KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg 28.juuli 2016, Võru tn.12, Põlva ja koht 2-16-10920 Tsiviilasja number Tsiviilasi L. K. A. (ATS) taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Avalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja Avaldaja: L. K. A. - isikukood . , aadress xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx Seaduslik esindaja: I. A. – isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx-xxxxxxxxx; epost: nende esindajad Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § de 477 lg 1, 423 lg 1 p 2 424 lg 1 ning 150 lg 1 p 1 alusel
- Jätta L. K. A. taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata seoses avalduse tagasivõtmisega.
- Tagastada I. A. poolt 15.07.
- a Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE062200221059223099 Swedbank AS tasutud riigilõivust 50 (viiskümmend eurot) I. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
- Toimetada määrus kätte avaldaja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused
- Kohtu menetluses on L. K. A. seadusliku esindaja I. A. avaldus riigi õigusabi saamiseks esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi on taotletud avalduse koostamiseks otsustusõiguse saamiseks lapse elukoha määramiseks. 21.juulil 2016.a. on kohtusse saabunud I. A. avaldus, milles ta soovib riigi õigusabi saamise taotluse tagasi võtta. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lõikes 1 on sätestatud hagi läbivaatamata jätmise alused, mis kohalduvad ka hagita menetluses esitatud avaldustele. Üheks hagi läbivaatamata jätmise aluseks on TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt hagi (avalduse ) tagasivõtmine. Kohus leiab, et avalduse tagasivõtmine riigi õigusabi taotleja seadusliku esindaja poolt on aktsepteeritav ning seega tuleb taotlus jätta läbi vaatamata.
- TsMS § 426 lg 1 alusel loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi (avaldust) ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega kui avaldajal tekib teises kohtumenetluses vajadus saada riigi õigusabi, võib ta taotluse uuesti esitada. Samas peab kohus vajalikuks selgitada, et TsMS § 219 lg 2 p 1 alusel määrab kohus alaealisele lapsele kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule perekonnaasjas teda puudutavas menetluses esindaja, kui lapse huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja (ema, isa või eestkostja) huvidega. Advokaadi määramisel ei kontrolli kohus tulenevalt TsM § 219 lg 5 täiendavalt riigi õigusabi saamise eeldusi.
- I. A. on tasunud 15.juulil 2016.a. Rahandusministeerimi arveldusarvele EE062200221059223099 Swedbank riigilõivuna 60 eurot. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 10 ei võeta menetlusabi taotluse läbivaatamise eest riigilõivu. RLS § 15 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 28.juulil 2016 on I. A. esitanud kohtule avalduse tasutud riigilõivust 50 euro tagastamiseks, arvestades 10 eurot tasutud riigilõivust avalduse otsustusõiguse saamiseks lapse elukoha ja haridusasutuse määramisel esitamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu katteks. Kohus leiab, et esineb alus riigilõivu tagastamiseks taotletud ulatuses. Riigilõiv tuleb tagastada riigilõivu tasunud isiku T. K. kontole. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik