2-16-11516/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-11516 Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus. Hageja: A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xxx - x, xxxxx) Menetlusosalised ja nende esindajad A. M. (seaduslik esindaja K. K.) hagi H. M. vastu elatise suuruse muutmiseks Kostja: H. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
2. Jätta A. M. (seaduslik esindaja K. K.) hagi H. M. vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja tagastada esitajale.
3. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlas määramata ja menetluskulud hagejalt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. AVALDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. K. K. esitas alaealise lapse A. M. nimel ja huvides Pärnu Maakohtusse hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks, taotledes mõista kostjalt hageja kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni hageja täidab koolikohustusi elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast tagasiulatuvalt alates 01.08.2015; mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnetav summa kokku 5221,54 eurot, kusjuures võlgnevusest 3893,54 eurost palub hageja arvestada maha juba igakuise tasu summas 96 eurot (96 eurot x 12 kuud) ja 2741,54 eurole palub lisada viimase aasta eest tagasiulatuva osa kokku 1505 eurot, sh 2015.a viimase 5 kuu eest elatist 2015.a poole miinimumpalga ulatuses summas 975 eurot + alates 1.jaanuarist 2016 käesoleva aasta poole miinimumpalga ulatuses summas 215 eurot x7 kuud (summas 1505 eurot).
5. Pärnu Maakohus 01.08.2016 määrusega jättis hagi käiguta ja kohustas hageja seaduslikku esindajat kõrvaldama hagiavalduse menetlemist takistavad puudused. Kohus selgitas, et hagejal ei ole õigust taotleda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamist tagantjärele ühe aasta eest enne hagi esitamist. Samuti ei ole täisealiseks saamise järel õpingute jätkamise korral kuni koolikohustuse täitmiseni elatise väljamõistmise nõue käsitatav elatise suuruse muutmisena, kuna kohtulahendiga on elatis välja mõistetud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitas, et kohus ei saa ka etteulatuvalt Tsiviilasi nr 2-15-17601 otsustada, kas lapse täisealiseks saamise järel on tal õigus elatisele või mitte, mistõttu kohus kindlasti ei menetle nõuet, mis puudutab elatise maksmist juhul, kui laps täisealiseks saamise järel õpinguid jätkab. Hageja saab alates hagiavalduse kohtule esitamisest nõuda kuni hageja täisealiseks saamiseni väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Samuti kohus selgitas, et jõustunud kohtulahendi täitmata jätmisest tekkinud elatise võlgnevuse väljamõistmiseks vajadus puudub, kohtulahend on sundkorras täidetav. Kohus kohustas hagejat nõuet täpsustama, välja tooma nõuet põhistavad faktilised asjaolud ning nimetama ja võimalusel esitama tõendid. Kohus kohustas hagejat esitama parandatud ja täiendatud hagiavalduse uuesti terviktekstina.
6. Väljastusteate kohaselt on kohtumäärus hageja seaduslikule esindajale allkirja vastu isiklikult kätte toimetatud 02.08.2016, seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud 10-päevane tähtaeg 12.08.
7. Hageja seaduslik esindaja puudusi ei ole kõrvaldanud.
8. Hagejat on hoiatatud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 ja § 371 lg 1 punktist 9 ja lg 2 punktidest 1 ja 2, kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagiavalduses on selle menetlemist takistavad puudused, mida hageja kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldanud.
9. Vastavalt TsMS § 372 lg-le 4 kohus tagastab hagiavalduse selle esitajale. TsMS § 372 lg 6 järgi juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei takista hagejat puuduste kõrvaldamise järel elatise suurendamise nõudega uuesti kohtu poole pöördumast.
10. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2