2-16-11508/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 06.detsembril 2016.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-11508 Tsiviilasi KP`i hagi MP`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: KP, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxx esindajad xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Hageja seaduslik esindaja KP, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: x Kostja: MP, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xxxxxxx, e-post: x Hagihind 1935 eurot Kohtuistungi aeg 16.11.2016 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Välja mõista MP`ilt KP`i ülalpidamiseks elatis igakuiselt 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.12.2016 kuni K P täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
3. Elatis kanda KS pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-11508 jätta kummagi poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 2-16-11508 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras, kuna poolte ühine laps KP elab koos emaga ja on täielikult ema ülalpidamisel. Kostja ei ole oma tütart materiaalselt toetanud, pöördumised kostja poole on lõppenud selgitustega, et tal on raske ja ta maksab lapsele, kui tekib võimalus. Kostja vastuväited Kostja vaidleb vastuses eelmenetlusteatele hagile vastu. Kostja soovis lapse emaga kooselu ja last koos kasvatada, kuid KP kooselu ei soovinud ning kinnitas, et ei hakka nõudma kostjalt mingeid rahasid. Kostja kinnitab, et on töötu ega oma kindlat sissetulekut. Lisaks elab temaga koos x aastane poeg, kelle ülalpidamine on kostja kanda. Väide, et kostja pole hagejat üldse toetanud, on vale, kuna kostja on toetanud nii rahaliselt kui ka riietega. Menetluse käik Eelmenetluses on kostja lisaks vastuväidetele avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks, kuid et pooled kompromissilepingut kohtule kinnitamiseks ei esitanud, määras kohus tsiviilasjas eelistungi, kuna nii oli rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga. Kostja 16.11.2016 planeeritud eelistungile ei ilmunud, põhjendades eelistungile mitteilmumist rahaliste vahendite puudumisega ning taotles istungi edasilükkamist. Kostja edasilükkamisega ei nõustunud ning kohus ei tuvastanud kostja mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks TsMS § 422 lg 1 alusel. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus kohaloleva poole taotlusel lahendada tsiviilasja sisuliselt. Hageja on vastava taotluse esitanud, seega lahendab kohus asja sisuliselt. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.
6. PKS § 102 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on küll väitnud, et on töötu, kuid puuduvad kostja väiteid kinnitavad tõendid. Puuduvad ka tõendid, et kostja oleks töövõimetu. Kostja ei ole üldse esitanud tõendid oma varalise seisundi kohta, kuigi 2 2-16-11508 kohus on kostjalt neid kahel korral (06.09 ja 31.10.2016) küsinud. Seega ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud, kuigi see kohustus tuleneb TsMS § 230 lg-st
7. Kohtul puudub võimalus hinnata, kas olukorras, kus vanemal on teine laps, jääks see laps vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja seaduslik esindaja ei eita, et kostja on lapse ülalpidamisel osalenud, kuid on teinud seda minimaalselt (20 eurot ja mittesobivad riided), mistõttu ei nõua hageja elatist tagasiulatuvalt ega ka alates elatisehagi esitamisest, vaid alates 01.12.
8. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 p-st 14 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kuigi kostja on väitnud, et lapse ema lubas kooselu lõppemisel elatist mitte nõuda, viimane seda ei kinnita ning see ei ole ka lapse huvides. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõutud elatise suurus vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 3