← Eesti

2-16-12022/4

Obsah (13)§ 402§ 397§ 1§ 2§ 94§ 1028§ 1035§ 35§ 42§ 41§ 100§ 101§ 113

2-16-12022 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2016.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12022

) 401 lg 1 ja 2 kohaselt krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 397

sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

§ 397lg 1 järgi majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohtule esitatud krediidilepingu alusel Express Credit AS on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud

§ 1lg 5 tähenduses.

Express Credit AS, kui krediidiandja on andnud kostjale, kui krediidisaajale laenu. 15.06.2015.a sõlmis Express Credit AS kostjaga kliendilepingu nr xxxxxxxxxxx. Laenutaotluse esitamine toimus 15.06.2015.a Express Credit AS-i internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. 16.06.2015.a rahuldas Express Credit AS kostja laenutaotluse ning laenusumma 200 eurot kanti kostja kontole nr EE472200221035853218. Express Credit AS on sellega täitnud laenuandja lepingust tuleneva kohustuse. Kostja kohustus lepingu alusel laenuandjale kokku tasuma 413,76 eurot, s.o laenusumma 200 eurot ja intressi 213,76 eurot tasuma hiljemalt 09.08.2016.a. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Express Credit AS ütles 25.01.2016.a seisuga poolte vahel sõlmitud laenulepingu üles.

§-st 108 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb

§ 2lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1.

Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kostja poolt 15.06.2015.a sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxxxxxx ja samal päeval esitatud laenutaotluse alusel põhivõla 200 eurot, laenu intressi 213,76 eurot, viivise summas 124,46 eurot ning võla sissenõudmise kulud 45 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja 3 2-16-12022 õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu

  1. märtsi 2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud intressimäär aastas 132%. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on lepingu järgi 220,09%. Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 26,57% (krediidi kulukuse määr enne 2015.a juulit). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (220,09/26,57=8,28). TsÜS § 86 lg 3 (laenulepingu sõlmimise ajal ja enne 01.07.2015.a kehtinud redaktsioonis) nägi tarbijakrediidilepingute heade kommete osas ette erisuse, millest tuleneva eelduse peab ümber lükkama laenuandja, s.o hageja. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tuleb arvestada TsÜS § 86 lg 2 punkti 1, mille kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohus asub seisukohale, et Express Credit AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas üle kuue korra, mis on sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Tuginedes eeltoodule saab lugeda laenulepingu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, ei rahulda kohus hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust nr xxxxxxxxxxx. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal kostja vastu nõuet kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmiseks. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatult laenusummat ega lepingus sätestatud määras ei intressi ega viivist. Hageja laenulepingu täitmise nõude osalist rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kohus leiab, et laenuleping on tühine. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda ka siis ja seda põhimõtteliselt ka sama hagi raames alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel (vt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p-d 38−41). Kui tehing on heade kommete 4 2-16-12022 vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi

§ 94

lg-s 1 sätestatud suuruses.

§ 1028

lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale

§ 1028

lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Kohtu hinnangul hageja sooritus kostjale seisneb 200 euro üleandmises kostjale. Hagejal on õigus tühise lepingu täitmisena kostjale antud 200 eurot tagasi nõuda, kuna tühise lepingu sõlmimisel pooltel ei tekkinud lepingus sätestatud kohustusi. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagejal on õigus esitada alusetust rikastumise sätetest tuginevalt 200 euro tagasi saamiseks nõue alates 25.01.2016.a. Intressi nõue

§ 1035

lg 3 p 2 järgi ei muutu sissenõutavaks enne, kui on muutunud sissenõutavaks alusetust rikastumisest tulenev põhinõue. Saaja peab maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Krediidi andmise ajal kohaldatav viimane intressimäär

§ 94lg 1 kohaselt oli 0,05% aastas.

Express Credit AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus intressimäära osas on tühine. Kohtu hinnangul muutus alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks alates kostjale laenusumma tagastamise nõude esitamisele järgnevast kuupäevast. Seega on intressi perioodiks raha ülekandmise kuupäevast põhinõude sissenõutavaks muutumise kuupäev. Kostja peab maksma saadud raha eest intressi perioodil 15.06.2016.a kuni 25.01.2016.a seadusega sätestatud suuruses 0,05% aastas, s.o 0,06 eurot (200*0,05%/365*225=0,06). Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja arvestab viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest lepingujärgse määraga 0,37%. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt viivise määraks on 0,37% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul Express Credit AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused

§ 35

lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

§ 42

lg-s 3.

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on 5 2-16-12022 tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas 3-2-1-25-16 on leidnud 10.05.2016.a kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

§ 41

järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,37% päevas. Lepingu sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 18,5 korda seaduses sätestatud viivisemäära (0,37/0,02=18,5). Tulenevalt asjaolust, et Express Credit AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus viivise määra osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt põhinõude ning seadusest tulenevalt intressi ja viivise. Hageja põhinõue kostja vastu on 200 eurot, mis tuleneb Express Credit AS-i ja I.Õ. vahel 15.06.2015.a sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Kostja jättis Express Credit AS-ile tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Kostja jättis tasumata 200 eurot. Kostja on nimetatud arvete tasumata jätmisega jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

§ 100mõttes.

Kuna kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viiviseid graafikujärgsete maksete tasumata jätmise järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse esitamise päevani, s.o alates 15.09.2015.a kuni 09.08.2016.a. Kostja on laenulepingust nr xxxxxxxxxxx tuleneva kohustuse täitmisega olnud viivituses 185 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 7,4 eurot (1680,34*239*0,02%=7,4). Kokku on kostja kohustatud tasuma hageja nõude alusel, arvestades seaduses sätestatud viivisemäära, viivist 7,4 eurot. 6 2-16-12022 Kohus on seisukohal, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt, s.o 254,86 eurot, millest põhivõlgnevus 200 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 45 eurot, intress 0,06 eurot, viivis perioodil 15.09.2015.a kuni 09.08.2016.a 7,40 eurot, viivis perioodil 10.08.2016.a kuni 04.10.2016.a 2,4 eurot Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulu Pärnu Maakohtule 09.08.2016.a esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt I.Õ.lt välja mõista hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud - s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist

§ 113lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Ts

MS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 125 eurot. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele riigilõiv summas 125 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Sofia Venderi, kes kohtule teadaolevalt töötab hageja juristina, seega kuuluksid hageja töötajaga seonduvalt hüvitamisele vaid sõidukulud. Kohus on seisukohal, et kuna hagejat esindas menetluses hageja töötaja ei kuulu TsMS § 175 lg 2 kohaselt hageja õigusabikulud hüvitamisele. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 7 2-16-12022 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist

§ 113lõike 1 ettenähtud ulatuses.

Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (125 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.