← Eesti

2-18-101989/7

Obsah (8)§ 394§ 187§ 407§ 444§ 174§ 162§ 177§ 178

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juunil 2018. a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-101989 Tsiviilasi OÜ AF

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. 22.01.2018 esitas hageja kostja suhtes maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
  2. 02.04.2018 määrusega lõpetati asjas maksekäsu kiirmenetlus kostja vastuväite esitamise tõttu ja anti hageja nõue kostja vastu üle menetlemises Pärnu Maakohtule.
  3. 03.04.2018 määrusega jättis Pärnu Maakohus hageja nõude käiguta. 2 Tsiviilasi nr 2-18-101989
  4. 12.04.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse summas 1000,00 eurot, intressivõlgnevuse summas 1000,00 eurot, viivise ning menetluskulu nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja 18.10.2014 laenulepingu nr 2387 ja 03.12.2014 laenulepingu nr
  5. Hageja andis laenulepingute alusel kostjale laenu kokku summas 1089,99 eurot (tl 15 ja tl 17). Kostja pidi laenu tagastama vastavalt talle esitatud arvetele, kuid rikkus laenu tagasimaksmise kohustust. Hageja on esitanud kostja vastu põhinõuete tasumisega viivitamise eest viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o seadusest tulenev viivisemäär alates hagiavalduse esitamise päevast, s.o 12.04.
  6. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt laenulepingute üldtingimuste lisa hinnakiri p-le 2 kohustus kostja tasuma intressi määras 0,2483% päevas. Ferratum Estonia OÜ ütles kostjaga sõlmitud laenulepingud üles 17.03.2016 ja arvestas kuni selle päevani intressi. Kokku nõuab hageja intressi summas 1000,00 eurot. 20.04.2017 loovutas Ferratum Estonia OÜ laenulepingutest tulenevad põhinõuded koos kõrvalnõuetega, s.o õigus intressile ja viivisele kostja vastu hagejale. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Menetluskuludeks on 250,00 eurot riigilõivu ja õigusabiteenus 950 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  7. 07.05.2018 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määruse lk-l 4 hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

  1. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on kohus edastanud 07.05.2018 määruse ja hagimaterjalid kostjale tähitud postiga aadressile Xxxxxxxxxxx. 15.05.2018 on nimetatud aadressil dokumendid vastu võtnud R.M. isiklikult, mida tõendab kohtutoimikus olev väljastusteade (tl 59). Seega möödus hagile vastamise tähtaeg 30.05.
  2. Kostja ei esitanud tähtajaks kohtule hagivastust esitanud. 7.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. 3 Tsiviilasi nr 2-18-101989 8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused 9.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

10. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 162

lg 1 alusel ja määrab kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 750 eurot, s.t riigilõiv 250 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 500 eurot. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve summale 950 eurot, kuid vastav summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades siinkohal, et tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega ning asjaolu, et asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul 500 eurot.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses vastava taotluse esitanud, millest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tasuma temalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.