KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ivika Sillaots Kohtuistungisekretär Marika Pull juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. september

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. 4

§ 100

lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud eeskätt siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. 6. Jooksva elatise suurus ja väljamõistmine.

§ 101

lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega kohus saab elatise välja mõista viitega seaduses sätestatud elatise minimaalmäärale, kindlat summat näitamata. Selliselt muutub väljamõistetud elatise suurus koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ja sellega seotud elatise suuruse muutumisega.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2017. a oli miinimumelatise suurus 235,00 eurot kuus, alates 01.01.2018 on 250,00 eurot kuus).

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjal A.T.l, kes ei ela hagejaga koos, on hageja ees ülalpidamiskohustus eeltoodud seadusjärgses miinimummääras. Kostja on istungil hagi õigeks võtnud

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras elatise maksmise nõudes, paludes üksnes väljamõistetava elatise määra vähendada ½ lastetoetuse osa võrra. Seega on seadusega kooskõlas ja kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt elatusraha

§ 101

lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.

1. a 250,00 eurot kuus) igakuuliselt lapse J.T. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 06.02.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.
2. Riiklike lastetoetuste arvesse võtmine elatise määramisel.
3. jaanuaril 2017 jõustunud Perehüvitiste seaduse (PHüvS) § 17 lg 3 järgi oli 2017.a lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot kuus ja alates 01.01.2018 on 55 eurot kuus. Kostja taotleb elatise väljamõistmisel arvesse võtta, et last kasvatav vanem saab riigilt lastetoetust vähemalt 55 € kuus. See asjaolu on ka tõendatud I.G.i 2017 ja 2018 pangakontode väljavõtetega. Kohus nõustub kostjaga selles, et Riigikohus on mitmetes lahendites (RK otsus nr 3-2-1-37-11, p 16; otsus nr 3-2-1-127-09, p 15 ja otsus nr 3-2-1-124-15 p 16) välja toonud , et "Lapse seadusliku esindaja käsutuses on lapse ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused, mistõttu tuleb elatisest maha arvestada lapsele määratud kõik riiklikud peretoetused. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas laste toetamisel eesmärgiks tagada lastega peredel. Riigikohus 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-174-16 p. 13 on selgitanud, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ja arvesse võtta riiklikke lapsetoetusi kostja taotlusel, st kui kostja ise on taotlenud seda asjaolu arvestada. Riigikohtu selgitustest sama lahendi punktist 14 nähtub, et võrdse ülalpidamise kohustuse juures kumbki vanem saab arvestada riigi poolt antud toetusest poole, mitte terve summaga oma kohustuste vähendamisel. Antud juhul kostja on sellise taotluse esitanud ning kohus võimaldab kostjal vähendada makstavat elatist Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 sätestatud, hagejale makstavast lastetoetusest poole ehk 50% ulatuses kuus. Kuna sellised toetused on ajas muutuvad ning nende saamine sõltub PHS § 17 lg 1 ja 2 järgi ka sellest, kas ja millises õppeasutuses hagejad jätkavad õpinguid 16-aastaseks saades, siis kohus konkreetset summat elatise määra sisse ei arvuta ega määra ka protsendina kindlaks, vaid kostjale jääb õigus teha elatiselt enne maksmist vastav mahaarvamine. 5

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Elatis tuleb maksta hageja esindaja I.G.’i pangakontole. 8. Tagasiulatuva perioodi elatise võlgnevus kuni otsuse tegemiseni.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab perioodi veebruar 2017 – jaanuar 2018, so tagasiulatuvalt enne hagi esitamist 12 kuu eest saamata elatist miinimumääras, so summas 2835 € ( 11 kuud x 235€/kuus = 2585 € + 250 € = 2835 €) ning kuni otsuse tegemiseni, so veebruar – august 2018, so 7 kuu eest on hagejal õigus saada elatist miinimummääras veel summas 1750 € (7 x 250), kokku 4585 €. Kuna kostja on hagejale PerehüvS § 17 alusel makstud lastetoetuse arvelt õigus maha arvata 495 eurot (2017.a elatise osas 11 kuud x 25 € /kuus = 275 € ja 2018.a elatise osas 8 x 27,50€/kuus=220€), siis kokku moodustab 31.08.2018 seisuga perioodi veebruar 2017 – august 2018 elatise võlg ilma tõendatud ja põhjendatud ulatuses kostja kulutuste mahaarvarvamisteta 4090 eurot (4585 – 495). 9. Kostja tagasiulatuva elatise nõuet ei tunnista, väites, et on vähemmakstud elatise asemel andnud hagejale ülalpidamist muul viisil ja ei pea midagi maksma. Kostja põhjendab ka, et hageja esindaja pole temalt varem, enne kohtusse pöördumist elatist (järjepidevalt) küsinud. Kohus leiab, et hageja ei pea tagasiulatuva elatise hüvitise nõude esitamiseks tõendama varasemat kostja poole pöördumist, kuna

§ 108sätestatu sellist eeldust ette ei näe.

Lapsele piisava ja regulaarse ülalpidamise andmist ei saa pidada kostjale üllatuslikuks kohustuseks, mille osas peaks teda kindlasti ette hoiatama või mille täitmisest võiks kostja vabaneda, kui nõuet järjepidevalt (igakuiselt?) ei esitata (kostja on Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-16 tõlgendamisel sellisele järeldusele jõudnud). Samuti ei ole õigustatud kostja väide, et tagantjärele elatise nõudmine ei täida oma eesmärki ja ei ole lapsele vajalik. Vastupidi,

§ 108

sätte eesmärk on elatise puudumise tagajärjel tekkinud kahju vähemalt konkreetse perioodi ulatuses hüvitamise kaudu lapse heaolu taastamine. RKL 3-2-1-136-13 punktis 13 on tsiviilkolleegium leidnud, et ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist saab määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi

§ 99

mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit

§ 102ja § 105 lg 3 mõttes.

Seega kohus võib, eeskätt

102 toodud alustel kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda sattumise vältimiseks elatise võla suurust vähendada, kuid käesoleval juhul kostja ei ole tegelikult sellist riski kuidagi põhistanud. Hageja on kostja ainus ülalpeetav, kostja töötas 2017.a keskmise kuupalgaga 950 € ning kostja teatel jääb tal peale eluasemekulude kandmist järele vähemalt 600 eurot ning ta suudab last ülalpidada.

1. Kohus leiab ka, et kostja vastuväited ülalpidamiskohustuse täitmise piisavuse osas on vastuolulised, kuna kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele täielikult vastu, samas aga toob 06.05.2018 esitatud kulude arvestuses välja kulutused alles alates juulist 2017 ega märgi midagi veebruar – juuni 2017 perioodi koha. Samuti ei kata kostja poolt kuude kaupa väljatoodud kulutused mitmel kuul tegelikku miinimummääras ülalpidamise kohustust, mis oli 2017.a 235 € kuus ja 2018.a 250 € kuus (nt juulis 2017 kulutused 90,64 €, sept 80,10€, dets 103 €, veebruaris 2018 137,55 €, märtsis 107,23 €). Seega kostja on andnud hagejale ülalpidamist ebaregulaarselt ja vähem, kui seadusjärgne miinimumäär ette näeb.
2. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja selgitustega istungil, leiab, et hageja tagasiulatuva elatise võla nõue on põhjendatud osaliselt. 6