KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaliselt õ i g e k s v õ t u l põhinev ja osaliselt t a g a s e l j a o t s u s Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn Kohtunik Rein Pokk Otsuse avalikult te

§ 407lg 1, § 440 alusel, Hagimaterjalid kättetoimetatud H.

K.’le 17.03.2015 e-postiga, S. S.’ile isiklikult tähtkirjaga 28.04.2015, A. M.’ile ja A. S.’ile 25.09.2015 avalikult 28.08.2015 teatega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu RESOLUTSIOON

1. Jätta tagaseljaotsusega õigusliku põhjendamatuse tõttu Pärimisseaduse § 136 lg 2 alusel rahuldamata Danske Bank A/S (rk 61126228, Eesti filiaali kaudu, rk 11488826) hagiavaldus S.S.’i (ik xxxxxxxxxxx) vastu V.S.’i (ik xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxxx) ja hageja vahel 20.09.2007 sõlmitud laenulepingust nr ENL-200907VSP ja 11.08.2004 sõlmitud järelmaksulimiidi lepingust nr 476JM20401503 tulenevate võlgnevuste nõudes.
2. Rahuldada Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi kostja H.K. vastu esitatud nõudes hagi õigeksvõtul põhineva otsusega

440 lg 3 alusel ning kostjate A.S.’i ja 2-15-1978 A.M.i vastu esitatud nõuetes tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel.

1. Välja mõista A.S.´ilt (ik xxxxxxxxxxx), A.M.´ilt (ik xxxxxxxxxxx) ja H.K.´lt (ik xxxxxxxxxxx) solidaarselt välja Danske Bank A/S (rk 61126228) kasuks laenulepingust nr ENL-200907VSP tulenev põhivõlgnevus summas 26 151,40 eurot, intressid summas 774,13 eurot, maakleritasu ja kohtutäituri tasu hüvitis summas 450,00 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 8300,64 eurot, kokku 35 676,17 (kolmkümmend viis tuhat kuussada seitsekümmend kuus eurot ja 17 senti) ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses põhivõlgnevuse summalt (26 151,40 eurot) alates
2. veebruarist 2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. H.K.’lt sissenõutava võla kogusumma ei või ületada 20.09.2007 käenduslepingu p 1.
3. kokkulepitud käendaja vastutuse piirsummat 51 768,44 €.
4. Välja mõista A.S.´ilt (ik xxxxxxxxxxx) ja A.M.´ilt (ik xxxxxxxxxxx) solidaarselt välja Danske Bank A/S (rk 61126228) kasuks järelmaksulimiidi lepingust nr 476JM20401503 tulenev põhivõlgnevus summas 2875,85 eurot, intressid summas 273,53 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 775,22 eurot, kokku 3924,60 € (kolm tuhat üheksasada kakskümmend neli eurot ja 60 senti) ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses põhivõlgnevuse summalt (2875,85 eurot) alates
5. veebruarist 2015 kuni põhivõlgnevuse (2875,85 eurot) tasumiseni.
6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav (

§ 468lg 1 p 1 ja 2).

6. Toimetada kostjatele A.S.’ile ja A.M.’ile tagaseljaotsus vajadusel kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 2).

Menetluskulude jaotus 7. Jätta

§ 165

lg 3 alusel menetluskulud täies ulatuses solidaarselt H.K., A.S.’i ja A.M.’i kanda. 8. Välja mõista H.K., A.S.’i ja A.M.’i solidaarselt Danske Bank A/S (rk 61126228) kasuks menetluskuluna 1360 eurot (üks tuhat kolmsada kuuskümmend eurot, sh hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 1000 € ja õigusabikuluna 360 €). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi H.K. osas õigeksvõtuga ja kostjate A.S.’i ja A.M.’i osas tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1, § 440 lg 3 ja § 444 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostjad ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust ega vastuväiteid esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kostja H.K. 2

§ 444

, § 440lg 3 § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada õigeksvõtuga ja tagaseljaotsusega osaliselt. Kostja H.K. ei ole täitnud temaga 20.09.2007 sõlmitud käenduslepingust tuleneva Kostjad A.S. ja A.M., kes Tartu Notar Andres Ott’i poolt 28.02.2012 välja antud pärimistunnistuse (tlk 45) järgi xxxxxxxxxxx surnud V.S.’i pärijad 1/3 mõttelisees osas, ei ole taltunud pärandvara inventuuri ja on Pärimisseaduse (PäS) § 130 kõik pärandaja kohustused üle võtnud, ei ole täitnud V.S.’i (ik xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxxx) ja hageja vahel 20.09.2007 sõlmitud laenulepingust nr ENL-200907VSP ja 11.08.2004 sõlmitud järelmaksulimiidi lepingust nr 476JM20401503 tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel ja VÕS § 94 tulenevalt lepinguga kokkulepitud intressi, samuti kõrvalnõuetena kohtutäituri kulu ja maakleritasu. Õiguslikult ei ole põhjendatud rahuldada hageja esitatud 63,91-eurost leppetrahvi nõuet, kuna antud asjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mille täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib ammendavalt VÕS § 415 lg.1. Nimetatud säte näeb täitmisega viivitamisel ette üksnes viivise ja kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse, kuid mitte leppetrahvi nõudmise võimalust – sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium oma 14.01.2009.a otsuses (RKL nr 3-2-1-120-08). Samuti ei ole õiguslikult põhjendatud rahuldada hagi kostja S.S.’i vastu, kuna pärandi avanemise ajal xxxxxxxxxxx ja pärandi vastuvõtmise ajal, pärimistunnistuse väljaandmise ajal 28.02.2012 oli pärija S.S. (sündinud 01.05.1996) alaealine ning seetõttu oli pärandi inventuur PäS § 136 lg1 järgi tema kui piiratud teovõimega isiku huvides kohustuslik. Kuna alaealise pärija seaduslik esindaja alaealise huvides inventuuri ei taotlenud, siis PäS § 136 lg 2 kohaselt vastutab seaduslik esindaja isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud ning S.S. vabaneb pärandaja vastutusest PäS § 130 järgi. Menetluskuludest.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse ja

§ 165

lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad ka menetluskulude eest solidaarselt. Kuna kohus rahuldab hageja nõude sisuliselt kogu ulatuses (leppetrahv 63,91€ moodustab kogunõudest 39664,68 eurost ca 0,16 %), siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Kostjatelt tuleb

§ 174

lg 1 alusel solidaarselt välja mõista hageja kasuks vältimatu menetluskuluna riigilõiv summas 1000 eurot ja mõistlikud õigusabikulud 360 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 3