lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks
Hagist nähtuvalt on hageja peamiseks vaidlusobjektiks kohtutäituri tasu suurus. Hageja märgib hagis, et sissenõudja ja kohtutäituri tegevuse tulemusena ei olnud võlgnikul võimalik nõuet täita vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Hageja rõhutab, et TMS näeb ette võimaluse täita nõuet solidaarvõlgnike suhtes ühes täitemenetluses (TMS § 141), mis tagaks täitmiskulude vastavuse kohtutäituri seaduses sätestatud piirmääradele. Sissenõudja otsustas esitada iga solidaarvõlgniku suhtes samaaegselt iseseisvad täitmisavaldused. TMS § 141 kohaselt võib mitmele kinnisasjale sissenõude pööramiseks korraldada ühe menetluse, kui seda tehakse ühe nõude tõttu sama võlgniku vastu või kinnisasjadele seatud sama õiguse tõttu või nõude tõttu, mille eest kinnisasjade omanikud vastutavad solidaarvõlgnikena. Kohus leiab, et kuigi ühise menetluse korraldamine on eelnimetatud sätte kohaselt võimalik, ei ole see sätte sõnastusest tulenevalt kohustuslik ning iseseisvate täitmisavalduste esitamist ei saa kostjale (sissenõudjale) ette heita. TMS § 38 lg 3 kohaselt, kui täitedokumendi kohaselt on võlgnikeks solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt. Oma nõuet põhjendades on hageja leidnud, et hageja ja kostja vahel on materiaalõiguslik vaidlus ning vaidluse tuumaks on küsimus selle üle, kas sissenõudja tegevus põhjustab võlgnikule (hagejale) kahju ja kas sellise kahju põhjustamine on käsitletav võlgniku õiguste rikkumisena. Hageja on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-153-09, millest tulenevalt iseloomustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Varasemalt on Riigikohus märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine (lahend nr 3-2-1-42-08, p 16). Käesolevas asjas on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu otsus ning esitatud avaldusest ei nähtu, et hageja nõue puudutaks mingilgi määral täitedokumendis kajastatud nõuet või oleks suunatud täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamisele. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks ka kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu kohta, mida saab kohtutäituri seaduse § 52 kohaselt vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi kostja vastu sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks on sellisel kujul õiguslikult perspektiivitu. 2 3.
lg 4 teise lause alusel, kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, tagastab kohus avalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Lõige 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
lg 1 p 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.