2-16-11006/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprillil 2017.a. Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-11006 Tsiviilasi MK hagi ÜK vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: MK, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx esindajad xxxxx xxxx Hageja seaduslik esindaja: MK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxx xxxx, e-post: x Kostja: ÜK, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx, e-post: x Hagihind 1935 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Välja mõista ÜK elatis MK ülalpidamiseks perioodi eest 18.07.2016 kuni 17.02.2017 summas 621,20 (kuussada kakskümmend üks eurot ja 20 senti) eurot ja alates 18.02.2017 igakuuliselt 118 eurot kuni MK täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
3. Elatis kanda MK pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx LHV Pank. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-11006 jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 2-16-11006 esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.08.2015, kuna kostja ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist. 27.02.2017 eelistungil nõuab hageja elatist alates hagiavalduse esitamisest, so alates 18.07.
4. Kostja vastuväited Kostja on alates 02.01.2017 arvel töötuna ning tal sissetulekud puuduvad. Lisaks on kostja peres veel alla aastane laps ning ülal on pidada veel üks laps, kes on x-aastane. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et enne 2015 septembrit oli laps täielikult kostja ülalpidamisel ja kostja ei ole küsinud lapse emalt ülalpidamiseks rahalisi vahendeid. Samal ajal laekus riigi poolt kolmandale lapsele makstud toetus hageja emale. Ka kinnitab kostja, et tasub lapse lasteaiaarved alates 2016 septembrist ning on tasunud igakuuliselt xxxxx ülalpidamiskulusid. Kohtuistungil on kostja tunnistanud, et on suuteline elatist maksma 100 eurot kuus alates 2017 märtsikuust. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
6. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot ja alates 01.01.2017 on 235 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.
7. PKS § 102 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, mis annavad aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kuid seda tingimustel, et teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja taotles TsMS § 236 lg 2 alusel kohtu abi täiendavate tõendite kogumisel, mille tulemusena kogutust nähtub, et kostja töötas perioodil juuli 2016 kuni jaanuar 2017 (1.kd tl 194-196) ning vastavalt Eesti Töötukassa teatisele nr x on ta töötuna arvele võetud alates 02.01.2017, saades töötutoetust ja sõidutoetust (1.kd tl 176). Perioodil juuli (hageja nõuab elatist alates 18.07.2016) kuni töösuhte lõppemiseni on kostja saanud vastavalt Swedbank arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxx väljavõttele (1.kd tl 194-196) töötasu 2875,16 eurot. Lisaks arvestab kohus kostja sissetulekuks ka MK arveldusarvele nr 2 2-16-11006 xxxxxxxxxxxxxxx ÜK poolt 11.07.2016 kantud 380 eurot (1.kd tl 112). Seega on tõendatud kostja sissetulek perioodil juuli 2016 kuni jaanuar 2017 (incl) 3255,16 eurot, mis omakorda teeb kostja 7 kuu keskmiseks töötasuks 465 eurot. Tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 p-st 14 on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seetõttu ei saa kohus pärast kostja töötuks jäämist lähtuda elatise suuruse määramisel ainuüksi kostja saadavast töötu abirahast. Kostja on töövõimeline ning tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist peab tal olema võimalik töötada vähemalt töötasuga Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammääras. Seega saab pärast kostja töötuks jäämist arvestada kostja sissetulekuks töötasu 470 eurot. Lähtudes eeltoodust on elatise suuruse määramisel võrreldavad kostja töötasu enne töötuks jäämist ja pärast seda. Jagades eelmises lauses nimetatud summa neljaga (3 last ja kostja), saab ca 118 eurot, mis võimaldab kostjal anda igale tema ülalpidamisel olevale alaealisele lapsele ülalpidamist võrdsetes osades ja tagab kostjale samaväärse summa tema enda vajaduste rahuldamiseks. Asjas puuduvad muud tõendid kostja varalise seisundi kohta, mis võimaldaksid elatise väljamõistmist suuremas summas.
8. Kostja on vaidlustanud nõutud elatise suuruse seetõttu, et ei ole majanduslikel põhjustel suuteline elatist maksma, kuna tasuda tuleb pangalaen, kuid tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 ei saa nimetatud kohustust arvestada mõjuva põhjusena elatise vähendamisel. Kostja on väitnud ja ka tema esitatud aktist (2.kd tl 7) nähtub, et laps M on elanud kostja juures ja on olnud kostja väitel enne 2015 septembrit täielikult kostja ülalpidamisel pikema ajaperioodi jooksul. Hageja selle perioodi kohta elatist ei nõua ning asjaolu, et kostja antud perioodi eest lapsele elatist ei nõudnud, ei välista elatise nõude esitamist perioodi eest, mil laps elab ema juures. Kostja on leidnud ka, et elatist tuleks vähendada põhjusel, et ta on last ülal pidanud (1.kd tl 140), kuid hageja on tunnistanud kostja poolt kantud kulutusi ainult osaliselt lasteaiamaksu osas ning kuna kostja ei ole nimetatud kulutusi tõendanud, ei saa kohus ka nende kostja poolt nimetatud ülalpidamiskuludega, mis ta on väidetavalt kandnud, arvestada. Kuigi Pärnu Maakohtu 08.07.2016 määrusega määratleti kostja ja lapse suhtlemise kord (1.kd tl 37-78), on lapse elukohaks M K poolt määratav elukoht ning lapse viibimine kostja elukohas on suhteliselt lühiajaline, milliste kulutustega kohus arvestada ei saa. Riigikohus on lahendis 3-2-1-165-13 p 13 leidnud, et ainuüksi viibimine ühe vanema juures ei tõenda kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks. Ühe vanema juures elades on selle vanema kulutused ilmselgelt suuremad kui teise vanema kulutused, kelle juures laps igapäevaselt ei ela. Ka ei ole kohtu arvates õigustatud arvestada lapse ülalpidamiskulude hulka sõidukulud, mida kostjal on vaja teha lapsega suhtlemiseks. Kostja on kohtuistungil väitnud, et lapse ema poolt esitatud lapse arveldusarvest nähtub, et ta on teinud kulutusi lapsele (1.kd tl 110-125). Hageja seadusliku esindaja kinnitusel tema M K arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx ligipääsu ei oma ning sellega on kostja nõustunud. Kostja on ka ise tunnistanud, et nimetatud arveldusarvet on kasutatud arvete tasumiseks ning kohus leiab, et antud tütre arveldusarve ülekannetega ei ole tõendatud ülalpidamise andmine hagejale. Lisaks on kostja esitanud tõendid laste iseloomustamiseks (2.kd 8-9), mis iseloomustavad ka MK emana. Kuigi kostja on leidnud, et mõtlemisainet pakub MK osalemine lastekasvatuses, ei ole MK hooldusõigust oma laste suhtes piiratud ning nimetatud kostja tõendid jätab kohus tähelepanuta. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja tõendid seonduvalt MK võlgadega (2.kd tl 10-14). Tegemist on võimalike võlaõiguslike nõuetega, millel ei saa olla puutumust elatise nõudega lapse 3 2-16-11006 ülalpidamiseks.
9. Kohus saab arvestada kostja poolt kantud hageja ülalpidamiskulusid osas, milles need on tõendatud. Nii nähtub xxxxx xxxxxxxxxxxxx koondtabelist MK lasteaiamaksu tasumise kohta (1.kd tl 129-132), et kostja on tasunud lasteaiamaksu 01.11.2016 kokku 57,45 eurot, 22.12.2016 kokku 47,65 eurot, 21.01.2017 kokku 47,65 eurot ja 17.02.2017 kokku 52,05 eurot. Nimetatud summad (kokku 204,80 eurot) arvestab kohus hageja poolt antud ülalpidamisena vastava kuu arvestuses ning vähendab selle võrra väljamõistetava elatise suurust. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ning nõuab kostjalt välja elatise perioodi eest 18.07.2016-17.02.2017 summas 621,20 eurot [(7x118)-204,80]. Alates 18.02.2017 kuulub elatis väljamõistmisele igakuuliselt summas 118 eurot.
10. Kohus selgitab, et tuginedes TsMS §-le 459 on pooltel õigus nõuda elatise suuruse muutmist juhul, kui pärast otsuse jõustumist on oluliselt muutunud nõude aluseks olevad asjaolud. Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4