Obsah (5)

§ 3401§ 371§ 173§ 168§ 372

2-16-12331 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2016.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12331 Tsiviilasi Sindi Majavalitsus OÜ h

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 23.08.2016.a määrusega kohustas kohus hagejat kõrvaldama hagiavalduses puudused 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esindajale on kohtule esitanud vastuse tähtaegselt, kuid on selles leidnud, et kohtumääruses nimetatud puudused ei mõjuta hagi menetlusse võtmist ja on seetõttu jätnud kohtu nimetatud puudused kõrvaldamata. Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab maakohus välja selgitama, mida ja mille alusel hageja nõuab, kuna nõuete rahuldamise eeldused on erinevad. Kohtul tuleb ebaselge hagi puhul anda hagejale

§ 3401

lg 1 järgi tähtaeg ebaselguse kõrvaldamiseks ning vajadusel kohaldada ka

§ 3401lg-t 2 (vt nt Riigikohtu 15.

juuni

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p-d 27–28;
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-07, p 12). Käesoleval juhul on maakohus kohustanud hagejat esitama täiendavalt faktilisi asjaolusid, et täpsustada hagi nõuet ja faktilisi asjaolusid ning esitama kohtule uuesti hagiavalduse terviktekst.
4. Kohus on 23.08.2016.a. märkinud, et kohtu hinnangul hageja peab selgelt välja tooma, mille alusel hageja haldab kortermaja. Küsimus oli käiguta jätmisel ja on ka jätkuvalt selles, kas hagejal on pädevust esitada hagiavaldust kostjatelt kommunaalmaksete võlgnevuse nõudes. Hageja lepinguline esindaja Grete Kirsimaa on kohtule 03.09.2016.a. esitatud dokumendis leidnud, et „[h]ageja jaoks jääb arusaamatuks, mida antud kontekstis ning haginõude raames annab see, mis perioodi jooksul on hageja nimetatud kortermajas haldusteenust osutanud.“ Seejuures on ka hageja lepinguline esindaja ka ise enda vastuses viidanud korteriomandi seaduse (KOS) §-le 20, mille esimesest lõikest tulenevalt „[v]alitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks.“ Kohus on ühemõtteliselt andnud 23.08.2016.a. hagejale teada, et hagejal tuleb täpsustada haldajaks saamist – kas korteriomanikud on ühiselt kokku leppinud, et hageja osutab haldusteenust kortermajas. Kohus on andnud hagejale ka teada, et hageja esitatud Sindi Linnavalitsuse tõendist ei ole võimalik välja lugeda haldusteenuse osutamise alust, sest selleks saaks olla korteriomanike ühine kokkuleppe, mida saaks tõendada protokoll vms dokument. Seega on maakohus andnud väga konkreetse juhise, mida hagejalt sooviti enda pädevuse tõendamiseks ja mida oleks hageja saanud hagiavalduse tervikteksti esitamisel vältida ja kohtule õigesti esitada. 2 2-16-12331 Hageja lepinguline esindaja pidi kohtule selgitama, mille alusel on hageja poolt toimunud haldusteenuse osutamine, mida ei ole tehtud. Käesoleval juhul ei ole hageja soovinud tõendada enda pädevust hagiavalduse koostamiseks, mis on iseenesest juba hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks (

§ 371lg 1 p 9) ja omab seetõttu vägagi olulist rolli.

Eeltoodu alusel oli põhjendatud hagiavalduse uue tervikteksti koostamine, et kohtule põhjendada, et siiski on täidetud KOS § 20 lg 1 sätestatud eeldused ja Sindi Majavalitsus OÜ saaks ikkagi olla valitsejaks, kes võiks lähtudes KOS §-dest 11 ja 13 lg-test 1 ja 2, AÕS § 75 lg-st 1 materiaalsete eelduste olemasolul kostjate vastu nõudeid esitada. Kohus leiab, et hageja on põhjendamatult ignoreerinud kohtu korraldust hagiavalduse tervikteksti esitamiseks, milles saanuks puuduseid kõrvaldada ja selgitada kohtule korrektselt, mille alusel saaks hageja oma nõuet esitada. Kohus saab hagimenetluses lähtuda ainult hageja esitatud tõenditest ja asjaoludest ning ei saa hakata ise tõendeid koguma või koguni eeldama, et hagejal võib hagi esitamiseks vajalik pädevus olemas olla. Kohus märgib veel täiendavalt, et asjaolu, et 2012.a. on kostja nõuet tunnustanud või 2014.a. kohtu poolt tehtud tagaseljaotsus ei anna hagejale iseenesest ilma täiendavate loogiliselt jälgitavate põhjendusteta mingitki õigust nõuda võlgnevust 2015.a. või 2016.a. eest. 2. Kohus on 23.08.2016.a. määruses leidnud, et hageja ei ole kohtule esitanud haldusteenuse osutamise arvestust. Kohtu hinnangul tuli hagejal kohtule esitada põhjendatud seisukoht küsimuses, kuidas on A.A. ja A.K. hooldustasu ja kommunaalmaksed välja arvestatud. Kohtule ei ole esitatud arveid, mis on kostjatele esitatud. Hageja on leidnud, et „korrektne ei ole välja toodu, mille kohaselt hageja ei ole näidanud, mis ajast on kostjatel tekkinud võlgnevus hageja ees. Hageja on esitanud õiendi võlgnevuse kohta, milles on näha perioodi algus, millest alates hageja võlgnevuse tasumist nõuab (hagiavalduse lisa nr 4) – alates detsember 2014 kuni hagiavalduse esitamiseni.“ Kohtule ei ole esitatud seisukohti ja tõendeid selle kohta, et kostjatele oleks esitatud arveid, mille nähtuksid igakuised kommunaalmaksete arvestused ja sissenõutavaks muutunud nõuded. Hageja ei ole ka kohtule teatanud, miks ei ole võimalik kohtu nõutud arveid hagiavalduses käsitleda ja neid ka kohtule esitada. Hageja lepingulise esindaja Grete Kirsimaa „ei pidanud vajalikuks hagiavalduse sisusse ümber kirjutada“ kohtu nõutud hooldustasu ja kommunaalmaksete arvestust (vastuse p 2.5). Kohus juhib lepingulise esindaja tähelepanu asjaolule, et vaatamata sellele, et kostjad ei ole veel võlgnevuse suurust vaidlustanud, tuleb hagiavaldus ikkagi korrektselt vormistada. Kui kohus on juba korra nõudnud, et võlgnevuse arvestus oleks hagis toodud, siis selle esitamata jätmine ilma objektiivsete põhjendusteta on

§ 3401lg 2 alusel hagi menetlusest võtmisest keeldumise aluseks.

Antud juhul on kohtu korraldust ignoreeritud. Võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse alternatiivselt, s.o käsundita asjaajamise sätete alusel, siis tulnuks hagejal olla eriliselt hoolikas osutatud teenuste kirjeldamisel. Hageja lepinguline esindaja on seejuures viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale (hagi p 3.2.), millest nähtub, et korteriomanikelt saaks nõuda VÕS § 1018 lg 1 p 2 alusel ühisveevärgi-, kanalisatsiooni- ja muid teenuste maksumust. Hageja ei ole teenuste esitamise aega ja mahtu kohtule soovinud esitada, seetõttu jääb ka kohtule teadmata, milliseid teenuseid ja kui suures mahus on soodustatud isikutele osutatud. Hagiavalduse tervikteksti esitamisel saanuks neid asjaolusid kohtule selgitada, mida aga ei ole hageja lepingulise esindaja dokumendis tehtud. KOS § 13 lg 3 alusel ei ole korteriomanik kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Seega oli igati põhjendatud kohtu nõue – tõendada kohtule asjaolu, et kostjal oli kulude hüvitamise kohustus (näiteks igakuine hooldustasu, mis vajab korteriomanike 3 2-16-12331 heakskiitu). Kuna hageja lepinguline esitaja on esitanud nõude alternatiivselt, siis seda enam oli kohtu poolt põhjendatud nõudmine nõuda hagejalt selgitusi osutatud teenuste ja tekkinud nõuete aluste kohta. Selle asemel on hageja lepinguline esindaja keeldunud kohtu korralduse täitmisest ja on arusaamatul põhjusel jätnud puudusteta hagi kohtule esitamata. Olemasoleval juhul ei saaks kohtu poolt välja toodud puuduste tõttu teha tagaseljaotsust, kui kostjad hagile ka ei sooviks vastata, sest hageja nõude esitamise pädevus ning nõude olemasolu ja suurus on kahtluse all. Kohus asub tulenevalt eeltoodust seisukohale, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses puuduseid. Menetluskulud

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 168

lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hagejate kanda.

§ 372

lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 4