2-15-1092/25

(9)2-15-1092 Jätta menetluskulud A-K.Õ.`i ja MN.Õ.`i kanda. Välja mõista A-K.Õ.`ilt menetluskulud s.o. riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend ) eurot ja Maili Nuuma Õumap`ilt riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend) eurot Swedbank Liising AS`i kasuks. A-K.Õ. ja M-N.Õ. peavad Swedbank Liising AS´i kasuks tasuma menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Esitatud hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 17.08.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-1041028 mõistis kohus A.Õ.’ilt (edaspidi kostja 1) hageja kasuks välja võlgnevuse summas 4 982,95 EUR ja menetluskulud 815,37 EUR. Samuti mõisteti Võlgnikult sissenõudja kasuks välja viivis põhinõudelt (4 982,95 EUR) 0,25% päevas alates 23.08.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning viivis menetluskuludelt (815,37 EUR) vastavalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses alates 17.08.2011 kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna kostja hageja nõuet vabatahtlikult ei täitnud edastas hageja 30.01.2014 tagaseljaotsusega välja mõistetud nõuded kohtutäiturile täitmiseks, paludes pöörata sissenõue kostja kinnis- ja vallasvarale, nõudeõigustele ning pangakontodele. Täitemenetluse läbiviimine ei ole aga võlgniku varatuse tõttu viinud sissenõudja nõude rahuldamiseni. Täitemenetluse muudab perspektiivituks asjaolu, et võlgnikul puudub vallasvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Kohtutäituri andmetel omab kostja 1 küll kinnistuid kuid need on koormatud erinevate pandipidajate nõuete katteks. Kostja 1 ja Tema abikaasa (edaspidi kostja 2) ühisvarasse kuulub aga 1/6 kinnisasjast, mida ei ole koormatud ja mille jagamisel ning realiseerimisel oleks võimalik hageja nõuet rahuldada. Kostjale 1 ja kostjale 2 kuulub ühisvarana 1/6 kaasomandist, mille registriosa number on xxxxxxxxxxx, katastrinumber xxxxxxxxxxx, aadress Xxxxxxxxxxx, mille üldpind on 501 m

1. Tulenevalt TMS § 14 lg 1 alusel on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Antud juhul puudub hagejal mõlema abikaasa kohta täitedokument. Seega on nõude pööramiseks ühisvarale vajalik võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Kohtutäitur on pöördunud võlgniku abikaasa ehk kostja 2 poole ja palunud viimase nõusolekut sissenõudja nõude pööramiseks kostja 1 ja kostja 2 ühisvarale. Kostja 2 on aga kohtutäiturit teavitanud, et keeldub kirjaliku nõusoleku andmisest ja sissenõude pööramisest Tema ja kostja 1 ühisvarale. Kujunenud olukorrast tulenevalt ei jää hagejal nõude rahuldamiseks üle muud kui esitada kohtule abikaasade suhtes ühisvara jagamise hagi TMS § 14 lg 2 alusel. Hageja palub jagada kostjatele kuuluv 1/6 ühisvara alljärgnevast kinnisvarast, mille arvelt saaks täitemenetluses rahuldada jõustunud kohtuotsusest hageja kasuks väljamõistetud summad. Kinnisasi registriosanumbriga xxxxxxxxxxx, katastrinumber xxxxxxxxxxx, aadress Xxxxxxxxxxx, mille üldpind on 501 m2 – millest 1/6 kuulub kostja 1 ja kostja 2 ühisvarasse. Tuginedes AÕS § 77 lg-le 2 palub hageja müüa eelnimetatud kostjate ühisvara avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kostjate vahel vastavalt nende osa suurusele. Lähtudes eeltoodust hageja palub:
2. Jagada A.Õ. ja M-N.Õ. ühisvarasse kuuluv 1/6 osas kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxxxxx, katastrinumber xxxxxxxxxxx A.Õ. ja M-N.Õ. vahel võrdsetes osades müügiga avaliku enampakkumise teel ning 2

(9)2-15-1092 saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Tuvastada kostjate nõusolek nimetatud toiminguks ja kinnistusregistris vastavate muudatuste tegemiseks, asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega ning jagada kinnisasja müügist saadud summa vastavalt osade suurusele ja A.Õ.’ile kuuluvast osast rahuldada Harju Maakohtu otsusest 2-10-41028 tulenev Swedbank Liising AS nõue A-K.Õ.`i vastu.

1. Alternatiivselt punktile nr 1 jagada A.Õ. ja M-N.Õ. ühisvarasse kuuluvast 1/6 kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxxxxx, katastrinumber xxxxxxxxxxx nende vahel võrdsetes osades, tuvastada A.Õ. ja M-N.Õ. nõusolek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx II jao kande nr 3.4 kustutamiseks ja asendamiseks kandega, mille kohaselt kuulub kaasomandina A.Õ.ile 1/12 ja M-N.Õ.ile 1/12 kinnisasjast nr xxxxxxxxxxx ning asendada A.Õ. ja M-N.Õ. nõusolek kohtuotsusega;
2. jätta kõik menetluskulud (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300,00 eurot) solidaarselt A.Õ. ja M-N.Õ. kanda;
3. mõista A.Õ. ja M-N.Õ. solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja kirjalikud vastuväited Kostjate kirjalike vastuväidete kohaselt alates 2009 aastast on Kostja 1 ja Swedbank AS vahel täitemenetlus ja kohtusse on jõudnud mitu tsiviilasja millest ühes on Kostja 1 õiguse saanud ja sundmüük tühistati ja kinnistud tagastati Kostja
4. Selles vaidluses esindab ühe esindajana Swedbank AS Innar Tammiku , sama töötaja Innar Tammiku esindab ka Swedbank Liising AS nagu nähtub hageja hagiavalduse lisast nr 1 täitmisavaldus Tallinna kohtutäiturile Vilippus 30.01.2014.aastast. Seega peab Kostja vajalikuks ka Swedbank AS kaasamist sellesse hagisse kuna hagiese on otseselt seotud Swedbank AS ja Kostja 1 vaheliste lepingutega ja sealt kaudu on ka täitmist võimalik tagada ilma ühisvara jagamiseta. Samuti on ilmselge et Käesoleva hagiga püütakse rikkuda Kostja 1 ja eriti Kostja 2 õigusi ja neile lisasurvet avaldada. Harju Maakohtu 17.08.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-41028 mõistis kohus A.Õ.’ilt kui Liisinglepingu käendajalt (edaspidi Kostja 1) Hageja kasuks välja võlgnevuse summas 4 982,95 EUR ja menetluskulud 815,37 EUR. Samuti mõisteti Võlgnikult Sissenõudja kasuks välja viivis põhinõudelt (4 982,95 EUR) 0,25% päevas alates 23.08.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ning viivis menetluskuludelt (815,37 EUR) vastavalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses alates 17.08.2011 kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna kostjale Kohtuotsusest ei teatatud ei ole saanud ta ka Hageja nõuet vabatahtlikult täita ega ka sellele vastu vaielda. Alles 30.01.2014 edastas hageja tagaseljaotsusega välja mõistetud nõuded kohtutäiturile täitmiseks, paludes pöörata sissenõue kostja kinnis- ja vallasvarale, nõudeõigustele ning pangakontodele võttes selle viivitusega sisuliselt kostjalt võimaluse kohtumenetluses osalemiseks. Kuigi samal ajal oli Kostja 1 kohtuvaidluses tsiviilasjades nr 2-11-38812 ja tsiviilasjas nr 2-12-
5. Nendes tsiviilasjades teadis Hageja Kostja 1 aadressi aga väitis et tsiviilasjas nr 2-10-41028 ei teadnud. Kostja on saatnud 05.03.
6. teabetaotluse Harju Maakohtule tagaseljaotsuse väidetava kättetoimetamise kohta tõendavate dokumentide saamiseks kuna tutvudes toimikumaterjalidega ilmnes et neid seal ei ole. Kostja 1 ja Hageja emafirma Swedbank AS on laenu tagamiseks 19.02.2007.a. sõlminud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu nr 890 Kostja 1 omandis olevatele hoonestatud kinnistutele, (see on Kostja 1 vallasvara) dokument. Lepingu punkt 2.1 alusel seatakse Swedbank AS kasuks lepingu esemele esimesele järjekohale hüpoteek hüpoteegisummaga üks miljon krooni (mille ekvivalent eurodes on 63 911,60EUR) igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud: -kõik nõuded Estemare OÜ (registrikood 11115120) vastu, mis tulenevad Swedbank AS ja OÜ Estemare vahel 19.02.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr 07028614-JI ja selle võimalikest lisadest. -kõik nõuded Kostja 1 vastu, mis tulenevad Swedbank AS ja Kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteegiga on tagatud ka kõik sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kindlustushüvis, 3

(9)2-15-1092 hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmisest ja Kostja 1 tagasi loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. 17.06.2014.a. toimus kahjujuhtum nr O1410657, mille käigus toimus Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvas kindlustatud hoones põleng. Kostja I sai kahjujuhtumi tagajärjel kompensatsiooni 38 000 eurot ning tasaarveldas kompensatsiooni ulatuses oma nõude Hageja vastu. Peale tasaarveldamist algatas Kostja I Hageja suhtes täitemenetluse notariaalse täitedokumendi nr. 890 ja avalduse alusel ning Hagejale kuuluv Xxxxxxxxxxx kinnistu arestiti. Hageja ei nõustu kahjujuhtumi tagajärjel mõistetud kompensatsiooni suuruse ja määramise viisiga. Kompensatsiooni suurus määrati kindlustatud vara turuhindade vahe leidmisega (kindlustatud vara hind enne kindlustusjuhtumit – kindlustatud vara hind peale kindlustusjuhtumist). Hageja ei nõustu sellise kompensatsiooni summaga, leiab, et kompensatsiooni on alusetult väike ja kompensatsiooni määramise viis ei ole seaduslik. Hagejale teadaolevalt on Swedbank Insurance Kostja II tellinud hävinud hoonele taastamisväärtuse hinnangu, mida keeldutakse Hagejale esitamast, väites et ta ei ole kindlustuse pooleks. Hageja ei nõustu Kostja I väidetega ja leiab, et kinnistu omanikuna peab ta olema kaasatud kindlustuslepingu sõlmimisse ning on seetõttu ka lepingu pooleks ning seetõttu palub hageja kohtu abi nimetatud dokumentide saamiseks. Pindi Realia Group on Xxxxxxxxxxx kinnistu eeldatavaks turuhinnaks enne elamu põlengut pakkunud 47 500,00 eurot ja peale põlengut 9500,00 eurot. Hageja leiab, et Pindi Realia Group’i poolt pakutud Xxxxxxxxxxx kinnistu eeldatav turuhind enne põlengut liiga madal ja ilmselt kallutatud Swedbank poolt. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et Hageja kinnistu oli kindlustatud taastamisväärtuses. Seetõttu tuleb Hageja hinnangul arvesse võtta ehitise endisele kujule taastamise maksumust. Käesoleval juhul on kindlustushüvitisena välja mõistetud 38 000,00 eurot, millega ei ole võimalik ehitist taastada. Käesolevas asjas on Hageja leidnud Kostja 1 tekkinud kahju ebaõigesti, arvestades Kostja1 tekkinud kahjuks kindlustatud objekti väärtuste vahe enne ja pärast kindlustusjuhtumit. Eeltoodust tulenevalt oleks korrektne, seaduslik ja Riigikohtu praktikaga kooskõlas arvestada kindlustushüvitiseks ehitise taastamisväärtus. Hageja esitas Pärnu Maakohtule Hagi ühisvara jagamiseks ja tõi põhjuseks ,et Kostja 1 puudub lahusvara ja vallasvara mille arvelt oma õigusi teostada. Need väited ei vasta tõele Hageja jätab mainimata et Swedbank AS on algatanud täiteasja 132/2009/1040 Kostja 1 vastu ja selles osas käivad vaidlusesed kindlustusjuhtumi osas selle suuruse tuvastamiseks. Praegune kindlustushüvitis 38000EUR millega Kostja 1 ei nõustunud ja esitamisel on hagi kindlustushüvitise suuruse määramiseks. Põhinõue Kostja 1 vastu selles täiteasjas on 24000 EUR mis on samuti edasi kaevatud kuna sinna on lisatud ebaseaduslikult 3725 EUR. Samuti on kostja 1 pakkunud Hageja emafirmale Swedbank AS ja Swedbank Liising AS Innar Tammiku isikus kompromisslahendust selle nõude tasaarveldamiseks kindlustushüvitisest kuid Swedbank AS keeldus kompromisslahendusest. Hageja on hagi esitamise põhjuseks toonud Kostja 1 lahusvara puudumise ja põhjendanud sellega hagi esitamist Kostja 1 ja Kostja 2 ühisvarale. See väide ei vasta tõele ja selle kinnituseks on ära toodud tõestus peatükis Asjaolud punktis 3 ja 4. Kostja 1 lahusvarana on kinnistud katastritunnustega 67405:001:0005 ja 67405:001:0010.samade kinnistute kohta on käimas ka täitemenetlus 132/2009/1040 ja kindlustusjuhtum O1410657 mille osas Hageja ja Kostja vaidlevad.Kostja 2 ei ole hagi esemega seotud mingil määral ja seega on alusetu Hageja nõue viiviste ja kohtukulude osas mõista Kostja 2 need välja solidaarselt Kostja 1 ga. Ühisvaral tekkivad abikaasade solidaarkohustused saavad tekkida vaid PKS§18 ja PKS §29 lg 1 asjaoludel (tehing pere vajaduste rahuldamiseks ja ühisvaraga tehtud tehing). Hageja ei ole teinud ühtegi katset Kostja 1 lahusvara müümiseks või selle kohase täitemenetlusega ühinemiseks. Samuti ei ole siiamaani Kostja 1 esitatud Hageja poolse ja sama nõude osas algatatud täitemenetluse 022/2014/697 nõuetekohaselt allkirjastatud dokumente. Küll aga on arestitud Kostja 1 arved ja seda ilma alaealiste laste kasvatuseks vajaoleva miinimumi arvestamiseta. Hageja esindajat kohtutäitur Vilippust on Kostja 1 neljast alaealisest lapsest teavitatud. Samuti on Kohtutäitur Vilippus arestinud ja kätte saanud Kostja 1 arveldus arvelt 207.64 EUR Swedbankis. Kas see summa on ka hagis arvestatud Kostja 1 4

(9)2-15-1092 kahtleb. Käesolev hagi on algatatud surve avaldamiseks Kostjale 1 teistes omavahelistes vaidlustes oluliselt suuremale nõudele. Hageja ei ole täitemenetluses oma õigusi kasutanud küll aga on ta oma täitemenetlusega viivitusega põhjustanud Kostja 1 olulist kahju nii viiviste kui ka tagaselja otsusele edasikaebamise võimatuks muutumise näol. Samuti viivitamise tagajärjel on Kostjal võimatu esitada nõuet liisinglepingu sõlmija põhivõlgniku Argocenter OÜ vastu kuna see on viivitamise ajal likvideeritud. Kostjad leiavad et hagi Ühisvara jagamiseks ja müümiseks enampakkumisel on esitatud valesti sest TMS§ 64.10 lg 4 kohaselt tuleb ühisvara jagada enne sellele sissenõude pööramist. Kostjad taotlevad tunnistada Swedbank Liising AS esitatud hagi tühisust ja see läbi vaatamata jätta. Kohtukulud jätta hageja kanda. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta leiab, et Swedbank AS’il igasugune seos käesoleva hagi menetlemisega, millest tulenevalt on kostjate taotlus Swedbank AS’i menetlusse kaasamiseks asjakohatu. Kostja 1 väide nagu ei oleks Ta olnud teadlik Harju Maakohtu 17.08.

1. a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-10-41028 on paljasõnaline ja hageja arvates valelik. Kohus tegi kostja 1 suhtes tagaseljaotsuse, kuna seadusest tulenevad eeldused selleks olid täidetud. Kostja 1 esitas ka kaja maakohtu tagaseljaotsusele, mis jäeti rahuldamata nii maa kui ka Tallinna Ringkonnakohtus. Seega on hagejal kostja 1 vastu jõustunud täitedokumendist tulenev nõue, mille alusel on algatatud täitemenetlus ning hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda kostjate ühisvara jagamist ja selle realiseerimist kostja 1 võlgnevuse katteks. Täielikult väär on kostjate väide nagu oleks hageja võtnud kostjalt võimaluse nõuet vabatahtlikult tasuda. Kostja ei ole soovinud osaleda ei tsiviilasja nr 2-10-41028 kohtumenetluses ega ka nõude täitmisel täitemenetluses. Seega kui kostjal oleks olnud soov nõuet ka tegelikkuses vabatahtlikult täita, siis seda oleks saanud teha ka täitemenetluse jooksul. Kostja 1 seda aga teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on alusetud kostja 1 väited nagu oleks hageja võtnud Temalt võimaluse nõuet vabatahtlikult täita. Kostja on oma vastuse punktis nr 3 ja nr 4 kirjeldanud probleeme ja vaidlusi, mis on Temal tekkinud Swedbank AS’iga. Siinkohal kordab hageja taas, et käesoleval juhul ei puutu Swedbank AS mitte kuidagi käesoleva tsiviilasja nr 2-15-1092 menetlusse, sest hagejaks on selles asjas Swedbank Liising AS, kelle nõudeõigust kostja 1 vastu on tunnistanud Harju Maakohus 17.08.
2. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-
3. Eeltoodust tulenevalt on kostjate vastuse punktis nr 3 ja nr 4 toodud arutlus täiesti asjakohatu ja ei puuduta kuidagi tsiviilasja nr 2-15-1092 menetlust. Kostja 1 väide nagu oleks Temal vara, mida on võimalik täitemenetluses realiseerida on eksitav ja väär. Nii nagu hageja ka esitatud hagi punktis nr 1.2 kirjeldas on kostja 1 lahusvarasse kuuluvad muud kinnisasjad koormatud hüpoteekidega erinevate pandipidajate kasuks. Seega on hageja ainukeseks reaalseks võimaluseks saada nõudele rahuldust vaid läbi ühisvara jagamise ja selle müümise. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et kostja 2 ei peaks vastutama asja menetluse kulude kandmise eest. Hageja leiab, et kostjal 2 oli võimalus kohtumenetlust vältida andes nõusoleku ühisvara müügiks. Kuna kostja 2 seda ei teinud tekitas Ta oma tegevusega olukorra, mille tagajärjel tuli hagejal kohtusse pöörduda ja ühisvara jagamist nõuda. Seega on kostja 2 vastutav asja menetlusekulude kandmise eest. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et kostjale 2 ei saa käesolevas asjas kohustusi tekkida, kuna tegemist ei ole perekonna huvides võetud kohustusega. Antud juhul on hageja esitanud ühisvara jagamise hagi mõlema kostja vastu, millest tulenevalt on kostjad vastutavad ka kohtumenetluse kulude kandmise eest hagi rahuldamisel. Hageja leiab, et kostja 1 viited Tema suhtes algatatud täitemenetluste ja selles teostatud arestide ja arestivaba miinimumi kohta on täiesti asjakohatud ja ei puutu ühisvara jagamise hagi lahendamisse. Nimetatud probleemidega tegeleb kohtutäitur ja kui võlgnikule ei ole jäetud seaduses sätestatud arestivaba miinimumi tuleb võlgnikul pöörduda kohtutäituri poole. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu oleks hagi ühisvara jagamiseks esitatud valesti. Hageja on esitatud hagis oma nõuet ja selle alust põhjendatud ning palunud kohtul jagada kostjate ühisvara 5

(9)2-15-1092 AÕS § 77 lg 2 alusel. Seega ei ole hageja hagi esitatud valesti nagu väidavad kostjad. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et kostjate vastus hagile ei ole põhjendatud ja on suuresti asjakohatu. Hagejal on käesoleval juhul sissenõudjana õigus TMS § 14 lg 2 alusel nõuda kostjate ühisvara jagamist ja sellest saadud kostjale 1 kuuluva tulemi arvelt oma nõude rahuldamist. Tuginedes kirjutatule palub hageja rahuldada hagi esitatud kujul ja jätta asjas tekkinud kõik menetluse kulud kostjate kanda. Kohtuistungil 11.01.2016.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjatelt menetluskuluna välja mõista riigilõiv. Kohtuistungile 11.01.2016.a. kostjad ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Kostjad kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud ja andnud selle kohta eelistungil allkirja. Hageja taotles teha asjas sisuline otsus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära hageja ja kostjad ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjad A-K.Õ. ja M-N.Õ. on Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu 1/6 kaasomandist ühisomanikud, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxxxxxxx (tl.23). Harju Maakohtu otsusega 2-10-41028/ 17.08.2011.a. on AK.Õ.`ilt AS Swedbank Liising kasuks välja mõistetud võlgnevus 4982.95 eurot ja viivis 0,25% päevas tasumata põhinõudelt alates 23.08.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Samuti on AK.Õ.`it AS Swedbank Liising kasuks välja mõistetud menetluskulud 815.37 eurot ja viivis menetluskuludelt (tl.8-9). Kohtuotsus on jõustunud. Kostja on esitanud kaja tagaseljaotsusele, kuid Harju Maakohtu määrusega 17.03.2014.a. on kaja jäetud rahuldamata ja asjas menetlus taastamata. Määrus jõustus Riigikohtu määrusega 20.10.2014.a. (tl. 65-66). TsMS § 457 lg.1 jõustunud kohtuotsus on menetlusosalisele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi v. vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Lg.3 järgi otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel. Arvestades , et Harju Maakohtu otsus 2-10-41028 on jõustunud ja kuulub täitmisele siis kostjate vastuväited otsuse ebaõigsuse osas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostjad on vastuses hagile esitanud vastuväited, mis ei puuduta käesolevat hagi s.o. vaidlused AS-ga Swedbank ja Swedbank P& C Insurance AS-ga. Antud asjas on hagejaks AS Swedbank Liising reg.koodiga 10434248. Vastavalt äriregistri andmebaasile on tegemist erinevate juriidiliste isikutega. Kui kostjal on nõue AS Swedbank v. Swedbank P&C Insurance AS vastu tuleb nimetatud nõue lahendada eraldi menetluses. Vastavalt KIS andmebaasile Pärnu Maakohtu menetluses on käesoleval ajal A-K.Õ.`i hagi AS Swedbank ja Swedbank P&C Insurance AS vastu (tsiviilasi 2-15-9530). Kostjad ei saa tasaarvestada oma nõuet AS Swedbank v. Swedbank P&C Insurance AS vastu hageja AS Swedbank Liising nõudega kostja A-K.Õ.`i vastu. VÕS § 197 lg.1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma v. täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus kohustus täita ja teisele poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostjad ei ole tõendanud nõude olemasolu Swedbank Liising AS-i 6

(9)2-15-1092 vastu ega nõuete tasaarvestamist vastavalt VÕS § 198, mille kohaselt tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. toimub Kostjate vastuväited arvete ebaõige arestimise kohta täitemenetluses ei puutu antud vaidlusse. AK.Õ.`il on võimalik pöörduda kaebusega kohtutäituri poole. TMS § 217 lg.1 järgi kohtutäituri otsuse v. tegevuse peale täitedokumendi täitmisel v. täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada v. pidi teada saama otsuse v. toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostjate viidatud § 64.10 kehtivas Täitemenetluse seadustikus puudub. Samuti ühisvara jagamise hagi ongi kohtule esitatud enne ühisvarale sissenõude pööramist. Hageja on esitanud 30.01.2014.a. kohtuotsuse täitmiseks Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus`ele (tl.10). Kohtuotsus on käesoleva ajani täitmata seetõttu , et võlgnikul puudub vara kohtuotsuse täitmiseks. Võlgnikul on küll kinnistud, kuid need on koormatud erinevate pandipidajate nõuete katteks. A-K.Õ.`ile ja tema abikaasa M-N.Õ.`ile kuulub ühisomandina kinnistu 1/6 kaasomandist, mis ei ole hüpoteekidega koormatud. TMS § 14 lg.1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul v. siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Lg.2 järgi sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast , kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. A-K.Õ.`i abikaasa on 15.12.2014.a. keeldunud andmast nõusolekut 1/6 kaasomandiosale Pärnu linn. Lõuna 16 sissenõude pööramiseks ja müümiseks enampakkumise teel rahuldamaks vara müügist saadavast summast võlgnevus täiteasjas 022/2014/697 (tl.13-14). Eelistungil andis kohus kostjale tähtaja esitada tõendid muu vara kohta, millele on võimalik pöörata sissenõue (tl.75). Kostja kohtu määratud tähtajaks vastavaid andmeid kohtule ei esitanud. Vastavalt kinnistusraamatu andmebaasile kuulub AK.Õ.`ile 1) kinnistu Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 1251132. Nimetatud kinnistu IV jakku on sisse kantud hüpoteek 1 000 000 krooni( s.o.63911.66 eurot) AS Swedbank kasuks ja kinnistule on seatud kinnisasja käsutamise keelumärge AS Swedbank kasuks kohtutäituri avalduse alusel; 2) kinnistu Xxxxxxxxxxx , Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. xxxxxxxxxxx. Nimetatud kinnistu IV jakku on sisse kantud hüpoteek Nordea Bank AB kasuks summas 1 283 000 krooni ( s.o. 81 998.65 eurot) ja kinnistule on seatud kinnisasja käsutamise keelumärge kohtutäitur Elin Vilippus ja Swedbank Liising AS kasuks; 3) kinnistu 37/100 kaasomandist Xxxxxxxxxxxs, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 310005. Nimetatud kinnistu IV jakku on sisse kantud hüpoteegid 600 000 krooni (s.o. 38 346.99 eurot) , kõrvalnõuetega 120 000 krooni (7669.40 eurot) ja intressimääraga 15% Nordea Pank AB kasuks ja 1 283 000 krooni (s.o. 81 998.65 eurot) Nordea Bank AB kasuks ning kinnistule on seatud A.Õ.`ile kuuluvale mõttelisele osale käsutamise keelumärge Nordea Bank Finland Plc kasuks kohtutäituri avalduse alusel. Kohtuistungil 11.01.2016.a. hageja kinnitas, et täitemenetluses nõuet ei ole käesoleva ajani täidetud (tl 132). Nõude täitmise kohta ei ole ka kostjad kohtule tõendeid esitanud. 7

(9)2-15-1092 Hageja on taotlenud võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist vastavalt TMS § 14 lg.

1. Arvestades seda , et nõuet ei ole täitemenetluses olnud võimalik täita, on hagejal õigus nõuda võlgniku ja abikaasa ühisvara jagamist. Täitemenetluses sissenõudjal on õigus nõuda abikaasade ühisvara jagamist varaühisuse kestel TMS § 14 lg.2 järgi. Selline on ka kohtupraktika- RKL 32-1-38-14 p.
2. PkS § 210 lg.1 järgi tuleb ühisvara jagada kehtiva Perekonnaseaduse järgi. PkS § 37 lg.3 järgi ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg.2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele v. mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul v. kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on taotlenud jagada kostjate ühisvara s.o. lõpetada kaasomand müügiga avalikul enampakkumisel v. alternatiivselt jagada kinnistu 1/6 ühisomandist kostjatele kummalegi 1/12 kaasomandist. Hageja taotletud alternatiivset kaasomandi lõpetamise viisi AÕS § 77 lg.2 ei sätesta. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi ega taotlenud kaasomandi jagamist teisel AÕS § 77 lg.2 sätestatud viisil. Kohus leiab, et hagi ühisvara jagamiseks viisil , et ühisomand müüa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada võrdselt kostjate vahel ning Andres Kenno- Õunap`ile kuuluvast osast rahuldada AS Swedbank Liising nõue , on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ühisomandit ei ole võimalik sissenõudja nõude rahuldamiseks võõrandada, kuna teine kostja MN.Õ. selleks nõusolekut ei ole andnud. Reaalosadeks ei ole asja võimalik jagada. Maili Nuuma – Õunap ei ole soovinud ühisvara jagamist teisel viisil ega maksta välja AK.Õ.`i osa. Ühisvara jagamata jätmisel võib osutuda võimatuks hageja nõude täitmine täitemenetluses. Hageja on algselt esitanud hagis ka nõude kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku saamiseks, kuid on antud haginõudest loobunud (tl.74,82-83). Kostjad ei ole haginõudest loobumisele vastuväiteid esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu vastavalt TsMS § 429 lg.1 ja lõpetab selles nõudes menetluse. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Rahuldatud ühisvara jagamise viisi osas ei ole kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik nõusolekut taotleda, kuna hageja saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist s.o. avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-38-14 p.
3. Menetluskulud Vastavalt § 162 lg.1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista riigilõiv ühisvara jagamise hagilt summas 300, mis kuulub kostjatelt väljamõistmisele kui vältimatu ja vajalik menetluskulu. Vastavalt TsMS § 165 lg.1 kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks , vastutavad kaashagejad v.- kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Antud 8

(9)2-15-1092 juhul kohus leiab, et kummalti kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks riigilõiv 150 eurot. Puuduvad alused menetluskulude teisiti jagamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 9