Obsah (9)

§ 361§ 428§ 429§ 432§ 173§ 174§ 164§ 150§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-15-780 Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2017, Pärnu Tsiviilasi H. T.i hagi

) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (

§ 361lg 3 – 4).

Kuna kohtule on teatatud, et pooled on ühisvara jaganud (vastavalt kokkuleppele maha müüdud), on menetluse peatamise alus ära langenud ning kohus uuendab tsiviilasjas menetluse.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist Tsiviilasi nr 2-15-780 loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429

lg 1).

§ 429

lg 3 alusel kohus edastas hageja loobumisavalduse kostjale ning andis kostjale tähtaja seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja kohtule seisukohta ega menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Hageja loobub hagist põhjusel, et pooled on ühisvara jaganud kokkuleppel. Kohus võtab H. T.i hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

§ 432

sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

§ 174lg 1 kohaselt määrab kindlaks ka menetluskulude suuruse.

Kostja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist.

§ 164lg 1 alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus jätab kulude suuruse kindlaks määramata.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetlusese tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on Pärnu Maakohtu 02.03.2015 määrusega menetlusabi korras vabastatud ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu tasumisest summas 200 eurot (hagejale jäi kohustus tasuda riigilõivu abielulahutuse nõude eest 100 eurot ja ühisvara jagamise nõude eest 100 eurot). Hageja on ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu 100 eurot tasunud. Kuna hageja on tasunud vähem kui poole ühisvara jagamise nõudelt nõutavast riigilõivust, ei ole hagejal võimalik taotleda poole riigilõivu tagastamist.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Viidatud

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 190

lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kohus menetluse lõpetamisel jätab menetluskulud poolte endi kanda, on hageja kohustatud hüvitama saadud menetlusabi riigituludesse. Arvestades, et praeguses asjas hageja loobus hagist seetõttu, et pooled on ühisvara jaganud kokkuleppel kohtuväliselt, peab kohus õigeks vabastada hageja menetlusabi riigituludesse hüvitamise kohustusest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 2