) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega võib tagasinõude esitada, kui koostoimes esinevad kolm asjaolu: sõidukijuht põhjustab kindlustusjuhtumi, lahkub pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutseb lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagi asjaolude kohaselt xx xx xxxx toimus Pärnus, xxxxx xx xx maja juures liiklusõnnetus, sest otsa pargitud sõidukile XXXXXX XXXXX (xxxxxx). Poolte vahel on vaidlus selles, kas selleks oli sõiduk XXXXXXXXXX XXXXXXXX (xxxxxx), mida juhtis kostja. Hagi asjaolude kohaselt kahjustada saanud sõiduki Xxxxxx vastutav kasutaja, S.P., esitas hagejale sõidukikahju hüvitise taotluse (hagi lisa 4 – sõidukikahju hüvitise taotlus). Antud taotluse kohaselt S.P. kirjeldab juhtunut alljärgnevalt: „Minu auto oli pargitud xxxxxxxx xxxxxxxxxx ette xxxxx xx xx, xxxxx. xxxxxxxxxx välja tulles tuli minu juurde üks meesterahvas (kontakti ei võtnud tema käest), kes oli pealt näinud, kuidas sõiduk nr-ga xxxxxx oli tagurdanud minu Xxxxxx Xxxxxele otsa. Juht tuli autost välja, vaatas korra ja lahkus sündmuskohalt.“ Kohus on seisukohal, et kohus ei saa keskset tõendamiseeseme asjaolu tuvastada teadmata ja kontaktita isiku väidete alusel. Käesolevas asjas seega puudub pealtnägija isik, keda kohtus üle kuulata ja kelle usaldusväärsust kohtus kontrollida. Või muu fakt, mis looks tuvastatava seose kostja kasutuses olnud auto seisundi ja kannatanu auto vahel liiklusõnnetuse järgselt. Hageja esitas politseile selgitustaotluse toimunud liiklusõnnetuse kohta. Politsei vastas hagejale, et politseis on registreeritud xx xx xxxx liiklusõnnetus, kus sõiduk xxXxxxxxxx reg märk xxxxxx tagurdas pihta parkivale sõidukile Xxxxxx Xxxxx reg märk xxxxxx. Politsei vastuse kohaselt liiklusõnnetus põhjustati sõidukiga xx Xxxxxxxx, mida juhtis O. A. (hagi lisa 5 – PPA vastus selgitustaotlusele). Kohus nõustub kostjaga, et antud politsei vastus ei tõenda, et kostja juhitud sõiduk oleks põhjustanud liiklusõnnetuse. Hageja poolt esitatud vastuse kohaselt, ei ole politsei siiski 4/5 2-18-101374 tuvastanud juriidilist fakti, s.t. läbi viinud väärteomenetlust selleks. Kohus selgitas seda istungil ka hagejale. Kui fakti ei ole vastava menetlusega tuvastatud, siis politsei vastuses on kajastatud politseis registreeritud sündmuse kirjeldus ilma pädeva menetluseta tõendeid kogumata. Üldteada asjaoluna registreeritakse politseis ükskõik milliselt pöördujalt saadud liiklusõnnetuse info, mille nt korrapidaja sisu tõepärasust analüüsimata lihtsalt fikseerib, seega igal juhul on selline fikseerimine antud juhul pädeva menetluseta kontrollimata ja registreeritud liiklusõnnetuse infol on üksnes informatiivne ehk väiteline tähendus ilma tõenditeta. Kui kindlustus või politsei osutab kaasabi, et tuvastada auto reg nr, mis väidetavalt põgenes sündmuskohalt, ei tähenda seda, et reg nr tuvastaminegi tähendaks automaatselt süüdlase tuvastamist. Või kui politsei info alusel antud juhtumi kohta sõlmiti kindlustuskokkulepe – ka eeltoodu ei tõenda ju O. A. osalust. Hageja istungil selgitas, et kindlustusele antud dokumendid ei sisaldanud kostja O. A. omaksvõttu ja selge on ka see, et kindlustuskokkuleppe pooleks ei olnud kostja, sõltumata infost. Eeltoodu alusel ei ole tõendamist leidnud, et kostja käitumine oleks põhjuslikus seoses hagi aluseks oleva liiklusõnnetusega tekkinud kahjuga. Puuduvad tõendid, et seostada O. A. auto numbrit liiklusõnnetusega. Asjaolu, et hageja on tõendanud kõigi tema poolt esitatud tõenditega, et liiklusõnnetus toimus ja kahju tekkis, ei haaku need kostja tegevusega ja rääkimata põhjuslikust seosest õnnetusega. Seega fotod kahjustada saanud sõiduautost, remondi arve ja kalkulatsioon ning tagasinõue ei loo mingit sidet kostja isiku tegevusega kui kahju põhjustajaga. Hageja on küll antud menetluses tõendanud enda põhinõude eeltoodud kuludokumentidega ja kostja pool ei ole tõendanud, et antud kahju oleks väiksem, ei ole sellel siiski tähtsust, sest tõendatud seost kostja tegevusega ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Hüvitatavate menetluskulu suurust kohus kindlaks ei määra, põhjusel, et kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu kohtule teadaolevalt kulusid kostja kandnud ei ole ning hageja enda kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.