← Eesti

2-18-4773/32

Obsah (7)§ 35§ 37§ 27§ 15§ 210§ 14§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2019.a. Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-4773 Tsiviilasi T S hagi J S vastu ühi

§ 35

lg-le 3,

§ 37lg –le 1, AÕS § 77 lg-le 2.

Hageja soovib ühisvara jagamist alljärgnevalt: 1) Korteriomandit XXXXXXXX Pärnu kasutab kostja, seega hageja arvates võib korter jääda kostja ainuomandisse. 2) Garaažiboksi asukohaga XXXXXXXX Pärnu kasutab hageja, seega hageja arvates võib garaažiboks jääda hageja ainuomandisse. Hageja elab praegu samas piirkonnas ja kasutab osaühingu sõiduki, mida soovib hoida ka garaažis. Kuna kostja kasutab parkimiskoha maja ees, kostja garaaži ei kasuta. 3) Hageja soovib jätta enda ainuomandisse XXXXXXXX kinnistut asukohaga XXXXXXXX, XXXXXXXX küla, Tori vald, Pärnumaa. Hageja ja tema lapsed peredega kasutavad suvilat ja soovivad seda arendada. Kostja ei ole alates selle omandamisest maatükil midagi märkimisväärset püstitanud ega lubanud seda teha ka teistel pereliikmetel. Krundil on vaid vana aiamaja, mida kostja ei lubanud ühendada ka veevärgiga, kui trassid piirkonnas välja ehitati. 4) Vastavalt äriregistri andmetele on kostja Osaühing XXX ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Kostja tegeleb majandustegevusega Osaühing XXX kaudu ise, osutades IT-teenust. Hageja selles valdkonnas ei tegutse ega tegele muu ettevõtlusega. Hageja on seisukohal, et osaühingu osa tuleb jätta samuti kostja ainuomandisse. Hageja lõplik nõue on /vt ka t.l. 120/: 1) Lõpetada T Si ja J Si ühisomand korteriomandile ning jätta korteriomand registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn väärtusega 82 500 eurot J Si ainuomandisse; 2) Kohustada T Si ja J Si andma tahteavaldused, millega T S ja J S lepivad kokku, et korteriomandi, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn, omandiõigus läheb T Silt üle J Sile; 3) Kohustada T Si andma tahteavaldus, millega ta palub kinnistusraamatu pidajal kustutada korteriomandi, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn, teise jao kanne ja palub teha uus kanne, mille kohaselt on korteriomandi ainuomanik J S; 4) Lõpetada T Si ja J Si ühisomand Osaühing XXX, registrikood XXXXXXXX, osale väärtusega 5 113 eurot ning jätta Osaühing XXX, registrikood XXXXXXXX, osa väärtusega 5 113 eurot J Si ainuomandisse; 5) Välja mõista J Silt T S kasuks enamsaadud vara arvel 43 806.50 eurot; 6) Lõpetada T Si ja J Si ühisomand korteriomandile (garaažiboks) ning jätta korteriomand, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn väärtusega 4000 eurot T Si ainuomandisse; 7) Kohustada T Si ja J Si andma tahteavaldused, millega T S ja J S lepivad kokku, et korteriomandi (garaaziboks), registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn, omandiõigus läheb J Silt üle T Sile; 8) Kohustada J Si andma tahteavaldus, millega ta palub kinnistusraamatu pidajal kustutada korteriomandi, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn, teise jao kanne ja 3 palub teha uus kanne, mille kohaselt on korteriomandi ainuomanik T S; 9) Lõpetada T Si ja J Si ühisomand kinnistule ning jätta kinnistu, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, XXXXXXXX küla, Tori vald, Pärnumaa väärtusega 20 000 eurot T Si ainuomandisse; 10) Kohustada T Si ja J Si andma tahteavaldused, millega T S ja J S lepivad kokku, et kinnistu, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, XXXXXXXX küla, Tori vald, Pärnumaa, omandiõigus läheb J Silt üle T Sile; 11) Kohustada J Si andma tahteavaldus, millega ta palub kinnistusraamatu pidajal kustutada kinnistu, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, XXXXXXXX küla, Tori vald, Pärnumaa, teise jao kanne ja palub teha uus kanne, mille kohaselt on kinnistu ainuomanik T S; 12) Välja mõista T Silt J S kasuks enamsaadud vara arvel 12 000 eurot; 13) Lõpliku tasaarvestuse tulemusena välja mõista J Silt T S kasuks hüvitis summas 31 806.50 eurot; 14) Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

  1. Hageja esitas taotluse /t.l. 120/ kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaks määramiseks TsMS § 445 lg 1 alusel, mille kohaselt on hageja hagiavalduses mh palunud: p.3 - Lõpetada T Si ja J Si ühisomand korteriomandile ning jätta korteriomand, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn J Si ainuomandisse; p.4 - Kohustada T Si ja J Si andma tahteavaldused, millega T S ja J S lepivad kokku, et korteriomandi, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn, omandiõigus läheb T Silt üle J Sile. p.5 - Kohustada T Si andma tahteavaldus, millega ta palub kinnistusraamatu pidajal kustutada korteriomandi, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn, teise jao kanne ja palub teha uus kanne, mille kohaselt on korteriomandi ainuomanik J S. Hageja hinnangul tuleb kohustada hagejat täitma kohtuotsuses p-des 4 ja 5 olevat kohustust tingimusel, et kostja täidab hagiavalduse p 13 sätestatud rahalise kohustuse (TMS § 19). Tegemist on otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega, millega kohus on hageja nõude sissenõutavaks muutumise tingimuseks seadnud hageja poolt oma rahalise kohustuse täitmise kostja suhtes (vt nt Tallinna RKK otsust tsiviilasjas nr 2-14-56603). Ülaltoodust tulenevalt ja eesmärgil saavutada tulevase kohtuotsuse täidetavust (et kostja ei võõrandaks korteriomandit enne kui maksab hüvitist) hageja palub kohtuotsuse resolutisoonis märkida, et hageja p 4 ja 5 nimetatud tahteavaldused muutuvad kehtivaks kostja poolt oma rahalise kohustuse täitmisel (hüvitise väljamaksmisel) hageja suhtes. Kostja vastuväited
  2. Kostja vaidles vastu hageja poolt kohtule esitatud andmetele pooltele kuuluva ühisvara koosseisu kohta. Korteriomand asukohaga XXXXXXXX, Pärnu linn ningXXXXXXXX kinnistu, asukohaga XXXXXXXX küla, Tori vald, Pärnumaa, ei ole poolte ühisvara, vaid kuulub kostja lahusvara hulka, mistõttu tegemist ei ole poolte vahel jagamisele kuuluva varaga. XXXXXXXX korteriomandist. Kostja vanematele kuulus korteriomand aadressiga XXXXX (vt lisa 1). Korteri varasem aadress oli XXXXXXX. Selles korteris elasid ühiselt kostja vanemad ning hageja ja kostja pere. Vastavalt kokkuleppele kostja ja tema vanemate vahel kinkisid kostja vanemad XXXXX korteri kostjale, kostja vanemad ise aga asusid elama XXXXXXXXasuvasse korterisse. Käesolevaga kostja esitab tõendid korterite erastamise kohta (lisad 2 ja 3). Korter oli saadud kostja vanematelt kingina ja sellest tulenevalt oli tegemist kostja lahusvaraga. 24.11.1995 sõlmis kostja vahetuslepingu (vt lisa 4), millega kostja andis L. N tema lahusvarasse kuulunud XXXXXXX korteri ning sai enda omandusse XXXXXXXX korteri. Kuna kostja omandas XXXXXXXX korteri ainult ja üksnes enda lahusvara arvel, on tegemist kostja lahusvaraga. Praegu kehtiva perekonnaseaduse (

) § 27 lg 2 p 3 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, 4 mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Hageja ei ole XXXXXXXX korterisse mitte millegagi panustanud. Lisaks eeltoodule on hageja XXXXXXXX korteri väärtuse nimetanud põhjendamatult suurena, reaalsuses ei ole korteri turuväärtus kindlasti sellises suurusjärgus, nagu on näidanud hageja. XXXXXXXX 13 kinnistust.XXXXXXXX krunt asus Aianduskooperatiivis „XXXXXXXX“ ning sellele rajasid aiamaja ja salvkaevu kostja vanemad – XXXXXXXXXXX S. Seoses aianduskooperatiivi erastamisega andsid S S ja R S 12.07.1992. aXXXXXXXX krundi ühes kõige krundil asuvaga üle kostjale (vt lisa 5). Tegemist on kostja vanemate poolt kostjale tehtud kinkega. Nii

§ 27

lg 2 p 2 kui ka varasemalt kehtinud perekonnaseaduse (

1995) § 15 lg 1 kohaselt kuuluvad abikaasa lahusvarasse (mitte mõlema abikaasa ühisvarasse) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel.XXXXXXXX kinnistu on kostja lahusvara, hageja ei ole varasse omapoolselt mitte millegagi panustanud. Garaažiboksist. Kostja soovib garaažiboksi enda omandisse ning on nõus maksma hagejale selle eest hüvitist. Garaažiboksi väärtuseks on kostja hinnangul ca 4000,- eurot, seega on kostja valmis maksma hagejale hüvitiseks 2 000,- eurot. OÜ XXX osast. Hageja on hagis kinnitanud, et majandustegevusega OÜ-s XXX tegeleb ainult kostja, hageja selles valdkonnas ei tegutse ega tegele muu ettevõtlusega. Sellega on hageja tunnistanud, et temal puudub puutumus OÜ XXX tegevusega, seega hageja ei ole mitte millegagi panustanud OÜ XXX väärtusesse panustamisse ja selle tõstmisse. Sellele vaatamata on kostja nõus osa jätmisega hageja ainuomandisse, ning hagejal tuleb sellisel juhul maksta kostjale hüvitist omandi kaotuse eest. Kuigi kostja leiab, et temal kui OÜ XXX üles ehitanud ja tegevust juhtinul oleks osast ilma jäämise korral õigus kogu osa väärtusele, on kostja vastutuleku korras valmis soostuma ka hüvitisega, mille suurus vastab 50%-le osa väärtusest. Kuna OÜ XXX raamatupidaja on käesoleval ajal puhkusel, ei ole kostjal võimalik hageja poolt esitatud arvestusi kontrollida ja täpsustada. Kostja esitab edasises menetluses äriühingu osa väärtuse kohta täpsustatud andmed. Täpsemate andmete puudumisel lähtub kostja käesoleval hetkel hageja poolt esitatust, mille järgi oleks kostjal õigus hüvitisele summas 22 967,- eurot. Kostja taotleb asja lahendamist järgnevalt:

  1. tuvastada korteriomandi asukohaga XXXXXXXX, Pärnu linn ningXXXXXXXX kinnistu, asukohaga XXXXXXXX, XXXXXXXX küla, Tori vald, Pärnumaa kuulumine J Si lahusvara hulka;
  2. jagada poolte ühisvara alljärgnevalt: 1) Jätta garaažiboks asukohaga XXXXXX, Pärnu linn J S´ i ainuomandisse; 2) Jätta osaühingu XXX osa T S´i ainuomandisse;
  3. Mõista välja T S´ilt J S´ kasuks enamsaadud ühisvara arvel hüvitis 20 967,- eurot.
  4. Mõista välja T S´ilt J S´ kasuks viimase poolt tehtud kõik menetluskulud, sh. esindaja õigusabile tehtud kulutused, T S´i menetluskulud jätta aga tema enda kanda. Hageja vastus kostja vastuväidetele
  5. Hageja hinnangul on väär ja tõendamata kostja väide, et korteriomand on omandatud kostja lahusvara arvel, st Pärnus XXXXXXXXXXX asuva korteri müümisest; korter XXXXXXXX on aga kostja lahusvara, kuna nimetatud korteri kinkisid kostjale tema vanemad. Kostja ei ole esitanud XXXXXXX korteri kinkelepingut ega muid tõendeid, mis kinnitaksid, et korter oleks kostjale kingitud. Kostja ei nõustunud nimetatud korteriomandi väärtusega, kuid hageja tõendite ümberlükkamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud. Seega tuleb lähtuda hageja poolt nimetatud väärtusest. Kostja väitelXXXXXXXX krundil asuvad ehitised kinkisid tema vanemad temale ja seega kostja lahusvara vastavalt tol ajal kehtivale

§ 15lg 1.

Hageja hinnangul ei tõenda krundile nr 13 rajatud ajamaja ja salvkaevu üleandmise avaldus, millel on notariaalselt tõestatud S Si ja R Si allkirjad, aiamaja ja salvkaevu kui vallasasasjade kehtivat üleandmist kostjale ja seega neile kostja 5 omandiõiguse tekkimist. Kui kostja vanemad andsidXXXXXXXX krundil asuvad ehitised kostjale üle abieluajal, tehingut notariaalselt tõestamata jättes, kostja sai neid kasutusse enne maa erastamist aktiga A/K-lt „XXXXXXXX“, said nimetatud vallasasajde omanikeks nii kostja kui hageja, st tegemist on ühisvaraga. Kostja ei ole XXXXXXXX kinnistu väärtusele vastuväiteid esitanud. Kostja vastusest nähtub, et kostja loeb garaažiboksi kinnistu ühisvaraks. Kostja määrab kinnistu väärtuseks 4000 eurot (tõendeid esitamata) ja soovib jätta kinnistu enda ainuomandisse hagejale hüvitise maksmisega 2000 eurot. Hageja nõustub, et kinnistu väärtuseks on 4000 eurot (hindamiskulu vältimise eesmärgil). Hageja kostjaga ei nõustu aga garaaziboksi jagamise viisis. Kui kostja ei ole nõus hageja poolt pakutud vara jagamise viisiga (et kinnistu jääb hagejale), peab kostja esitama vastuhagi, milles taotleda ühisvara jagamist teisel viisil kui soovib hageja. Vastuhagi pole esitatud, seega kostja nõuet menetluses ei eksisteeri. Hageja palub jätta kinnistu hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjale hüvitist 2000 eurot. Kostja ei vaidle vastu, et osaühingu osa näol on tegemist poolte ühisvaraga. Küll kostja väidab, et ta on äriühingu ise üles ehitanud, hageja ei ole sellesse panustanud, kuid kostja on nõus jätma OÜ hagejale kui hageja maksab talle hüvitist lähtuvalt hageja enda määratud OÜ väärtusest. Hageja kostjaga ei nõustu aga OÜ jagamise viisis. Kui kostja ei ole nõus hageja poolt pakutud vara jagamise viisiga (et osaühingu osa jääb kostjale), peab kostja esitama vastuhagi, milles taotleda ühisvara jagamist teisel viisil kui soovib hageja. Vastuhagi pole esitatud, seega kostja nõuet menetluses ei eksisteeri. Kostja ei ole kohtule avaldanud, et ta ei ole võimeline osaühingu temale jätmise eest hüvitist välja maksma. Hageja palub jätkuvalt jätta osaühingu osa kostja ainuomandisse ja välja mõista kostjalt hagejale hüvitist. Kohtu seisukoht 7. Kohus olles ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 8. T S ja J S abielu sõlmiti 04.09.1981.a. /t.l. 5/ ja lahutati käesolevas tsiviilasjas tehtud Pärnu Maakohtu 18.03.2019.a. osaotsusega, mis jõustus 23.04.2019 /t.l. 105/. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on J S abielu ajal: - 17.09.1999.a. sisse kantud korteriomandi XXXXXXXX Pärnus omanikuna /t.l. 6/; - 12.10.2000.a. sisse kantud mitteeluruumi /garaažiboks/ XXXXXXXX omanikuna/t.l. 7/; - 13.12.1999.a. sisse kantud kinnistuXXXXXXXX asukohaga XXXXXXXX Tammise küla Tori vald Pärnu mk omanikuna /t.l. 8/; Äriregistri teabesüsteemi andmetel on J S osaühing XXX osanik, osamakse suurus 80 000 EEK so 5113 eurot /t.l. 9/. Hageja leiab, et eelnimetatud vara kuulub ühisvara koosseisu ja palub selle jagamist. Kostja leiab, et korteriomand jaXXXXXXXX kinnistu ei ole poolte ühisvara. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-11 asunud seisukohale, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2010, tuleb

§ 210

lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et viidatud sätteid koosmõjus hinnates saab järeldada, et enne

  1. juulit 2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne
  2. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest
  3. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis- ja lahusvara määrata pärast
  4. juulit 2010 eseme omandamise ajast sõltumata kindlaks
  5. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse sätete järgi (p 18). Enne
  6. juulit 2010 kehtinud

§ 15

lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. 6 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 9. Kostja väitel on korteriomand XXXXXXXX omandatud kostja lahusvara arvel, st Pärnus asuva korteri müümisest; korter XXXXXX on aga kostja lahusvara, kuna nimetatud korteri kinkisid kostjale tema vanemad. Kohus nõustub hagejaga selles, kostja vastav väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et XXXXXXX korter oleks talle kingitud. Kostja on kohtule esitanud 23.11.1973 üürilepingu /t.l. 43/, mille kohaselt on kostja isa RX Sile Elamute Valitsuse poolt üürile antud korter aadressil XXXXXXX. Puudub tõend selle kohta, et aadress XXXXXXXX on asendatud aadressiga XXXX, st et tegemist on ühe ja sama korteriga. Nimetatud üürileping ei tõenda ka kostja omandiõigust korterile. Lisatud 23.01.1973 order /t.l. 45 pöördel/ kinnitab, et see on antud R Sile eluruumide asustamiseks koos perega (sh kostjaga, kes oli tol ajal alaealine). Kostja poolt esitatud Pärnu Linnavalitsuse Elamuameti poolt 11.03.1995 adresseeritud kirjast kostjale nähtub, et kostjat teavitatakse XXXXXXXXX korteri erastamisest vastavalt kostja avaldusele ja ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikest toimingutest /t.l. 46/. XXXXXXX korteri ostu-müügileping on sõlmitud 10.04.1995 /t.l. 46 pöördel/. Kostja erastamisõiguse aluseks on olnud 27.01.1988 kostja ja majavalitsuse vahel sõlmitud üürileping, mille kohaselt anti kostja ja tema pereliikmete kasutusse eluruum XXXXXXX korteri näol. Nii üürilepingu sõlmimise kui korteri erastamise ajal olid pooled abielus. Kostja esitatud 24.11.1995 vahetuslepingu järgi vahetas kostja XXXXXXXXXX erastatud korteri (vallasasjana) XXXXXXXX asuva korteri (vallasasjana) vastu /t.l. 48 pöördel/. Eluruumide erastamise seaduse § 211 kohaselt oli korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul.

§ 14lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.

Poolte abielu sõlmiti 04.09.1981, korter osteti (erastati) 10.04.

  1. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-09 asunud mh seisukohale, et abikaasade ühisvara tekkimise õigusliku aluse seisukohalt ei ole olulised hageja esitatud asjaolud, et ta valdas korterit ning esitas erastamisavalduse, et korteri erastamiseks ei olnud kostjaga kirjalikku kokkulepet /p 13/. XXXXXXXX korteriomand kanti kinnistusraamatusse 17.09.1999 so abielu ajal. Eelnevast tulenevalt on õige hageja arusaam, et kõnealune korteri oli ja on nii vallasasjana kui kinnisasjana poolte ühisvara.
  2. Kostja väitel kinkisidXXXXXXXX krundil asuvad ehitised talle tema vanemad ja seega on tegemist kostja lahusvaraga vastavalt tol ajal kehtivale

§ 15lg-le 1.

Kostja esitas eelnimetatud asjaolu tõendamiseks kohtule enda vanemate XXXXXXX 12.07.1992 allkirjastatud käsikirjalise avalduse Aianduskooperatiivile ,,XXXXXXXX“, mille kohaselt annavad nad seoses a/k erastamisega ühiselt rajatud aiamaja krundile nr 13, kui objekti üle enda pojale J Sile. Objekt koosneb aiamajast ja salvkaevust. Ühtlasi annavad nad temale üle ka aianduskrundil olevad kõik viljapuud ja marjapõõsad /t.l. 49/. S Si ja R Si allkirjade ehtsust on tõestanud notar. Hagejal on õigus selles, et nimetatud dokument ei tõenda aiamaja ja salvkaevu kui vallasasjade kehtivat üleandmist kostjale ja seega ka neile kostja omandiõiguse tekkimist. Avalduse koostamise ajal kehtinud TsK § 260 lg 3 kohaselt pidid elamu, suvila ja ehitusmaterjali kinkelepingud olema sõlmitud TsK § 244 ja 244.1 kindlaksmääratud vormis. TsK § 244 lg 1 sätestas, et elamu (või selle osa), samuti suvila ostu-müügileping, kui kas või üheks pooleks on kodanik, peab olema notariaalselt tõestatud. Selle nõude täitmata jätmine toob endaga kaasa lepingu kehtetuse. Hageja osundab õigesti asjaolule, et avaldajate (kostja vanemate) allkirjade ehtsuse tõestamine ja tehingu notariaalne tõestamine on erinevate tagajärgedega notariaaltoimingud. 7 Hageja esitatud Pärnumaa Hooneregistri 20.03.1998 registreerimise tunnistusest nr 3944 /t.l. 59 pöördel/ nähtub, et XXXXXXXX küla AÜ ,,XXXXXXXX“ kr nr 13 maatükil asuva aiamaja omanikuks on kostja registreeritud A/K ,,XXXXXXXX“ üldkoosoleku protokolli nr 4 12.07.1992 ja vara üleandmise akti, mille kinkelepingu alusel. Seega tuleb nõustuda hagejaga selles, et kui kostja vanemad andsidXXXXXXXX krundil asuvad ehitised kostjale üle abielu ajal, kuid tehingut notariaalselt tõestamata jättes ning kui kostja sai need enda kasutusse enne maa erastamist vara üleandmise aktiga A/K-lt „XXXXXXXX“, said nimetatud vallasasjade omanikeks nii kostja kui hageja, st tegemist on ühisvaraga. Isegi juhul, kui lähtuda sellest, etXXXXXXXX krundil olevad ehitised on kostja lahusvara, siis nende juurde maa erastamisega muutusid nad maatüki oluliseks osaks ja tekkinud kinnistu on ikkagi poolte ühisvara. Kõnealust seisukoha toetab ka Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-77-07 (p 11), mille kohaselt abielusuhte ajal maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale

§ 14

lg 1 alusel abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 ja nr 3-21-14-04). Hoone juurde kuuluva maa erastamisel maareformi seaduse alusel tuleb muu hulgas erastatava maa eest tasuda ka müügihind (MaaRS § 22³). Seetõttu ei ole alust abielu ajal elamu kui ühe abikaasa lahusvara juurde maa erastamisel ja kinnistamisel lugeda tekkinud kinnistut MaaRS § 22 lg 1 ja

§ 15lg 1 koosmõjus ühe abikaasa lahusvaraks. Seega on hagejal õigus selles, et ka

XXXXXXXX kinnistu on poolte ühisvara. Vaidlus puudub selles, et poolte ühisvaraks on veel ka kinnistu (garaažiboks) asukohaga XXXXXXXX Pärnus ja osaühingu XXX osa. 11. Ühisomand on AÕS § 70 lg 4 järgi kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 sätestab, et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nii enne 1.juulit 2010 kehtinud

§ 14

lg1 kui ka kehitava

§ 25

järgi on abielu või varaühisuse varasuhte ajal omandatud vara abikaasade ühisvara ja seega abikaasade ühisomandis.

§ 37lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule koos abielu lõpetamise hagiga. Lg 1.1 järgi määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kuna poolte abielu on käesolevaks ajaks lahutatud on vastavalt

§ 35

varaühisuse varasuhe lõppenud.

§ 37

lg 3 järgi ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust, et jagada ühisvara võrdsetes osades. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

  1. Hageja palub ühisomand korteriomandile XXXXXXXX ja osalusele OÜ-s XXX lõpetada viisil, et korteriomand ja osalus jäävad kostjale ja kostja maksab hagejale hüvitise enamsaadud vara arvel. ÜhisomandXXXXXXXX kinnistule ja garaažiboksile palub hageja lõpetada viisil, et kinnistu ja garaažiboks jäävad hagejale ning hageja maksab kostjale hüvitise enamsaadud vara arvel, mis tasaarvestatakse. Kostja omakorda soovib garaažiboksi enda omandisse ja on nõus hagejale hüvitist maksma. Kostja on nõus jätma osaühingu hagejale, kui hageja talle hüvitist maksab. Korteriomandi jaXXXXXXXX kinnistu jagamise viisi osas ei ole kostja enda poolset ettepanekut esitanud, kuna on leidis et tegemist on kostja lahusvaraga. 8 Kuivõrd kostja ei olnud nõus hageja poolt taotletud vara jagamise viisiga, pidanuks kostja esitama vastuhagi, milles taotleda ühisvara jagamist teistsugusel viisil kui soovib hageja. Kostja ei ole vaatamata hageja vastavale tähelepanu juhtimisele ja kohtu selgitusele vastuhagi esitanud, mistõttu ei saa kohus muid kui hageja taotletud jagamise viise ka käsitleda /vt eelistungi protokoll lk 90/. Kohus olles kaalunud ühisomandike huve leiab, et põhjendatud on jagada poolte ühisomand korteriomandile XXXXXXXX selliselt, et see jääb kostja J Sile ja viimane maksab hagejale välja tema osa rahas. Käesolevajal ajal elab alaliselt 4 -toalises korteris kostja üksinda, hageja on sealt on välja kolinud ja üürib korterit mujal. Saadud hüvitise eest on hagejal võimalik soetada enda vajadustele vastav uus elamispind. Samuti tuleb kostja ainuomandisse jätta osaühingu XXX osa. Vastavalt äriregistri andmetele on kostja kõnealuse äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja ise tegeleb selle osaühingu kaudu majandustegevusega, osutades IT-teenust. Hageja selles valdkonnas ei tegutse ega tegele ka muu ettevõtlusega. Kostja peab hüvitama hagejale tema osa rahas. Kohus peab põhjendatuks jättaXXXXXXXX kinnistu hagejale ning hageja peab kostjale hüvitama tema osa kinnistust rahas. Kostja ei ole ümberlükanud hageja väiteid, et kinnistut kasutavad tema ja poolte ühised lapsed peredega ning nende sooviks on seal edasi tegutseda ja ehitada; et kostja ei ole alates kinnistu omandamist seal midagi märkimisväärset püstitanud ega lubanud seda teha ka teistel pereliikmetel; et kinnistul asub vana aiamaja, mida kostja ei ole lubanud ühendada ka veevärgiga, kui trassid piirkonnas välja ehitati. Samuti tuleb hageja ainuomandisse jätta garaažiboks XXXXXXXX ning hageja peab hüvitama kostjale tema osa rahas. Kostja ei ole ümberlükanud hageja väidet, et garaaži kasutab vaid hageja ning et kostja kasutab auto parkimiseks maja esist parkimiskohta. Kostja väide, et hageja ei ole ühisvarasse (ei kinnisasjadesse ega firmasse) panustanud, ei oma ühisvara jagamisel tähtsust, kuna vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-101-08 toodud seisukohale, on abikaasade ühisvaraks ka see abielu ajal omandatud vara, mille omandamisse üks abikaasa otseselt ei panusta.
  2. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Hageja on esitanud kohtule LVM Kinnisvara OÜ hindaja arvamuse, mille kohaselt on XXXXXXXX asuva korteriomandi väärtuseks seisuga 29.04.2019 80 000-85 000 eurot /t.l. 143/ ning samas elamus (XXXXXXX, Pärnu linn) müüdavate korterite (portaal www.city24.ee) müügikuulutused /t.l. 10/, arvestades korteri ruutmeetri keskmiseks hinnaks 1 235 eurot. Eeltoodu alusel leiab hageja, et arvestades müügikuulutuste täpsuse %-ga, mis on reeglina kuni 10 %, saab korteriomandi väärtuseks müügikuulutuste järgi olema (94 230-9423) 84 807 eurot. Müügikuulutuste (84 807) ja eksperdiarvamuse (min 80 000) keskmiseks väärtuseks saab olema 82 403 eurot. Sama väärtus võib olla leitav ka eksperdiarvamuses pakutud min ja max summa vahest, s.o 82 500 eurot (80 000+85 000). XXXXXXXX 13 kinnistu väärtuseks on hageja esitatud LVM Kinnisvara eksperthinnangu kohaselt 29.04.2019 seisuga 20 000 eurot /t.l. 123/. Kostja on hagivastuses /t.l. 39/ leidnud, et hageja on korteri väärtuse nimetanud põhjendamatult suurena ning reaalsuses ei ole korteri turuväärtus kindlasti sellises suurusjärgus, nagu on näidanud hageja. Kostja väited on kohtu hinnangul tõendamata. XXXXXXXX kinnistu väärtust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja ei ole hageja tõendite ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid korteriomandi ja kaXXXXXXXX kinnistu väärtuse kohta esitanud, vaatamata sellele, et kohus sellele korduvalt tähelepanu juhtis, selgitas /vt protokoll lk 90, t.l. 111/ ja tõendite esitamiseks ettepaneku tegi /t.l. 107,161/. 11.01.2019 eelistungil kostja soovis esitada hagejaga ühise ekspertiisitaotluse mõlema kinnisasja väärtuse väljaselgitamiseks, kuid ei ole seda mitmel korral määratud tähtajaks teinud /vt 9 ka t.l. 94 hageja taotlus, kohtu selgitused t.l. 107/. 9.04.2019 määrusega andis kohus pooltele veel võimaluse esitada taotlusi tõendite esitamiseks või kogumiseks TsMS § 236 lg 1 ja 237 lg 1 alusel kuni 1.05.
  3. Kohus märkis, et kui tõendit ei ole kõnealuse tähtaja möödudes esitatud või kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 4.06.2019.a. /t.l. 111/. 2.05.2019 esitas hageja oma kirjaliku seisukoha ja LVM Kinnisvara OÜ eksperthinnanguXXXXXXXX kinnistu väärtuse kohta ja hindaja arvamuse XXXXXXkorteri väärtuse kohta /t.l. 120 alates/. Kostja kõnealuste tõendite kohta enda seisukohta ei esitanud ega omapoolset hindamise akti ei esitanud. Samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile. Eelneva alusel loeb kohus hageja esitatud tõenditele tuginedes korteriomandi väärtuseks 82 500 eurot jaXXXXXXXX kinnistu väärtuseks 20 000 eurot. XXXXXXXX kinnistu (garaažiboks) ja osaühing XXX osa väärtuse osas pooltel kohtuistungiks vaidlus puudus st pooled nõustusid, et garaažiboksi väärtuseks on 4000 eurot ja osaühingu osa väärtus 5 113 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et: 1) kuna korteriomand väärtusega 82 500 eurot ja osalus OÜ-s XXX väärtusega 5113 eurot jäävad kostjale, peab ta tasuma hagejale enamsaadud vara arvel 43 806,50 eurot; 2) kunaXXXXXXXX kinnistu väärtusega 20 000 eurot ja garaažiboks väärtusega 4000 eurot jäävad hagejale, peab ta tasuma kostjale enamsaadud vara arvel 12 000 eurot; 3) lõpliku tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista enamsaadud vara arvel hüvitis kokku summas 31 806,50 eurot. Ühisomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb ühisomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus.
  4. Vastavalt TsÜS § 68 lg –le 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on vastavalt KRS § 341 lg-le 1 nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks, mille pooled peaks andma selleks, et kostja saaks korteriomandi ja hagejaXXXXXXXX kinnistu ning garaažiboksi ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku, et hageja osa korteriomandist läheb kostja omandisse ning kostja osaXXXXXXXX ja garaaži kinnistust läheb hageja omandisse. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnistud on poolte ühisomandis, kustutatakse ja tehakse poolte kohta ainuomaniku kanne. Seega hagi kuulub rahuldamisele ka osas, milles kohustatakse pooli andma asjaõiguslepingute jaoks vajalikke tahteavaldusi ja kinnistusraamatus vastavate kannete tegemiseks vajalikke tahteavaldusi.
  5. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitama või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagiavalduses on hageja mh palunud: p
  6. Lõpetada T Si ja J Si ühisomand korteriomandile ning jätta korteriomand, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn J Si ainuomandisse; p.
  7. Kohustada T Si ja J Si andma tahteavaldused, millega T S ja J S lepivad kokku, et 10 korteriomandi, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn, omandiõigus läheb T Silt üle J Sile. p.
  8. Kohustada T Si andma tahteavaldus, millega ta palub kinnistusraamatu pidajal kustutada korteriomandi, registriosa nr XXXXXXXX, aadressil XXXXXXXX, Pärnu linn, teise jao kanne ja palub teha uus kanne, mille kohaselt on korteriomandi ainuomanik J S. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud hageja taotlus kohustada T Si täitma käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 olevat kohustust tingimusel, et J S täidab kohtuotsuse resolutsiooni p-is 14 sätestatud rahalise kohustuse (TMS § 19). Tegemist on otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega.
  9. Menetluskulud. Hageja ei soovinud kohtuistungil menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist, kuna tal ei ole menetluskulude nimekirja esitada. Kostja on 18.06.2018 menetlusdokumendis palunud menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude nimekirja ei ole kostja esitanud. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 2 tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Ühisvara jagamise asi on hagiline perekonnaasi ja menetluskulude jagamisele kohaldub TsMS §
  10. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 1 jätta poolte endi kanda. Asjas ei nähtu kohtu arvates asjaolusid kulude jagamiseks TsMS § 164 lg 1 sätestatust erinevalt. /allkirjastatud digitaalselt / Reena Undrest kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.