2-18-4666/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. mai 2018 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-4666 Tsiviilasi J. V. hagi Ü. V. vastu abielu lahutamise nõudes ning A. V., R. V. ja M. V. hagi Ü. V. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 8000,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1 ja hagejate 2 – 4 seaduslik esindaja: J. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxxxxx, exxxx xxx) Hageja 2: A. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxx, e-post xxx) Hageja 3: R. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxx, e-post xxx) Hageja 4: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxx, e-post xxx) Kostja: Ü. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx – xx, xxxxxxxx, e-post xxx) RESOLUTSIOON
2. Rahuldada J. V. hagi.
3. Lahutada J. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Ü. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti xx xx xxxx. a Xxxxx Maavalitsuses.
4. Abielu lahutamisel jääb J. V. perekonnanimeks „A.“.
5. Saata kohtuotsus pärast jõustumist perekonnaseisukandeid tegevale asutusele. Tsiviilasi nr 2-18-4666 25.05.2018 Kohtuistungi toimumise aeg Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
6. 27.03.2018 esitas J. V. kohtule hagiavalduse Ü. V. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx a Xxxxx Maavalitsuses. Pooltel on kolm ühist alaealist last (hagejad 2 - 4), kes elavad koos emaga. Abielu algusaastatel olid poolte suhted väga head, kuid viimasel kahel aastal on suhted halvenenud. Hageja 1 peab suhete halvenemise põhjuseks kostja alkoholilembust. Alkoholi tarbinuna on kostja muutunud vägivaldseks nii hageja 1 kui ka hagejate 2-4 suhtes. 25.03.2018 tarvitas kostja hagejate suhtes vägivalda, pärast mida otsustas hageja 1 abielu lahutada nii enda kui ka hagejate 2 - 4 tervise huvides. Hageja 1 on veendunud, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Pooled kolisid pärast 25.03.2018 lahku ja kostja asus elama oma ema juurde xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxxxx. Hageja 1 tegi kostjale ettepaneku abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses, kuid kostja keeldus sellest, soovitades hagejal 1 kohtusse pöörduda. Hageja soovis abielu lahutamisel taastada oma abielu-eelne perekonnanimi, s.o „A.“ ja loobuda perekonnanimest „V.“.
7. Koos hageja 1 abielulahutuse hagiga esitasid hageja 2 – 4 kostja vastu elatise nõude. Kohus on selle nõude lahendanud 28.05.2018 poolte kompromissi kinnitava määrusega.
8. Kostja hagile kirjalikult ei vastanud.
9. 25.05.2018 toimunud kohtuistungil jäi hageja 1 abielulahutuse nõude juurde. Kostja oli lahutamisega nõus. Kohtuotsuse põhjendused
10. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja poolte selgitustega kohtuistungil, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). 2