Rahuldada hagi.
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal 1 2-18-3860 või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetlus Pärnu Maakohtu 12.05.2014 kohtumäärusega (Maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-14-12439 on XX kohustatud tasuma YY elatist 177,50 eurot kuus alates 20.03.2014 kuni YY täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Hageja XX viibib alates 24.08.2015 Tartu Vanglas, kus ta kannab karistust kuni 24.08.2021. Seoses karistuse kandmisega on muutunud hageja sissetulek, mis mõjutab otseselt hageja majanduslikku võimekust lapsele elatist maksta. Hageja toob välja mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 tähenduses majandusliku olukorra. Hageja igakuiseks sissetulekuks on vaid 30-40 eurot. Hagejal on ka teine laps, kellele tuleb tasuda elatist, mistõttu ei ole hageja majanduslikult võimeline tasuma lapsele elatist suuremas summas kui 17 eurot kuus. Hagejal ei ole muud vara, mille arvelt oleks võimalik elatist tasuda ega ole ka ühtegi võimalust oma sissetulekuid kuni 2021 augustini suurendada. Sellega, et hageja käib vanglas olles tööl, püüab hageja igati täita ülalpidamiskohustust oma lapse ees. PKS § 102 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka kohustatud isiku varalise seisundiga. Hageja ei saa anda lastele ülalpidamist enam, kui see tema sissetulekuid arvestades on objektiivselt võimalik. Hagejale teadaolevalt on lapse ema majanduslik olukord hagejast parem, mistõttu on lapse emal suurem panustamisvõimalus oma parema majandusliku olukorra tõttu. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla igasugune asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh riiklikud toetused. Hagejale teadaolevalt kasvab lapse ema peres vähemalt kolm last, mistõttu maksab riik lapse emale ka lasterikka pere toetust. Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-124-15 on nentinud, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Hageja palub kohtul eeltoodut arvestada. Kohus määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale Avaliku E-Toimiku (AET) kaudu 11.05.2018.
Õiguslikud alused ja kohtu järeldus
§-st 459 tulenevalt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostja on nõudnud elatise vähendamist 17 euroni alates hagi esitamisest kuni 24.08.2021 ning pärast seda jätkab XX YY elatise maksmist 177,50 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 102 kohaselt tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka kohustatud isiku varalise seisundiga. Sama seaduse sama § lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles 2 2-18-3860 ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17). Käesoleval juhul tuleb arvestada hageja viibimisega kinnipidamisasutuses kuni 24.08.2021, millest tulenevalt on muutunud hageja sissetulek ning sellest tulenevalt ka tulu teenimise võimaluse piiratusega. Hagejal ei ole kinnipidamisasutuses viibimise ajal võimalik oma varalist seisu parandada. Seega on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestvust mõjutav asjaolu peale eelmise asja arutamise lõppu
Samuti on kohtu hinnangul hageja halb majanduslik olukord praegusel juhul mõjuvaks põhjuseks ka PKS § 102 lg 2 tähenduses ning PKS § 102 lg 2 tähenduses ka hageja teine laps, xx.xx.xxxx sündinud WW. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et
lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selle kohta, et hageja majanduslik olukord on halb ning kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ei ole võimalik seda parandada, samuti asjaolu, et hagejal tuleb ka teisele lapsele elatist tasuda ning asjaolu, et lapse ema majanduslik olukord on hagejast parem (sh riiklikud toetused), on hageja nõue elatise vähendamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.
mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda. Kuna hagejale on Pärnu Maakohtu 23.04.2018 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu ning arvestades
/allkirjastatud digitaalselt/j Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.