← Eesti

2-15-1499/19

Obsah (6)§ 428§ 173§ 168§ 177§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2015.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-15-1499 Tsiviilasi Ü. J. hagi K.-J. vä

§ 428lg 1 p 3, § 661 lg 1, 2 RESOLUTSIOON J.

vastu elatise suuruse Võtta vastu Ü. J. hagist loobumine ning lõpetada menetlus Ü. J. hagis K.-J. J. vastu elatise suuruse vähendamiseks. Menetluskulude jaotus ja Jätta menetluskulud hageja Ü. J. kanda. menetluskulude rahaline Jätta rahuldamata kostja K.-J. J., seaduslik esindaja T. J., avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. kindlaksmääramine. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole Tsiviilasi nr 2-15-1499 sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Ü. J. hagi K.-J. J. vastu elatise suuruse vähendamiseks.
  2. 23.11.2015.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks.
  3. 02.12.2015.a esitas kostja seaduslik esindaja seisukoha hagist loobumisele ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele. Kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, kuna ta on teinud täiesti tarbetuid kulutusi tulenevalt hagist. Kui hageja ei oleks hagi esitanud, ei oleks kostjal ka kulutusi tekkinud. Kostja menetluskulude summa antud asjas on 108.00 eurot vastavalt alljärgnevale menetluskulude nimekirjale, millise kostja palub hagejalt välja mõista kulu õigusabile, esmane juriidiline konsultatsioon, tsiviilasjas 2-15-1499 : 1 tund - 90.00, millele lisandub käibemaks 18.00 – kokku 108.
  4. Kostja esindaja kinnitab, et nimekirjas sisalduv kulu on kostja seadusliku esindaja T. J. poolt tasutud ja kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-15-
  5. 09.12.2015.a esitas hageja omapoolse seisukoha kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja ei nõustu nimetatud tasu summaga, kuivõrd tsiviilasjas kogutud materjalidest ilmneb, et kostja sisuliselt õigusabi ei kasutanud. Vastuse hagile on kostja koostanud 07.05.2015.a täielikult ise (see aimub nii stiilist, sisust kui ka allkirjast), ka lisad hagi vastusele on kostja ise kokku pannud. Kostjal on teises tsiviilasjas olnud esindaja, kuid teises tsiviilasjas on esindaja taotlenud menetlustähtaegade muutmist seoses haigusega. Selles olukorras pole selge, millisel põhjusel esindaja ühes tsiviilasjas suutis anda õigusabi ja teises samaaegselt mitte. Hageja on seisukohal, et õigusabi saamine ei ole kostja poolt tõendatud. Hageja palub jätta kostja taotlus menetluskulude (summas 108 eurot) väljamõistmiseks rahuldamata.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kostja esindajale on saadetud hageja hagist loobumise avaldus. Kostja vastuväiteid avalduse esitanud ei ole. Eeltoodu alusel võtab kohus hagist loobumise vastu, sest see ei riku avalikku huvi ning lõpetab asjas menetluse. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hageja Ü. J. kanda.

§ 177lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-15-1499 Kostja seaduslik esindaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, millega palub hagejalt välja mõista kulu õigusabile, esmane juriidiline konsultatsioon 1 tund 90 eurot, millele lisandub käibemaks 18 eurot, kokku 108 eurot. 09.12.2015.a esitas hageja omapoolse seisukoha kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, millega hageja palub jätta kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Tunnitasu määra osas hageja vastuväiteid ei esitanud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite, kontrollib kohus kostja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes.

Kohus peab lepingulise esindaja menetluskulude hindamisel arvestama vaidluse asjaolusid, keerukust ning õigusabile kulunud aega. Asjas, kus tegemist on elatise nõudega, puudub kostja seaduslikul esindajal oma lapse huvide kaitsmiseks täiendav vajadus esindaja järele. Seaduses sätestatud põhimõtetest tulenevalt on kohus seatud kaitsma laste huve ja vajadusi. Elatise vaidlus eeldab menetlusosaliselt eelkõige omaenda eluliste asjaolude ning vajaduste tundmist ja esiletoomist (sissetulek, laste vajaduste loetelu jms), milles juriidilisi teadmisi omav esindaja ei saa olla pädevam menetlusosalisest endast. Lisaks ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et kostja oleks kasutanud asjas esindaja teenuseid. Vastuse hagiavaldusele on kostja esitanud 07.05.2015.a. 17.07.2015.a on advokaat Alla Raudsepp teatanud, et ta on 17.07.2015.a sõlminud kostja seadusliku esindajaga õigusabilepingu. Seega hagi vastuse koostamise hetkel ei olnud kostjal lepingulist esindajat. Aiuüksi üldsõnaline viide esialgsele konsultatsioonile ei saa olla aluseks taotletu rahuldamiseks. Ainukese menetlustoimingu on lepinguline esindaja teinud 17.07.2015.a, mil esitas istungi edasilükkamise avalduse, kuid selles osas põhjendatult ei ole tasu nõuet esitatud. Seega on kohus seisukohal, et kostja seadusliku esindaja menetluskulud ei ole olnud põhjendatud ega vajalikud ja taotlus kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et

§ 178kohaselt

(1)Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(2)Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.