Hagi põhjenduste kohaselt on elatusmiinimum võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga tõusnud ja hagejad soovivad, et makstav elatis oleks kooskõlas riikliku miinimumiga. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Maakohtu 15.07.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-8472 kinnitatud kompromissi alusel on kostjal kohustus maksta oma mõlema alaealise lapse, st A.S’e ja M.S’e, ülalpidamiseks elatist 1500 krooni ehk 95.87 eurot kuus. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud (tl 6). Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 selgitanud, et “kuna
lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused”. Samas on Riigikohus märkinud, et elatise suurendamiseks
lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt kuutasu alammäär alates 1.01.2016 oli 430 eurot ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt alates 01.01.2017 on 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51). Seega alates 01.01.2016 on elatise minimaalmäär 215 eurot kuus ja alates 01.01.2017 on elatise minimaalmäär 235 eurot kuus. Kuna kompromissi alusel hagejate ülalpidamiseks makstav elatis on väiksem
lg-s 1 sätestatud miinimummäärast, on hagejad õigustatud nõudma kompromissis sisalduva elatise suurendamist. 3.
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
A.S (hageja) on sündinud xxxxxxxxxxxx ja M.S (hageja) xxxxxxxxxxxx M.K ja A.S’e lastena (tl 45). Hagejate vanemad elavad eraldi. Hagejad elavad ema juures. Nimetatud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Seega on kostja alaealiste hagejate vanem ning kohustatud andma neile ülalpidamist. Alaealised hagejad omakorda on õigustatud saama oma isalt (kostjalt) ülalpidamist. 4.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilasi nr 2-16-11674 Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest 2
Kuna kostja vabatahtlikult hagejatele miinimummääras ülalpidamist andnud ei ole, on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist nõudma kohtu kaudu.
lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Samas ei anna kehtiv seadusandlus elatist maksvale vanemale õigustust seada lapsega koos elavale vanemale tingimusi elatusraha kasutamise osas. Eeltoodut arvestades on kostja seatud tingimus kontrollida tema poolt makstud elatusraha kasutamist laste ema poolt õigusliku alusetu. Kostja paljasõnaline kahtlus (asjaoludega sisustamata), et laste ema ei kasuta makstud elatist sihipäraselt, ei anna alust jätta hagejate nõuded rahuldamata. 5.2. Kostja on 20.10.2016 kohtule saadetud taotluses teatanud, et tema töötasu kuus on xxxx eurot (bruto). Oma väite tõendamiseks esitas kostja Töölepingu nr 1, mille punkt 6.1 kohaselt on tema töötasu xxxxx eurot kuus (bruto) (tl tl 35-36, 38-41). Kostja leidis, et tema sissetuleku suurus on oluline elatise määramisel (tl 36). Seoses elatisega on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-118-12 selgitanud, et „kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja on oma 13.09.2016 vastuses avaldanud sisulist nõustumist elatise suurendamise vajalikkusega ja valmisolekut maksta kompromissi sõlmimise korral hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras (tl 26-27). Kogu menetluse kestel ei ole kostja väitnud, et ta ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt maksta hagejatele elatist miinimummääras ega ka seda, et tal pole võimalik suuremat sissetulekut teenida. Kostja eelmärgitud seisukohad kogumis tema menetlusliku käitumisega (vastuväidete puudumine, põhimõtteline valmisolek sõlmida kompromiss elatise maksmiseks miinimummääras) annavad kohtule põhjendatud aluse arvata, kostja majanduslik seisund võimaldab tal hagejatele miinimummääras elatist maksta. Eeltuvastatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et ei esine asjaolusid kostjalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. 6.
Tsiviilasi nr 2-16-11674 na, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.