Obsah (16)

§ 163§ 171§ 158§ 157§ 146§ 153§ 132§ 106§ 29§ 170§ 172§ 65§ 23§ 165§ 173§ 175

2-16-9898 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määrusetegemise aeg ja koht 15. veebruar 2017.a., Haapsalu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-16-9898 Tsiviilasi Võlgniku

§ 163lg 7 alusel.

10. Võlgnikul M.H.l tuleb Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale (e-post pmkhaapsalu.menetlus@kohus.

1. ee)esitada võlgnikuaruanne iga 6 (kuue) kuu järel oma kohustuste täitmise kohta, esimene aruanne tuleb esitada 15.08.2017.a. Võlgnikule M.H.´le tuleb saata võlgniku aruande blankett. 11. Määrus toimetada M.H.’le ja Andrus Õnnik´ule kätte ning saata Rahandusministeeriumile (e-post info@fin.
2. ee)ja peale jõustumist täitmiseks käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 5 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lõikele 1.

Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtu 10.08.2016.a. määrusega kuulutati välja M.H. pankrot. Nõuete kaitsmise koosolekul 28.11.2016.a. tunnustati nõudeid kogusummas 26 261,93 eurot. Pankrotihaldur esitas 20.01.2017.a. Pärnu Maakohtule asjas jaotusettepaneku ning teade jaotusettepanekuga tutvumise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kinnitas 26.01.2017.a. jaotusettepaneku. 30.09.2016.a. esitas pankrotihaldur

§ 158lg 4 alusel kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu.

Aruande kohaselt tuginedes

§-le 158 teeb haldur tulenevalt

§ 157

lg 2 ja § 158 ning vastavalt võlausaldajate otsusele kohtule ettepaneku:

1. a)lõpetada pankrotimenetlus raugemisega, kuna menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks seaduses ettenähtud viisil;
2. b)otsustada M.H. kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada usaldusisik. Haldur esitab andmed vastavalt Pankrotiseaduse § 158 lg 2, § 162 lg 2 ja 3 sätestatule: 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgniku kontole on laekunud igakuiselt peretoetus ja vanemahüvitis. Sellest on arestitavana pankrotivarasse laekunud 2,89 €. Suuremas summas ei ei ole lubatud võlgniku laekumistest kinnipidamisi teostada ning mittearestitava sissetuleku on haldur andnud võlgniku käsutusse. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses vahendite puudumise tõttu väljamakseid tehtud ei ole 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude 2 2-16-9898 kaupa M.H. pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega: 3.1.

§ 153

lg 1 p 1 järgus nõudeid ei esitatud ja väljamakseid ei ole teostatud 3.2.

§ 153

lg 1 p 2 järgus väljamakseid ei ole teostatud 3.3.

§ 153lg 1 p 3 järgus nõudeid ei esitatud väljamakseid ei ole teostatud 4.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. M.H. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu.

1. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. M.H. pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara. Võlgniku nimele on Maanteeameti andmetel registreeritud 1989.a. sõiduauto Ford Sierra, registrimärgiga xxxxxxxxxxx. Sõiduk on aastaid tagasi müüdud, kuid registris on omanikuvahetuse kanne tegemata. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil kindlustus ja ülevaatus. Eelnevat ning sõiduki väljalaskeaastat arvestades on sõiduk käesolevaks ajaks tõenäoliselt kas täielikult amortiseerunud või seda enam ei eksisteeri.
2. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel M.H. pankrotimenetluses on pankrotihaldur: - vormistanud pangas enda nimele võlgniku kontode kasutusõiguse (30 min), - edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele (1 tund), - valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku (1 h 30 min), - valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku (2,0 tundi), - koostanud ja esitanud kohtule

§ 132

sätestatud aruande (30 min) ning - jaotusettepaneku (2 tundi) - suhelnud võlausaldajatega ( 30 min) - suhelnud võlgnikuga ja teinud talle mittearestiva sissetuleku osas väljamakseid (2 tundi), - koostanud menetluse lõpetamise aruande (2 tundi). Kokku on haldur kulutanud 12 tundi.

1. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud M.H. pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata kokku 26 261,93 eurot järgmiselt: Nr. Võlausaldaja Tunnustatud Nõude järk nõuete summa eurodes Jaotis %-des JÄÄB SAAMATA 1 BIGBANK AS 1 715,50 153 lg 1 p 2 6,53 1 715,50 2 Swedbank AS 24 546,43 153 lg 1 p 2 93,47 24 546,43 KOKKU 26 261,93 100% 26 261,93
2. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada M.H. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

1. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused 9.
2. Kohtukulud M.H. pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud 9.
3. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused 3 2-16-9898 Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx (sh. käibemaks, so. 6 kuud x xxxxxxxxxxx). Kuludest xxxxxxxxxxx on kohus kinnitanud 26.01.2017.a. määrusega. Seoses pankrotivaras vahendite puudumisega haldur täiendavat kulude kinnitamist ei taotle.
4. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud M.H. pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Võlgnikul puudus igasugune vara. Tal on töökoht, kuid töötasu on sellises suurusjärgus, millest ei ole lubatud kinnipidamisi teostada. Käesoleval ajal on võlgnik 1,3 aastase lapsega emapuhkusel. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Samas oli võlgnik esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171lg 11 kuulutati pankrot välja.

M.H. pankrotimenetluses puudub vara ning sissetulek, millele oleks lubatud pöörata sissenõuet. Eelnevast lähtuvalt on vahendite laekumine pankrotivarasse lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. M.H. on ettenähtud tähtajal esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ja tema puhul ei esine

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. M.H. pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

1. Maksejõuetuse põhjus Võlgnik M.H. maksejõuetuse põhjuseks on koondamine 2008-l aastal, mille tõttu ta ei saanud enam kohaselt täita niigi pingelisi laenukohustusi. Võlgnevuste tõttu laenulepingu ülesütlemisel muutusid kahe laenu summad koheselt täies ulatuses sissenõutavaks ning saabunud majanduslanguse tingimustes osutus tagatiseks panditud korteri müügihind ligikaudu 3 korda väiksemaks selle omaaegsest ostuhinnast. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.
2. Pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. M.H. pankrotimenetluses ei ole pankrotivarasse vahendeid laekunud .

§ 65

lg 11 märgib, et juhul, kui kohus on kuulutanud välja pankroti

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel ning halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi. Käesoleva aruande p-s 6 on kirjeldatud halduri tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 12 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni xxxxxxxxxxx/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx . Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ning selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest.

§ 65

lg 1 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65lg 1 1 kohaselt sisaldab halduri tasu makse, välja arvatud käibemaks.

Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. 13. Menetlusabi taotlus 4 2-16-9898 Käesolevaga olen koostanud halduri aruande M.H. pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotivaras vahendite puudumise tõttu on haldur taotlenud halduri tasu xxxxxxxxxxx € ning sellele lisanduva käibemaksu xxxxxxxxxxx € hüvitamist riigi vahenditest. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Halduri tasu xxxxxxxxxxx € ning sellele lisanduv käibemaks summas xxxxxxxxxxx € palun mõista OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks välja menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Pankrotihaldur palub lõpetada M.H. , isikukood xxxxxxxxxxx, raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, vabastada Andrus Õnnik M.H. pankrotihalduri ülesannetest. Samuti haldur taotleb kohtule määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja algatada M.H. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Teeb Pärnu Maakohtule ettepaneku jätta M.H. pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leiab, et see vastab pankrotiseaduse (

) § 158 lg 3 nõuetele, on põhjendatud ning M.H. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158

lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi.

§ 163

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohtule esitatud lõpparuandes on välja toodud iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille osas ei ole võlausaldaja raha saanud. Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväidet esitanud. Vastavalt

§ 163

lg 5 märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgnik M.H. koondamine 2008. aastal, mille tõttu ta ei saanud enam kohaselt täita laenukohustusi. Võlgnevuste tõttu laenulepingu ülesütlemisel muutusid kahe laenu summad koheselt täies ulatuses sissenõutavaks ning saabunud majanduslanguse tingimustes osutus tagatiseks panditud korteri müügihind ligikaudu 3 korda väiksemaks selle omaaegsest ostuhinnast. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti 5 2-16-9898 väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Halduri tegevuse tulemusena on ei ole pankrotivarasse rahalisi vahendeid laekunud. Haldur leiab, et tema tegevused käesolevas pankrotimenetluses ning nendeks on halduril kulunud kokku 12 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (sh. maksud), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx. Pankrotihaldur palub määrata halduritasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot Võlgnik ei ole esitanud halduri tasu osas vastuväiteid. Kohus leiab, et halduri tasunõue on põhjendatud. Tulenevalt

§ 65

lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Sama paragrahvi 11. lõike järgi, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Haldur on esitanud menetlusabi taotluse. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasust hüvitamisele riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas xxxxxxxxxxxt, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Andrus Õnnik'u halduritasu xxxxxxxxxxxt, millele lisandub käibemaks summas xxxxxxxxxxx eurot. Tasu tuleb maksta OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvele, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik M.H. on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 172

lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohtule on esitatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll 06.02.2017.a., mille järgi võlausaldajad koosolekul ei ole osalenud, millest saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku nimetamiseks.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Seega jätab kohus tulenevalt

§ 172

lg 6 usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 165

lg 3 sätestab, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel vabastab kohus pankrotihalduri.

§ 173

lg 2 ja 3 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu hoidma oma varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele vähemalt üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgnik on kohustatud iga 6 (kuue) kuu järel esitama kohtule aruande, milles peab märkima: 1. 2. 3. 4. Elukoha aadressi ja kontaktandmed; Töökoha andmed ja viimase kuue kuu igakuine sissetulek (töötasu, toetused jms); Kui töökohta ei ole, siis mida on võlgnik teinud selleks, et sissetulekut saada; Kas ja kui suures ulatuses on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekule. 6 2-16-9898

§ 173

lg 4 alusel võib võlgnik enda tulust jätta endale 25 protsenti ja vastavalt

§ 172

lg 2 alusel hoidma võlausaldajatele määratud raha oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 173

lg 5 alusel ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, so eelkõige Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 märgitud sissetulekut osas, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kohus hoiatab, et juhul, kui võlgnik kohtu määratud tähtaegadel kohtule teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

See tähendab, et andmete esitamise kohustuse rikkumisel lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse ja võlgnikul jäävad sel juhul kohustused võlausaldajate ees alles. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 7