← Eesti

2-17-131497/10

Obsah (13)§ 407§ 468§ 317§ 394§ 442§ 178§ 444§ 367§ 174§ 138§ 175§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-131497 Tsiviilasi OK

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

  1. Välja mõista R. L.lt OK Incure OÜ kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel 27.01.2017 sõlmitud laenulepingust nr S17631608 tulenev võlgnevus summas kokku 645,04 eurot (millest 552,37 € põhivõlgnevus, 62,41 € intress ja 30,26 € põhivõlalt perioodi eest 07.08.2017 – 13.04.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).
  2. Menetluskulud jäävad osaliselt R. L. kanda.
  3. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv), millest 114,46 eurot mõista R. L.lt OK Incure OÜ kasuks välja.
  4. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. L. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

7. Toimetada kostjale R. L. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Tsiviilasi nr: 2-17-131497 EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

  1. 22.12.2017 OK Incure OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R. L. 658,63 euro saamiseks. Kohus tegi 16.01.2018 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.03.2018 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avaldus loetakse puudustega hagiavalduseks.
  2. Pärnu Maakohus 06.04.2018 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. OK Incure OÜ esitas 13.04.2018 Pärnu Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.
  3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja R. L. 27.01.2017 laenulepingu nr S17631608, mille alusel väljastati kostjale laenu 560,00 eurot. Laenulepingu tingimuste 2

(4)Tsiviilasi nr: 2-17-131497 kohaselt moodustas koguintressi määraks 35 % aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja sai raha kätte, kuid kokkulepitud osamakseid kohaselt ei tasunud. Kohustuste katteks on laekunud vaid 39,54 eurot. Laenuandja ütles 07.08.2017 laenulepingu üles ning loovutas nõude kostja vastu hagejale.
  1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 552,37 eurot, intressid summas 62,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 89,64 eurot. Hageja palub tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineval otsusega kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 125 eurot.
  2. 16.04.2017 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 03.05.
  3. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 19.05.2017 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 04.06.2018 kell 23:59 (TsÜS § 138 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 7.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

  1. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise tingimused.
  2. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Omaraha OÜ-ga 27.01.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust (sh intressi tasumise kohustust) täies ulatuses ning nõue on loovutatud hagejale. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad lisatud tõendid: 27.01.2017 laenusaaja laenutingimused nr S17631608, 07.08.2017 ülesütlemisavaldus, nõude loovutamise teatis. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja põhinõude täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist. 10. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 552,37 eurot kolmekordses seadusejärgses viivisemääras tuginedes Riigikohtu lahendile 3-2-1-25-16 s.o 0,066 % päevas ajavahemiku 07.08.2017 kuni 13.04.2018 eest summas 89,64 eurot. Kohus selgitab, et Riigikohus 10.05.2016 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 leidis, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, kuid 3

(4)Tsiviilasi nr: 2-17-131497 eelduslikult tuleb hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesoleval juhul on Omaraha OÜ ja kostja leppinud kokku intressimääras ja selles, et tagasimakse summa või selle osa puudumisel on laenusaaja kohustatud tasuma viivist, kuid viivisemääras pole Omaraha OÜ ja kostja kokku leppinud. Seega hageja viide Riigikohtu 10.05.2016 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 ei ole asjakohane. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega käesoleval juhul kuulub kohaldamisele VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 30,26 eurot (552,37 € x 0,022 % x 249). 11.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 12.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 91,57 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 114,46 eurot kostja kanda ja 10,54 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 13.

§ 177

lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.