) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada
lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 kohaselt.
lg 1 kohaselt hagist loobumisel võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mille kohaselt hageja on tasunud hagiavaldustelt riigilõivu 200 eurot, millest seoses hagist loobumisega taotleb hageja pooles ulatuses riigilõivu tagastamist
Hageja on kandnud menetluskulusid lepingulisele esindajale kokku 6 tunni ulatuses tunnitasuga 90 eurot (ilma käibemaksuta), kokku summas 540 eurot. Kohus on edastanud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjale, kes on nimetatud avalduse kätte saanud Avaliku etoimiku (AET) kaudu 20.04.2018. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks, s.o 5 päeva arvates menetluskulude nimekirja ja tõendite kostjale kättetoimetamisest hageja menetluskulude kohta seisukohta esitanud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Hageja lepingulise esindaja tasumäär 90 eurot tunnis (ilma käibemaksuta summa) on mõistlik ja põhjendatud. Hageja nõuab kulude väljamõistmist käibemaksuta. Hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas on selgelt ja arusaadavalt näidatud hageja esindaja poolt õigusabi osutamisele kulunud aeg, tunnihind ja tehtud toimingud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja tutvunud nõude aluseks olevate dokumentidega, neid analüüsinud ja klienti nõustanud seoses nõudega ning on koostanud 5-leheküljelise hagiavalduse. Toimingutele on kulunud 6 tundi. Nimetatud ajakulu on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ning kohus määrab kindlaks hageja kulud õigusabile summas 540 eurot. 2
lg 2 p 2 ja lg 4 kohaselt tagastab 04.04.2018 tasutud riigilõivust poole, s.o 100 eurot, mis vastavalt avaldusele tuleb kanda Korteriühistu Villa 1 arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.