Obsah (5)

§ 162§ 179§ 407§ 165§ 190

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Tsiviilasja number 2-18-4108 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2018, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasi E.K.’i ja K.K.’i hagi L.K

§ 162lg 1.

1. Välja maksta riigieelarvest Läänemaa I Advokaadibüroole (asuk. Karja 20, 90503 Haapsalu) riigi õigusabi tasu summas 180 eurot (ükssada kaheksakümmend eurot, sh käibemaks 20% summas 30 eurot) vandeadvokaat Peep Rajavere osalemise eest kohtumenetluses esimeses astmes tsiviilasjas nr 2-18-4108 E.K.’i ja K.K.’i esindajana riigi õigusabi korras.
2. Mõista riigi õigusabi tasu summas 180 eurot (ükssada kaheksakümmend eurot) välja L.K.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) ja H.K.’ilt (isikukood xxxxxxxxxxx) võrdsetes osades riigituludesse. L.K.’il ja H.K.’il tasuda hüvitamisele kuuluv summa, s.o kummalgi 90 eurot ühekordse maksena 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumist. Hüvitamisele kuuluv summa tasuda vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile. 2 Tsiviilasi nr 2-18-4108
3. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb L.K.’il ja H.K.’il tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Saata käesolev määrus menetlusosalistele, advokaadile, Rahandusministeeriumile, Eesti Advokatuurile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord: Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjoni 200 (kakssada) eurot Rahandusministeeriumi pangakontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetluskulude väljamõistmise kohta võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot (

§ 179lg 3).

Menetlusabi taotlemise kord: Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Hagejad esitasid 16.03.2018 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostjate vastu elatise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras.
2. Hagiavalduse kohaselt on hagejate 1 ja 2 vanemateks kostjad 1 ja 2, mida tõendavad hagiavaldusele lisatud hageja 1 sünnitunnistus (tl 7) ja hageja 2 sünni tõend (tl 8).
3. Hagiavalduse ja sellele lisatud Pärnu Maakohtu 16.01.2018 määruse nr 2-17-14837 kohaselt on kostjate isikuhooldus hagejate üle piiratud, s.o kostjatelt on ära võetud õigus määrata hagejate viibimiskohta ja otsustada laste hariduse (kool/lasteaed) ning tervishoiuga seonduvaid küsimusi ja neis asjades hagejaid esindada. Samuti on kostjatelt ära võetud täies 3 Tsiviilasi nr 2-18-4108 ulatuses varahooldusõigus hagejate suhtes. Hagejate eestkostjaks on määratud hagejate vanaema T.R.. Pärnu Maakohtu 16.01.2018 määruse kohaselt on kostjatel õigus ja kohustus lastega suhelda, osaleda nende kasvatamisel ja ülalpidamisel. Kostjad ei ole hagejate ülalpidamises osalenud.
4. Hagejad taotlevad, et kohus mõistaks välja kostjalt 1 ja kostjalt 2 elatise hageja 1 kasuks kummaltki kostjalt 250 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates elatishagi esitamisest 16.03.2018 kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Samuti taotlevad hagejad, et kohus mõistaks kostjalt 1 ja kostjalt 2 välja elatise hageja 2 kasuks kummaltki kostjalt 250 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates elatishagi esitamisest 16.03.2018 kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx. Hagejad taotlevad jätta menetluskulud kostjate kanda.
5. PKS § 101 lg 1 kohaselt on elatise miinimummäära pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 § 1 kohaselt on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500 eurot. Seega on ühelt vanemalt ühe lapse kasuks väljamõistetava elatise minimaalseks suuruseks ühes kuus 2018.a 500/2=250 eurot. Seega tuleb kummaltki vanemalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras, milleks 2018.a on 250 eurot.
6. 16.03.2018 määrusega võttis kohus hagejate hagi kostjate vastu elatise nõudes menetlusse ja kohustas kostjaid esitama kirjalikud vastused ning andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määruse lk-l 4 hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kohtuotsuse põjendused

1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
2. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kohtu 16.03.2018 määrus ja hagimaterjalid on kostjale 1 isiklikult kätte toimetatud 29.03.2018 (tl 31). Seega möödus kostja 1 vastuse esitamise tähtaeg 12.03.
3. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kohtu 16.03.2018 määrus ja hagimaterjalid on kostjale 2 kätte toimetatud aadressil Võnnu tn 10, Haapsalu tema ema Anne K.i kaudu 21.03.
4. Seega möödus kostja 2 hagile vastamise tähtaeg 04.04.
5. Kumbki kostja ei ole hagile vastust tähtaegselt esitanud.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Antud juhul on hagejad esitanud kohtule 4 Tsiviilasi nr 2-18-4108 taotluse kostjate suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks, kui selleks esineb seaduses sätestatud alus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul esineb

§ 407

lg-s 1 sätestatud alus kostjate suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kumbki kostja ei ole hagile vastanud ja tähtaeg hagile vastamiseks on möödunud kummalgi kostjal. Sama sätte kohaselt loeb kohus hagejate esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

1. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o
2. a 250 eurot kuus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kumbki kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud.
3. Kumbki kostja ei ole osalenud hagejate ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt hagejate vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hagejate nõue välja mõista kostjatelt elatusraha alates hagiavalduse esitamisest, s.o 16.03.2018 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kummagi lapse ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt 1 kummagi lapse kasuks välja elatusraha alates 16.03.2018 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.
4. a 250 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt 1 kummagi lapse kasuks välja elatusraha alates 16.03.2018 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.
5. a 250 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni.
6. Hagiavaldusele lisatud 16.01.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-14837, mis on Kohtu Infosüsteemi andmetel jõustunud 20.02.2018, nähtub, et kostjate isikuhooldus hagejate üle on piiratud, s.o kostjatelt on ära võetud õigus määrata hagejate viibimiskohta ja otsustada 5 Tsiviilasi nr 2-18-4108 laste hariduse (kool/lasteaed) ning tervishoiuga seonduvaid küsimusi ja neis asjades hagejaid esindada. Samuti on kostjatelt ära võetud täies ulatuses varahooldusõigus hagejate suhtes. Hagejate eestkostjaks on määratud hagejate vanaema T.R.. Pärnu Maakohtu 16.01.2018 määruse kohaselt on kostjatel õigus ja kohustus lastega suhelda, osaleda nende kasvatamisel ja ülalpidamisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et igakuine elatis tuleb kostjatel tasuda hagejate eestkostja pangakontole. Menetluskulud 12.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades

§ 165lg 1 alusel.

1. Pärnu Maakohus 05.03.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-3196 määras E.K.’ile ja K.K.’ile riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohteelses menetluses ja kohtus, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks määrati vandeadvokaat Peep Rajavere.
2. 16.04.2018 esitas vandeadvokaat Peep Rajavere kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Õigusabi osutamise tasuliigina on advokaat märkinud kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine hagimenetluses ja õigusabi sisaldas järgmisi toiminguid: - hagiavalduse projekti koostamine - 14.03.2018 - 2,5 tundi; - hagiavalduse toimetamine, lisade komplekteerimine, hagi e-toimiku kaudu sisestamine 16.03.2018 - 0,5 tundi. Kokku kulutatud õigusabi andmiseks 3,0 tundi (25 pooltundi), mille eest advokaat taotleb tasu kokku summas 150,00 eurot + käibemaks 30,00 eurot.
3. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada täielikult. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-te 1 ja 3 järgi esitab advokaat taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule igas kohtuastmes menetluse lõpus. Vandeadvokaat Peep Rajavere tasu taotluses on summad arvutatud vastavalt Justiitsministri 26.07.2016 määrusega kinnitatud ja 17.01.2018 määrusega muudetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ §-s 10 lg 3 sätestatule, advokaat on näidanud arvamuses ning tasu ja kulude taotluses, millal ja milliseid toiminguid ta teinud ning nende toimingute ajakulu. Kohtu hinnangul on advokaadi näidatud ajakulu kokku 3,0 tundi (tasumääraga 25 €/pooltund) selles asjas riigi õigusabi osutamiseks mõistlikud ja vajalikud, advokaadile tuleb maksta riigi õigusabi tasu 3,0 tunni eest kokku 150,00 eurot (6 pooltundi x 25 €), millele lisandub käibemaks 20 % summas 30,00 eurot, kokku 180,00 eurot. 16.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuna käesolevas menetluses on kohtuotsuse alusel jäetud menetluskulud kostjate L.K.i ja H.K.i kanda, tuleb 6 Tsiviilasi nr 2-18-4108 riigi õigusabi tasu summas 180 eurot E.K.ile ja K.K.ile osutatud õigusabi eest mõista L.K.ilt ja H.K.ilt

§ 165lg 1 alusel võrdsetes osades, s.o kummaltki 90 eurot välja riigituludesse.

17.

§ 179

lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määrab lahendi täitmiseks tähtaja 15 päeva lahendi jõustumisest, seejärel võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata (

§ 179lg 6).

18. Tulenevalt

§ 179

lg 9, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. 19.

179 lg 3 alusel võib riigile tasutavate menetluskulude peale menetluskulusid kandma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik 7