) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Kohus ei pea menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamist vajalikuks ning kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata, kirjalikus menetluses. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hajea uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kohus selgitab, et
lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. 5.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole selles asjas teisiti kokku leppinud. Seega jäävad menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavad kulud puuduvad, siis kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Hageja riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse ning hageja hüvitamiskohustuse kohus määrab kindlaks advokaadilt tasu taotluse saamise järel. Pärnu Maakohtu 7.04.2016 määrusega tsiviilasjs 2-16-5048 on hagejale riigi õigusabi antud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. 6. 23.11.2016 määrusega kohus rahuldas R. T. menetlusabi taotluse osaliselt ning riigipoolse menetlusabi korras hageja vabastati hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu 500 euro tasumisest 350 euro ulatuses. Hageja tasus vastavalt kohtumäärusele riigilõivu 150 eurot.
lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Eeltoodu alusel, arvestades, et menetlus asjas lõpetatakse kompromissi kinnitamisega, peab kohus mõistlikuks vabastada R. T. saadud menetlusabi 350 euro riigituludesse tasumise kohustusest. 7. Kuna R. T. on menetluses tasunud riigilõivu 150 eurot ehk nõutavast 500 euro suurusest riigilõivust oluliselt vähem, siis ei ole hagejal õigust taotleda
lg 2 p 1 alusel menetluses 2 Tsiviilasi nr 2-16-12381 tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamist, kuigi tsiviilasja menetlus lõpetati kompromissi kinnitamisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.