KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk istungisekretär Sibille Jüringu osavõtul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviil

§ 100lg 4).

Elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks A.N.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr Xxxxxxxxxxx-is või A.N.’i nõusolekul muule kontole, selgitusega: elatis A.le. Kohtuotsuse 03.03.2017 tegemise seisuga on hagiavalduse esitamisest möödunud 6,5 kuu (16.08.2016 veebruar 2017) eest elatis muutunud sissenõutavaks summas 1437,50 € (so august 2016 eest 107,5 + (4 kuud x 215) + (2 kuud x 235), millest tuleb maha arvata kostja poolt okt 2016 – veebr 2017 tasutud 500 € (5 kuud x 100), kokku võlg 937,50 eurot.
2. Tagasiulatuva elatise võlg 537,50 € ja hagi esitamisest kuni otsuseni sissenõutavaks muutunud elatise võlg 937,50 €, kokku 1475 € tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest alates mõistliku tähtaja jooksul osamaksetega hiljemalt 18 kuu jooksul (ca 82 € kuus), kui pooled otsuse täitmise käigus ei lepi kokku teisiti.
3. Menetluskulud jäävad kostja V.M.’a kanda – TsMS § 162 lg 1 ja § 164 lg
4. 2-16-12392
5. Asendada toimiku lk 33-34 töölepingu lisade originaalid koopiatega ning tagastada originaalid kostjale.
6. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, hagi asjaolud ja kostja vastus A.M. seadusliku esindaja A.N.i vahendusel esitas 16.08.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse V.M.’alt elatise välja mõistmiseks perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates 01.06.2016 kuni A.M.’a täisealiseks saamiseni, kuna kostja keeldub last rahaliselt toetamast juba 10 aastat. Hagiavalduse kohaselt hageja V.M.a sissetulekut ja varalist seisundit ei tea. Kostja 27.09.2016 vastuses vaidles vastu, et on osalenud lapse ülalpidamises - ostnud lapsele koolikoti, kaks jalgratast, mitu jopet. Kui vanemad lahku läksid, teatas lapse ema, et ei taha kostja käest midagi, mõne aja möödudes hakkas kostja asju ostma. Suvel küsis A-. 150 € lapse mobiiltelefoni jaoks ja kostja andis, veidi hiljem küsis igakuist toetust 100 € ja kostja oli nõus, viis raha, kuid andis A. kätte. Kui kostja julges küsida, kas hakkab Euroopa reisideks raha väheks jääma, siis lapse ema solvus ja ütles, et paneb kostjale maksud peale. Kostja leidis, et võib selle raha maksta, kuid ei usalda teist vanemat ja tahab maksta raha tütre kontole. Vastusele on lisatud 6 kuu kontoväljavõte perioodi 19.03.2016 – 19.09.2016 kohta (tlk. 21-25). Menetluse käik Kohus 18.01.2017 määrusega selgitas pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid, kohustades kostjat täiendama oma vastust, kas võtab hagi õigeks ja kas soovib asja arutamist istungil. Kostja 02.02.2017 täpsustas (tlk. 32), et on hagiga nõus, aga ei suuda maksta tervet summat, kuna saab miinimumpalka, siiani on maksnud omavahel kokkulepitud summana 100 € kuus (ülekanded tütre J.M.a kontolt). Kostja igakuised kulud on üür + kommunaalid 200 € ja pangalaen/teenused 60 €. Vastusele olid lisatud AS-ilt Tarriks Töölepingu nr 07-12 lisad nr 2 ja 3 (tlk. 33-34), millest nähtuvalt alates 01.11.2016 on kostja töötasu brutos 430 € kuus ja alates 01.01.2017 brutos 470 € kuus. Kostja soovis asja läbi vaatamist kohtuistungil, kohus määras asja istungile. 22.02.2017 istungil pooled kompromissi ei saavutanud. Hageja esindaja A.N. jäi hagi juurde, selgitas, et on töötu, soovib lapsele elatist miinimummääras ning kinnitas, et alates oktoobrist 2016 on kostja maksnud elatist vabatahtlikult 100 eurot kuus. Kostja teatas, et töötab AS-is Tarriks miinimumpalgaga, tunnistas osaliselt hagi ja teatas, et suudab maksta elatist vaid 100 € kuus, vahel on ka lapsele kingitusi ostnud. 2016.a suvel makstu ja esemetes lapsele ostetu väärtust eurodes kumbki pool välja ei toonud ega tõendanud. Kohtuotsuse põhjendused 2

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. 2. Elatise maksmise määr ja viis.

§ 100

lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Antud asjas sellised asjaolusid kostjalt teada ei ole. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse üle teisele vanemale, mitte lapsele endale. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kattes eelduslikult ka lapse eluaseme miinimumkulud.

§ 102

järgi võib kohus elatise alla minimaalmäära välja mõista erandlikel asjaoludel, eelkõige vanema täieliku või osalise töövõimetuse tõttu või selle tõttu, et elatise maksmise tagajärjel oleksid kostja teised alaealised lapsed hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatud. Selliseid asjaolusid kostja ei ole esile toonud, vaid tunnistab enda kohustust lapsele elatist maksta, kuid arvab, et miinimumpalga suuruse sissetuleku juures ei suuda elatist maksta üle 100 € kuus.

1. Antud asjas ei ole vaidlust, et A.N.’i ja kostja V.M.’a kooselust on sündinud xxxxxxxxxxx tütar A.M. (rahvastikuregitri väljatrükk tlk 5), kes on tänaseks 14-aastane ja kellel alaealisena on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt. Rahvastikuregistrist (tlk. 7) nähtuvalt on kostja V.M.’al 4 last, kellest 3 on täisealised ning hageja on kostjal ainus alaealine ülalpeetav. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta ei ole enne last kasvatava vanema, A.N.’i poolt hagi esitamist augustis 2016 tütre ülalpidamiseks regulaarset igakuist elatist maksnud, vaid on ostnud üksikuid esemeid. Hageja esindaja A.N. võttis istungil õigeks, et kostja hakkas lapsele maksma igakuist regulaarset elatist 100 € kuus alates oktoobrist
3. Kostja arvab, et ei suuda maksta lapsele elatist rohkem kui 100 € kuus. Selle asjaolu tõendamiseks on kostja esitanud enda pangakonto väljavõtte ning AS-ilt Tarriks Töölepingu nr 07-12 lisad nr 2 ja 3 (tlk. 33-34), millest nähtuvalt alates 01.11.2016 on kostja töötasu brutos 430 € kuus ja alates 01.01.2017 brutos 470 € kuus. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks (sh haridus- ja huvialategevuseks) piisavad materiaalsed vahendid.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise hagi esitamise ajal 19.09.2016 kehtis alampalk 430 € ja 3

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäär katab lapse elementaarsed eluvajadused ning minimaalmääras elatise nõudmisel ei ole vaja lapse kulusid välja tuua ega tõendada.

1. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga – lapse ema on töötu, kostjal on olemas kindel sissetulek töötasuna AS-ist Tarriks. Kostja 27.09.2016 vastusele lisatud 6 kuu pangakonto väljavõttest perioodi 19.03.2016 – 19.09.2016 kohta (tlk. 21-25) nähtub, et kostja töötab AS-is Tarriks vähemalt alates märtsist 2016, lisaks saab igakuiselt töövõimetuspensionit 167,40 € ning tema keskmine sissetulek 6 kuu jooksul märtsist septembrini 2016 (so nii enne hagi esitamist augustis 2016 kui ka kohtumenetluse alguses) on olnud 1059,66 eurot kuus (6 kuu käive 6358 € : 6), sh on panka laekunud igakuise töötasu suurus olnud vahemikus 790 -1053 eurot netos (ca 950 – 1260 brutos). Seega on kostja töökoht olnud nii enne kui pärast hagi esitamist sama, kuid peale hagi esitamist on kostja töötasu tema poolt selgitamata ja kohtule teadmata põhjusel langenud mitu korda, jõudes 01.01.2017 seisuga miinimumpalgaga võrduva brutotasuni 470 € kuus. Samuti nähtub kostja kontoväljavõttest (tlk. 25), et alates septembrist 2016 on kostja maksekäitumine muutunud ja kostja on hakanud tegema enda kontole sularaha sissemakseid, mida varasema poole aasta jooksul ei ole kordagi juhtunud (17.09.2016 sissemakse summas 200 €, kusjuures varasematest laekumistest nähtuvalt kostja palgapäev on tavaliselt olnud 13.-
2. kalendrikuupäeva vahemikus). Kontoväljavõttest nähtuvat asjaolu - töövõimetust ei ole kostja ise tööd ja sissetuleku saamist takistava asjaoluna esile toonud ning see ei nähtu ka enne hagi esitamist kostjale laekunud palgast.
3. Eelpool kirjeldatud asjaolud kogumis annavad kohtule alust arvata, et kostja tegelikult on võimeline oma ainsat alaealist last toetama seadusega ettenähtud määras, kuid on kohtumenetluse ajal asunud oma sissetulekuid varjama. Sellisele järeldusele viib ka kostja esialgne vastus 27.09.2016 (tlk. 20), kus kostja miinimummääras elatise nõudele vastuseks teatab, et võib selle raha hageja esindajale maksta, aga soovib raha ülekandmiseks A. kontonumbrit. Juhul, kui palga mitmekordsel vähenemisel kothumenetluse ajal on objektiivsed põhjused, nt kostja tervise halvenemisest tulenev töökoormuse järsk vähenemine vms kostjast sõltumatu asjaolu, oleks kostja pidanud need kohtu ette tooma ja põhjendama, miks soovib jätkata miinimumpalgaga töökohal vaatamata ülalpidamiskohustuse täitmise vajadusele. Kohus selgitab, et

§ 102

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest üldjuhul ka siis, kui ta on olukorras, kus tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ta ei ole võimeline pärast elatise maksmist enam endale tavapärast elatustaset tagama. Sellisesse olukorda sattunud vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Siit järeldub, et juhul, kui senisest sissetulekust ei piisa miinimummääras elatise andmiseks, tuleb kostjal teha oma lapse heaks pingutusi varasema sissetuleku taastamiseks või vähemalt praegusest suurema sissetuleku leidmiseks. 7. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks minimaalses määras elatise välja alates hagi esitamisest 16.08.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Vastavalt

§ 100

g 4 järgi elatist makstakse ette.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Alates 01.01.2017 kehtiva töötasu alammäära 470 € järgi on sel aastal elatise miinimum 235 € kuus. 8. Mis puudutab kostja nõudmist kanda raha lapse kontole, sis Riigikohus on korduvalt selgitanud oma lahendites, et üldjuhul saab alaealisele lapsele elatise tasumise kohustuse lugeda täidetuks üksnes ulatuses, milles see maksti lapse vanemale, kes peab tagama lapsele kõik vajaliku (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-07 ja 3-2-1-172-11). Lapse kontole võib maksta elatist vaid last kasvatava vanema nõusolekul. 4

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus välja ühe summana kogu perioodi eest. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.06.2016, mil last kasvatav vanem hakkas kostjalt regulaarset elatist nõudma. Kostja vastuväiteks hageja nõudele alates juunist 2016 tagasiulatuva elatise saamiseks on, et kostja on ostnud lapsele vajalikke asju – 2 jalgratast, mitu jopet ja teinud kingitusi. Täpseid summasid ega esemete ostmise aega kostja välja ei too ega tõenda lapse jaoks kulutuste tegemist, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostja ostetud asju lugeda elatise andmiseks muul viisil ega neid elatise võlast maha arvata. Elatise miinimummäära järgi moodustab elatise võlg perioodi 01.06.2016 – 15.08.2016, so 2,5 kuu eest 537,50 eurot (2,5 kuud x 215). Hageja esindaja omaksvõtuga istungil on tõendatud kostja poolt vabatahtlikult hagejale elatise maksmine alates oktoobrist 2016 100 € kuus, so otsuse tegemise ajaks perioodi oktoober 2016 – veebruar 2017 eest 500 € (5 kuud x 100), mis tuleb arvata maha hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kogunenud elatise võlast. 10. Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 g1 alusel jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti, so antud asjas kostja V.M. kanda. Kohtule teadaolevalt asjas riigilõivu või lepingulise esindaja kulusid vms menetluskulusid hageja poolel tekkinud ei ole. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 5