) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks.
lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.
lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2016. a 215,00 EUR).
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (
Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates 01.09.2016. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud
Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid lastele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, ta käib tööl ja tal on kindel sissetulek. Lisaks on kostja registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ja ta tegeleb xxxxxxxxxxxxxxx. Seega on kostjal olemas vahendid lastele elatise maksmiseks. Kostja on küll selgitanud, et xxxxxxxx on hooajaline ning ettevõtte sissetulek on kuludega võrdne, kuid ta ei ole kohtule avaldanud oma sissetulekuid xxxxxxxxxxx. Kostjale ei ole ka teisi alaealisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel taotletud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kohus selgitab, et vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealiste laste ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud
Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Kohus on kostja pangakonto väljavõtte alusel teinud kindlaks, et perioodil 01.01.2016 kuni 30.08.2016 on kostja keskmine netosissetulek xxxxxxxxxxxxx olnud 363,02 eurot kuus. Kostja ei ole kohtule avaldanud oma sissetulekuid xxxxxxxxxxx. Ei ole eluliselt usutav, et kostja antud tegevusest mitte midagi ei teeni. Vastavalt kinnistusregistri andmebaasile kuulub kostjale xxxxxxxxx xxxxxxxx asukohaga xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx, suurusega 8,36 ha. Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimummääras.
lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil.
lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. Kohus on seisukohal, et elatise vähendamist alla miinimumi põhistavaid asjaolusid ei ole. Kostja ei ole töövõimetu, tal on olemas kindel sissetulek töökohast, lisaks tegeleb ta füüsilisest isikust ettevõtjana 3 Tsiviilasi nr 2-16-12285 xxxxxxxxxxx, temal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kui kostja leiab, et tema sissetulekud ei võimalda tal pärast elatise maksmist enda tavalist ülalpidamist ja toimetulekut, tuleb kostjal astuda samme oma sissetulekute suurendamiseks või piirata enda kulutusi, olemasolevate sissetulekute jagamisel ei saa kostja eelistada enda vajadusi hagejate vajadustele. Hagejatele tuleb maksta elatist alates 01.09.2016. a
lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016. a on 215 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja A. H.’u kanda. Hageja ei ole menetluskulude nõuet kohtu määratud tähtajaks esitanud ja menetluskulude kindlaksmääramise nõuet ei saa enam esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.