) § 110 lg 1 p 3 sätestatud kehtetuks tunnistamise tingimused. Samas on ebaselge tagasivõitmise mõistlikkus ja perspektiivsus. Maanteeameti andmetel puudub nimetatud haagisel käesoleval ajal tehnoülevaatus ja liikluskindlustuse leping. Seega ei ole haagis kas sõidukorras või ei kasutata seda Eestis. Esimesel juhul pole teada tema tegelik turuväärtus ja teise variandi puhul oleks sõiduki asukoha väljaselgitamine ja Eestisse toomine kulukas. Haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat vara. Olemasolevatele andmetele tuginedes on halduri hinnangul Maakindlus OÜ maksejõuetuse põhjuseks võlgniku eelmise juhatuse liikme I.M. suutmatus leida piisavas koguses kasumlikke töid. Halduri hinnangul muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2015.a juunis, kui tööd lõppesid. Makseraskusi töötasude maksmisel oli juba 2015 alguses. Praegu teadaolevatel andmetel ei ole Maakindlus OÜ tervendamine võimalik, kuna tegevus on lõppenud juba 1.5 aastat tagasi, tegevuseks vajalikud vahendid puuduvad, samuti puuduvad varad ja vahendid võlgnevuste tasumiseks ning tegevuse taaskäivitamiseks. Teadaolevalt on kõik töölepingud lõppenud. Ajutisele haldurile on teatatud, et töötajatel nõudeid ettevõtte vastu ei ole. Aruande koostamise ajaks ei ole ajutisele haldurile esitatud andmeid selle kohta , et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, millest lähtuvalt asub haldur seisukohale, et Maakindlus OÜ maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Haldurile esitatud andmetel on võlgniku kahel endisel töötajal (sh V. T.) kohtuotsusega väljamõistetud töölepingust tulenev nõue võlgniku vastu. Töötajate nõuete osas esitab ajutine haldur/ haldur avalduse Töötukassale töölepingutest tulenevate nõuete hüvitamiseks seaduses ettenähtud ulatuses. 2
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgnikul on kohustusi 29 751.09 eurot ning vara 0 eurot, tuleb võlgnik lugeda maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub reaalne vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus võlgniku varade suurendamiseks vähemalt pankrotimenetluse kulude katmiseks vajalikus ulatuses.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus sellisel juhul määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, välja arvatud
sätestatud viisil raugemise vältimise korral.
lg 3 alusel määras kohus 14.11.2016 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ja selle maksmise tähtajaks avaldajale, võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele 2 nädalat väljaandes Ametlikud Teadaanded võimaluse teatamisest. Teade on ilmunud 14.11.
lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1, mille kohaselt on (ajutisel) pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus (ajutise) pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning (ajutise) pankrotihalduri kutseoskusi. Kohus kontrollib (ajutise) halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.
lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on x eurot. Vastavalt
lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu väljamõistmiseks summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot). Haldur märgib, et vastavalt tehtud tööle ja selleks kulutatud ajale (x tundi, ajakulu sisuline jaotus on halduri 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.