← Eesti

2-17-130769/6

Obsah (9)§ 407§ 468§ 394§ 442§ 178§ 444§ 367§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-130769 Tsiviilasi ITM

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

  1. Välja mõista S. N.lt 23.02.2017 Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr SR580599 tulenev põhivõlg 705,00 eurot, intress 51,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 54,68 eurot (periood 26.03.2017-03.04.2018), kokku 810,70 eurot ITM Inkasso OÜ kasuks.
  2. Välja mõista S. N.lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 705 eurolt) alates 04.04.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (seisuga 07.05.2018 summas 5,25 eurot) ITM Inkasso OÜ kasuks.
  3. Menetluskulud jätta kostja S. N. kanda.
  4. Määrata ITM Inkasso OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 175,00 eurot.
  5. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista S. N.lt ITM Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks välja kokku 175,00 eurot.
  6. Väljamõistetud võlgnevus, intress, viivis ja menetluskulud tuleb tasuda ITM Inkasso arvelduskontole nr EE172200221026942756 Swedbank AS. Selgituses märkida „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja nr“
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr: 2-17-130769 EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. ITM Inkasso OÜ esitas 19.12.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 987,27 euro saamiseks. Kohus edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik S. N. esitas nõudele vastuväite. 28.03.2018 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. 29.03.2018 maakohus kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu. ITM Inkasso OÜ esitas 03.04.2018 Pärnu Maakohtule nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu. Pärnu Maakohus 05.04.2018 jättis hagiavalduse veelkord käiguta kohustades hagejat täpsustama sissenõudmiskulude nõuet. Hageja 09.04.2018 esitas hagiavalduse täienduse.
  3. Hagiavalduses ja selle täienduses märgitud asjaolude kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja S. N. 23.02.2017 laenulepingu nr SR580599, mille alusel kanti kostjale üle laenusumma 900,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma ja intressi tasuma kahes osas 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-130769 kokku lepitud tähtpäevadel (25.03.2017 ja 24.04.2017) laenuandja arvelduskontole. Kostja tagastas 29.05.2017 laenu summas 200 eurot, millest võlausaldaja arvestas: 04.04.2017 tasuline meeldetuletus 5 eurot ja põhiosa 195 eurot. Kostja rohkem laenu ei tagastanud. 25.04.2017 saatis võlausaldaja kostjale teate nõude loovutamise kohta hagejale. PLACET GROUP OÜ loovutas hagejale põhinõude koos kõrvalnõuetega.
  1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 705,00 eurot, lepingu ajal sissenõutavaks muutunud intressi 25.03.2017 summas 33.81 eurot + 24.04.2017 summas 17.21 eurot; lepingust tulenev viivis 0,13% päevas põhisosalt 246.70 eurot perioodil 26.03.2017 kuni 25.04.2017 summas 9.94 eurot; viivis lepingu ülesütlemisest 26.04.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 53 eurot; ITM Inkasso OÜ-lt tasulised võlateatised 29.06.2017 (15 eurot) ja 14.08.2017 (5 eurot); viivist põhinõudelt alates 04.04.2018 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 sätestatud ulatuses tasumata summalt päevas. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõiv summas 175 eurot.
  2. 09.04.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 11.04.2018, kui kostja kinnitas hagimaterjalide kättesaamist. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 25.04.2018 kell 23:
  3. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha ka kirjeldava ja põhjendava osata.

7.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus

§ 407

lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

  1. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks anda teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma.
  2. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt

§ 407

lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud PLACET GROUP OÜ-ga 23.02.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust täies ulatuses ning nõue on loovutatud hagejale. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad lisatud tõendid: 23.02.2017 leping nr SR580599, 25.04.2017 teade nõude loovutamise kohta. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel nõuda rahalise kohustuse täitmis, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. 10. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-130769 § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 26.03.2017 – 03.04.2018 on 0,00%.
  3. Hageja nõuab kostjalt seadusest tulenevat viivist (ehk 0,022 % päevas) perioodi 26.04.201703.04.2018 eest põhiosalt (705 €) summas 53 eurot ning viivist põhinõudelt alates 04.04.2018 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 sätestatud ulatuses tasumata summalt päevas. Kohus leiab, et eelnimetatud viivisenõuded on põhjendatud, samuti ei ole kostja viivisenõuetele vastu vaielnud.
  4. Hageja nõuab kostjalt samuti viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 246,70 eurot lepingust tulenevas määras 0,13% päevas ajavahemiku 26.03.2017 – 25.04.2017 eest summas 9,94 eurot (seega viivisemäär 47,75% aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 5 korda. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 32-1-66-05, p 24). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude ajavahemiku 26.03.2017 – 25.04.2017 eest osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 1,68 eurot (0,022% x 246,70 € x 31 päeva).
  5. Hageja on esitanud ka nõude sissenõudmiskulude (hageja võlateatised kostjale 29.06.2017, 15 eurot ja 14.08.2017, 5 eurot) 20 euro väljamõistmiseks. Hageja hinnangul kostja pidi olema teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostjal kohustus hüvitada laenusaajale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud, vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 8.
  6. Menetlusega seotud sissenõudekulud koos muu võlgnevusega on loovutatud hagejale koostöölepingu alusel, mistõttu toimub nõude loovutamine koos kõrvalnõuetega. Hageja võttes laenuandjalt nõude üle, millest tulenevalt tekkivad koos ülevõtmisega ka sissenõude kohustused ehk hageja teavitab kostjat laenu tähtajalise tagastamise viivitamisest. Hagiavalduse kohaselt hageja juhindus sissenõudmiskulude nõudmisel VÕS 1132-st ja PLACET GROUP OÜ hinnakirjast. VÕS § 1132 sätestab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude piirmäärasid ega ole iseseisvaks nõude aluseks. Sissenõudmiskulude hüvitamise eelduseks on sõlmitud leping. Hageja ei ole kohtule esitanud ega kinnitanud, et hageja ja kostja vahel oleks lepingut, millega kostja kohustuks hagejale sissenõudmiskulusid hüvitama. PLACET GROUP OÜ laenulepingu üldtingimuste p 8.3 kohaselt on laenusaaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Kohus märgib, et hageja ei ole laenuandjaks, vaid nõude omandaja loovutamise teel, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt oma nõude sissenõudmisel tehtud kulutuste hüvitamist. 14.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kuna hageja põhivõla nõue rahuldati täies ulatuses ning hagi osaline rahuldamine seisnes 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-130769 viivise väljamõistmises hageja taotletud lepingujärgse määra asemel seaduses sätestatud määras ning sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmises, peab kohus õigeks jätta kostja kanda riigilõivu ulatuses, mis tulnuks hagejal tasuda hagi rahuldatud ulatusele vastava hinnaga hagi esitamisel. Hageja lepingulise esindaja kulusid ei ole kohtule avaldanud ega palunud neid jätta kostja kanda, mistõttu kohus nende suurust kindlaks ei määra ega kostjalt välja ei nõua. Kohus jätab kostja kanda ka tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 15.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 175 eurot, mis oli nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning mis vastavalt kulude jaotusele jääb kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.