õigusabi korras määratud esindajale väljamakstud tasu hüvitamiseks 180,00 eurot. Tsiviilasi nr 2-18-5838
7. K. K.l tuleb riigi tuludesse väljamõistetud 180,00 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.
8. K. K. on kohustatud riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral maksma Eesti Vabariigile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
9. jaanuari ja
10. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
11. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

11. Tagaseljaotsus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata täitmiseks Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. E. K. esitas 16.04.2018 Pärnu Maakohtusse hagi K. K. vastu võlgnevuse summas 1155 eurot väljamõistmiseks. 21.05.2018 hageja puuduste kõrvaldamise korras täiendas hagiavaldust. Hagiavalduse kohaselt sõlmis E. K. 13.10.2017 TF Bank internetipangas laenulepingu, millega võttis laenu 1000 eurot. Lenusummale lisandus lepingutasu 75 eurot ja intressid. Pärast raha 2

) § 322 lg 1 alusel loetakse dokumendid sellega kostjale kättetoimetatuks. Hagile kirjalikult vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes seega 10.septembril 2018 kell 24:

1. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
2. 01.10.2018 toimetas kohus kostjale elektrooniliselt e-posti aadressil xxx kätte hageja menetluskulude nimekirja, määrates kostjale tähtaja menetluskulude kohta arvamuse esitamiseks. Kostja 01.10.2018 samalt e-posti aadressilt saadetud e-kirjas kinnitas, et on kätte saanud menetlusdokumendid seoses E. K. menetlukulude tasumisega ja ei nõustu sellega. Hagiavalduse kohta kostja ühtegi vastuväidet ei esitanud. 4.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 5. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue tuleneb pooltevahelisest laenulepingust, mille kohta kostja on 18.10.2017 allkirjastatud võlatunnistuse (võlaõigusseaduse § 30 lg 1 ja 2): kostja tunnistab hagejalt laenu saamist ning kohustust see koos pangaintressidega ja viivisega tagasi maksta. Võlatunnistuses tunnistatud rahalist kohustust kostja ei ole täitnud. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid. Võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 100, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1155 eurot (s.o 1000 eurot laenusumma, 75 eurot lepingutasu ja 80 eurot intressid). Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse ning riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144

p 1).

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja K. K. kanda. 3

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 19.01.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-18467 anti E. K.le riigi õigusabi isiku esindamiseks täitemenetluses ja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud osamaksetena 6 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaat Vahur Krinal.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjal hüvitada riigile hagejale määratud esindajale välja makstav tasu.

1. Adv Krinal esitas 18.09.2018 kohtule taotluse määratud esindaja tasu saamiseks kokku 4 tunni eest summas 200,00 eurot (lisandub käibemaks 40,00 eurot) järgmiste toimingute eest: 1) 14.02.2018 kohtumine esindatavaga Rüütli Advokaadibüroos, vestlus, asjaolude väljaselgitamine, andmete kogumine – 1 h; 2) 20.02.2018 pretensiooni koostamine K. K.le laenu tagastamiseks – 0,5 h; 3) 28.02.2018 kohtumine esindatavaga Rüütli Advokaadibüroos, vestlus 0,5 h; 4) 02.03.2018 tutvumine esindatava e-mailiga ja vestlus telefoni teel – 0,5 h; 5) 11.04.2018 hagiavalduse koostamine Pärnu MK-le laenu tagastamise nõudes – 1 h; 6) 08.05.2018 kohtumine esindatavaga Rüütli Advokaadibüroos, vestlus 0,5 h. Riigi õigusabi osutamise kulude hüvitamist esindaja ei taotle.
2. Kohus on seisukohal, et adv Krinali tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg-te 1 ja 3 järgi esitab advokaat taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule igas kohtuastmes menetluse lõpus. Esindaja tasu taotluses on summad arvutatud vastavalt toimingu aja tegemisel kehtinud Justiitsministri 26.07.2016 määrusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi nimetatud tasu maksmise kord) § 10 lg-tes 3, 4 sätestatule, advokaat on näidanud arvamuses ja tasu taotlustes toimingud, nende tegemise aja, koha ja ajakulu. Kohus leiab, et esindatavaga kohtumiste ajakulu on ülepaisutatud. Advokaat on kliendiga asja arutanud silmast-silma kohtumistel ja telefoni teel kokku 2,5 tundi. Adv Krinal esitas kostjale hagiavalduse esitamise eelselt pretensiooni laenukohustuse täitmiseks 20.02.2018, seega selleks ajaks olid advokaadile vaidluse asjaolud teada, hagiavaldus esitati 16.04.
3. Pretensiooni esitamise järel hagiavalduse esitamise vajalikkuse otsustamiseks piisab kohtu hinnangul ühest pooletunnisest suhtlusest kliendiga (taotluses näidatud 1 tunni asemel). Asjas ei ole toimunud sisulist menetlust, kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ning tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohus ei pea põhjendatud ega vajalikuks ka 08.05.2018 esindatavaga kohtumise ajakulu 0,5 tunni ulatuses. Kohtumise sisu ei ole advokaat kuluarvestuses avanud, võib üksnes oletada, et kohtumine kliendiga oli seotud kohtu määrusega hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. 4

§ 162lg 1 alusel tuleb K.

K.lt E. K. kasuks välja mõista menetluskulude katteks hageja poolt tasutud riigilõiv 200,00 eurot. 13.

§ 190lg 3 alusel kohus mõistab K.

K.lt riigituludesse välja E. K.le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 180 eurot. RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Seega riigi õigusabi tasu kostjalt riigituludesse väljamõistmisega E. K. vabaneb talle riigi õigusabi andmisel määratud hüvitamiskohustusest. 14.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus teistsuguse tähtaja määramist selles asjas põhjendatuks ei pea. 15.

§ 179

lg 9 alusel kohus märgib tagaseljaotsuses, et kostja on kohustatud riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 5