← Eesti

2-16-12008/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2016, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-16-12008 Tsiviilasi K. L.i hagi H. N.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1935 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx, seaduslik esindaja J. L., lepinguline esindaja Anu Toomemägi Kostja H. N., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx RESOLUTSIOON Rahuldada K. L.i hagi H. N.i vastu. Välja mõista H. N.ilt (N., isikukood xxxxxxxxxxx) elatusraha perekonnaseadusega sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (2016 aastal elatise miinimummäär 215 eurot kuus, 2017 aastal 235 eurot kuus) alates
  2. detsembrist 2016 igakuuliselt alaealise lapse K. L.i (L., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista H. N.ilt elatise võlgnevus lapse K. L.i ülalpidamiseks ajavahemiku 8.08.2016 – 21.12.2016 eest summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot ja 4 (neli) senti. Elatis tuleb kostjal tasuda J. L.i (L., isikukood xxxxxxxxxxx) arveldusarvele nr EExxx, igakuiselt
  3. kuupäevaks jooksva kuu eest ette. Võtta vastu hageja 02.12.2016 menetlusdokumendis esitatud hagist loobumine tagasiulatuva elatise nõudes (1.08.2016 – 8.08.2016) summas 57.36 eurot ning lõpetada selles osas asja menetlus. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Tsiviilasi nr 2-16-12008 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Sisulised asjaolud Käesolevas tsiviilasjas 08.08.2016 esitatud hagi kohaselt palus hageja K. L. mõista kostjalt H. N.ilt elatise kehtivas miinimummääras alates hagi esitamisest ning tagasiulatuva elatisena perioodi 09.08.2015 – 08.08.2016 eest võlgnetav summa 2485.36 eurot. Hageja on oma 19.09.2016 ning 02.12.2016 menetlusdokumendis loobunud tagasiulatuva elatise nõudest, paludes välja mõista elatis hagi esitamisest kehtivas miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. 21.11.2016 e-kirjaga on kostja esitatud hagi õigeksvõtu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kohtuotsusega asjas kohtuistungit pidamata kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja lg 3, kuna kostja on 21.11.2016 kohtule esitatud e-kirjas hagi õigeks võtnud. Hagi on kostjapoolse õigeksvõtuga põhjendatud, kohtul puudub alus õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt elatusraha PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tegemist on muutuva suurusega) alates 08.08.2016 igakuuliselt alaealise lapse K. L.i ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagist osaline loobumine (tagasiulatuva elatise nõudes) on nõude kitsendamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks (vt Riigikohtu
  4. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 24). Hageja on 02.12.2016 menetlusdokumendis hagist osaliselt ehk tagasiulatuva elatise nõude osas perioodi 01.08.2016 – 08.08.2016 eest summas 57.36 eurot loobunud. Seega tuleb hagist loobumine elatise tagasiulatuva nõude osas vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada. Menetluskulud Kuigi TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti, peab kohus käesolevas asjas õigeks kohaldada TsMS § 162 lg 4 sätteid. Nimetatu kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat. Kohus leiab, et võttes arvesse nõude iseloomu, oleks hageja seaduslik esindaja olnud võimeline ise vajalikul määral lapse huve kaitsma, seda enam, et tegemist oli elatise nõudega miinimummääras, millise nõude puhul ei ole vaja tõendeid (peale lapse sünniandmete tõendavat tõendit) esitada ega riigilõivu tasuda. Tagasiulatuvast nõudest on hageja ise 2

(3)Tsiviilasi nr 2-16-12008 menetluse käigus loobunud pärast kostja vastuses esitatud selgitusi (hageja elas kostja juures) ja seega ei olnud selle nõude esitamine ka põhjendatud. Perioodi 01.08. – 08.08.2016 eest nõutud elatise osas loobus hageja põhjusel, et kostja tasus võla menetluse ajal. Tegemist on aga haginõuet (sh kogu tagasiulatuvat nõuet) silmas pidades väga väikese summaga (57.36 EUR vs 2428 EUR) ja seetõttu ei muuda see kohtu seisukohta menetluskulude jaotuse osas. Seega on kohus seisukohal, et asjas, kus tegemist on elatise nõudega alaealise lapse huvides, puudub lapse seaduslikul esindajal lapse huvide kaitsmiseks täiendav vajadus esindaja järele, sest PKS § 123, Lastekaitse seaduse § 6, § 27 jj sätestatud põhimõtetest tulenevalt on kohus seatud kaitsma lapse huve ja vajadusi. Ka Riigikohus on korduvates lahendites selgitanud, et alaealise lapse elatise nõuetes on kohtutel kõrgendatud selgitamiskohustus. Ebamõistlik oleks kostjale lisaks olemasolevale ja jätkuvale kohustusele hagejat ülal pidada lisada ka kohustus õigusabikulude tasumiseks, milliseid vahendeid saaks ja tuleks lapse ülalpidamise huvides kasutada. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.