kuni põhinõude täitmiseni. 1.2. Hagiavalduse kohaselt on hageja A.V. ja kostja Atfan OÜ sõlminud 14.02.2017 müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Opel Insignia, VIN-koodiga XXXXXXXXXXX, registreerimismärgiga xxxxxxxxxxx ostuhinnaga 7500 eurot. Sõiduki ostuhind on kostjale täies ulatuses tasutud. Sõiduki müügikuulutuse kohaselt (vt hagiavalduse lisa nr 2) oli Sõiduki läbisõiduks 208 000 km, Sõiduk pidi olema varustatud „käed vabad süsteemiga“, Sõiduki osas oli „Teostatud tehniline kontroll“, samuti reklaamis kostja Sõidukit kui „Korralik hea lisavarustusega auto.“ Vahetult peale Müügilepingu sõlmimist ilmnesid Sõidukil erinevad tehnilised probleemid, millest kostja ei olnud Müügilepingu sõlmimisel hagejat teavitanud, mh selgus hagejale peale eriteadmistega isiku poolt Sõiduki ülevaatamist, et Sõidukil on järgmised puudused:
Seoses asjaoluga, et kostja keeldus hagejale tekkinud kahju hüvitamisest, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 360 eurot. Arvestades eelnevat, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist kokku summas 3059,60 eurot (so hageja kohtueelsed õigusabikulud summas 360 eurot, Sõiduki remondikulud summas 112 eurot ja 2087,60 eurot, kulutused eksperdi tasule summas 150 eurot ja kulutused käed vabad süsteemi paigaldamise maksumusele summas 350 eurot). Hageja nõudis 10.01.2018 kahju hüvitamise nõudega (vt hagi lisa nr 9) kostjalt kahju hüvitamist hiljemalt 17.01.2018, mistõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitise summalt (kokku summas 3059,60 eurot)
lg 2 alusel viivise tasumist alates 18.01.2018 kuni kahju hüvitise hagejale tasumiseni
Seisuga 12.03.2018 on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 36,35 eurot (s.o periood 18.01.2018-12.03.2018 kokku 54 päeva*0,673112 eurot päevas). Vaid parempoolse peegli vigastuse osas leppisid pooled kokku sõiduki ostuhinna vastavas alandamises (selliselt, et sõiduki ostuhinnaks lepiti kokku 7500 eurot) ning selle puuduse osas hageja kostjalt sel põhjusel ka kahju hüvitamist ei nõua. Samuti ei nõua hageja hagiga hüvitist puuduva kompressori, rehvi täitevahu ja puksiiraasa osas ega hüvitist selle eest, et sõiduki odomeetri näitu on enne müügikuulutuse avaldamist vähemalt 40 000 km võrra tegeliku läbisõidu varjamiseks vähendatud. Seega eelviidatud puudused asja lahendamisel sisulist tähtsust ei oma. Parema esilaterna korpusel avariilisi vigastusi ja seda, et automaatika ei tööta, hageja sõiduki ülevaatusel ei tuvastanud, ka kostja nendest vigastustest hagejat ei teavitanud, müügi hetkel hageja esilaterna kinnitusel teipi ei märganud. Hageja teavitas kostjat sõidukil ilmnenud puudustest esimest korda juba 21.02.2017 (so 7 päeva peale müügilepingu sõlmimist), kuid kostja keeldus puudusi omal kulul kõrvaldamast, samas tunnistas kostja siiski oma vastutust puuduva (kuid müügikuulutuses lubatud) käed vabad telefonisüsteemi osas. 1.
) § 217 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Poolte vahel 14.02.2017 sõlmitud müügilepingust ei nähtu eritingimusi, milles lepinguosalised oleksid kokku leppinud. Puuduvad kokkulepped auto omaduste osas, mis oleksid auto teistsuguseks tavaolukorrast erinevaks kasutamiseks. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga (
Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud autoga. Kasutatud asjade puhul tuleb kohtu arvates arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi (RKTKo nr 3-2-1-23-10, p 12). Tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel (
Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja reklaamis autot auot24.ee kui „[k]orralik hea lisavarustusega auto,“ millele oli „[t]eostatud tehniline kontroll, võis hageja mõistlikult võttes eeldada, et tegemist on korras kasutatud autoga. Konditsioneeri, istmesoojenduste, pidurite ja esitule korrasolek on auto olulisteks omadusteks, mis võimaldab autot eesmärgipäraselt ekspluateerida. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 8 aasta vanusel autol võivad olla puudused, mis ei ole seotud loomuliku kulumisega. Sõiduk on seega puudustega, kui sellele paigaldatud varustus ei ole töökorras. 6 2-18-3870
lg 1 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale, puudus ei tulenenud ostjast ja ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (RKTKo nr 3-2-1-156-11, p 18jj). Vaidlust ei ole selles, et hageja on tarbijana ostnud sõiduki kostjalt, kelle püsivaks majandustegevuseks on kasutatud sõidukite müük (
Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (
Asjaolu, et hageja on puudustest kostjale teatanud nähtub ka kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest. Hageja on 21.02.2017 kostjale saadetud e-kirjas teatanud sõiduki puudustest ja on neid ka üksikasjalikult kirjeldanud.
lg 1 alusel peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Eelistungi on kostja võtnud omaks, et auto puudustest on teatatud 6 kuu jooksul, mistõttu puudub vaidlus, kas ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (TsMS § 231 lg 2). Kostja ei ole asjas ümber lükanud eeldust, et sõiduki üleandmisel ei olnud puuduseid (välja arvatud ABS-andur). 4.4.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 3 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 3 alusel võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtule esitatud sõiduki põhiandmete ja sõiduki taustakontrolli väljatrükist nähtub, et sõidukile on tehtud 14.02.2017 ja 03.05.2017 korraline ülevaatus. Kohus ei nõustu aga kostja seisukohaga, et ülevaatuse läbimise faktist võiks teha järeldust, et sõidukil ei olnud puuduseid. Riiklikult tunnustatud eksperdi Raul Põdersalu kirjaliku asjatundja arvamuse nr 633/2017 kohaselt on 04.09.2017 sõiduki ülevaatusel tuvastatud, et sõiduki juhtmooduli andmete kohaselt esinevad sõidukil järgmised püsivad veateated: konditsioneeri pumba juhtklapi, parempoolse istmesoojenduse ja parempoolse esilaterna automaatika kohta. Ekspert on tuvastanud, et parempoolne esitule korpus on purunenud, istmesoojendused ei tööta, konditsioneer ei tööta (jahutatud õhk ei välju) ja puudub käed-vaba telefonisüsteem. Ka hageja poolt esitatud Viking Motors AS 10.05.2018 hinnapakkumisest nähtub, et sõiduki esituli on puudustega – valgusvihk ei reguleeri ennast ja esitules on kasutatud valet Xenon plokki. Samalt hinnapakkumiselt nähtub ka konditsioneeri parandamise kulu 52,20 eurot, mille on põhjustanud katkestus vooluahelas. Seega, kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist sõiduki puudused, millega on kostja ka 07.05.2018 eelistungil nõustunud, et sõiduki parempoolsel esitulel on nähtavad vigastused, istmesoojendus ja konditsioneer ei tööta ning puudub käed-vaba telefonisüsteem. Antud juhul tuleb auto lepingutingimustele mittevastavust jaatada, sest sõidukil on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud auto, mida on reklaamitud töökindlana ja kontrollituna, peaks olema kasutatav ka pärast müügilepingu sõlmimist. 4.5.
lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu 7 2-18-3870 tagajärg (põhjuslik seos).
lg 2 ja 3 kohaselt on varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja Atfan OÜ on eel- ja põhiistungil omaksvõtnud, et sõidukil puudub käed-vaba telefonisüsteem, mida auto müügikuulutuses on lubatud. Kostja on aga leidnud, et hagejal oli võimalus tutvuda sõiduki tehase poolt paigaldatud lisavarustuse nimekirjaga (Electronic Service Assistant väljavõte), milles antud süsteemi ei olnud nimetatud. Kohtu hinnangul ei mõjuta antud asjaolu kostja vastutust, sest auto24.ee müügikuulutuses on kostja selgesõnaliselt teatanud, et sõidukil on „käed vaba süsteem,“ mistõttu sai tarbijast hageja mõistlikult eeldada, et professionaalne sõidukite müüja pakub müügiks autot, millel on reklaamitud omadused (
Kohtu järeldust ei muuda asjaolu, et kostja on ekslikult lähtunud asjaolust, et sõiduki rooli peal on käed-vaba telefonisüsteemi nupud, millest võis eeldada süsteemi olemasolu. Kohus nõustub hagejaga selles, et lisavarustust saab ka pärast tehasest saabumist paigaldada ja kui kostja lubab tarbijale süsteemi olemasolu, siis võib hageja reklaamis nimetatud omadustest lähtuda. Hageja leiab, et sõidukile käed-vaba telefonisüsteemi Bury komplekti paigaldamise maksumuseks on 350 eurot, mis nähtub Viking Motors AS 05.01.2018 pakkumisest. Kostja hinnangul peaks kasutama odavamat süsteemi, nt Parrolt 3000CK, mille saab veebipoest osta 119 euro eest (www.noortehnik.ee). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole selgitanud, kas Parrolt telefonisüsteem sobib sõidukile, see-eest võib Viking Motors AS pakkumise puhul olla kindel, et Bury komplekt sobib Opel Insigniale. Seega on põhjendatud hüvitise suuruseks 350 eurot. Sõiduki esiistmete soojenduse remondi kulud summas 988,28 eurot, mis nähtub Viking Motors AS hinnapakkumiselt nr 37760, kus on nimetatud nii vahetatavad detailid kui ka tööraha. Kostja on leidnud, et Viking Motors AS pakkumine on kallis ja sisaldab üleliigseid detaile. Kohus ei nõustu kostjaga, et hüvitise suuruse hindamisel tuleks lähtuda OÜ Innmer pakkumisest summas 180 eurot, sest pakkumisest nähtub, et tegemist on esialgse hinnanguga. Kostja põhjendustest ei nähtu miks ei ole kõiki Viking Motors AS pakkumises nimetatud soojenduselemente vaja kasutada, sest üksnes asjaolu, et soojuselementide arv on paaritu ei võimalda teha järeldust, et pakkumisse oleks lisatud midagi üleliigset. Kostja poolt ei ole ka esitatud tõendatud seisukohta, millest tuleks sõiduki istmesoojenduste parandamisel lähtuda. Kohtus leiab, et aluseks tuleb võtta Viking Motors AS müügipakkumised ja ülevaatuse tulemused, arvestades selle ettevõtja kogemusi Opelite remontimisel, mida on ka kostja oma kirjalikes seisukohtades tunnustanud. Parempoolse esitule parandamise kulu summas 767 eurot, mille tõendamiseks on hageja esitanud kohtule Kadaka autokaubad OÜ pakkumise nr 2702. Hageja on kohtuistungil kohtule kinnitanud, et see on kogu esitule maksumus, mille juurde ei ole lisatud tule vahetamise töö maksumust. Kostja ei ole hinnaga nõustunud, leides, et vea parandamiseks ei ole vaja vahetada tervet esituld. Samuti tuleks kostja hinnangul eelistada odavamat esilaternat, s.o hinnaga 432 eurot, mis nähtub RAM Varuosad OÜ hinnapakkumiselt. Kohus nõustub hagejaga selles, et esitule puuduste kõrvaldamiseks tuleb asendada terve latern, sest Viking Motors AS kirjalikust seisukohast nähtub, et osaline parandamine ei pruugi anda soovitud tulemust (esitule kohta vt täiendavalt p 4.6). Kohus leiab, et kulutused eksperdi tasule summas 150 eurot ja kulutused hageja kohtueelsetele õigusabikuludele summas 360 eurot on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 3 alusel on otseseks varaliseks kahjuks mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et eksperdilt arvamuse küsimine oli asjata, sest ekspert on tuvastanud sõiduki ülevaatamise käigus puudused, mis on kahju hüvitamise seisukohast olulised asjaolud. Samuti on olnud vajalik esindajale makstud tasu 3 tunni eest (töötunni maksumus 120 € koos käibemaksuga), kuna asjaolude väljaselgitamine enne 8 2-18-3870 kohtuvaidlust on olnud vajalik hüvitise suuruse kindlaks tegemiseks. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja ei olnud valmis tegema järeleandmisi ja kostja suhtlemise toonist oli ilmselge, et kostja ei soovi hagejale vähimalgi määral järeleandmisi teha. Hageja esindaja on 10.01.2018 kahju hüvitamise nõude koostanud. Kohtul esitatud tõenditest nähtub, et hageja on saatnud 10.01.2018 kahju hüvitamise nõude kostjale, mida tõendab hageja poolt kostja aadressile info@atfan.ee 10.01.2018 kell 12:52: mis on saadetud e-kiri. Elkdata OÜ vastuse kohaselt jõudis hageja esindaja vastav e-kiri kostja aadressile info@atfan.ee 10.01.2018 kell 12:52:32. Kohus leiab, et hageja on tahteavaldust kostjale väljendanud, valides selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Hageja leiab veel, et hüvitatavaks kahjuks on OÜ Innmer 17.04.2017 arve nr 1033 järgi tehtud tööd, s.o konditsioneeri täitmine, parema esimese ABS anduri vahetus ja piduritööd kokku summas 112 eurot. Eksperdi R. Põdersalu kirjaliku arvamuse kohaselt tekkis nimetatud puudus pärast sõiduki vahetust, sest viga võis tuleneda ekspluatatsioonilisest kulumisest. Kohus leiab, et eelnimetatud puudus on seega tekkinud pärast sõiduki üleandmist, mistõttu tuleb jätta välja mõistmata. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et anduri puudus on tingitud selle ebapädevast parandamisest. Kohtu järeldust ei väära OÜ Innmer 28.05.2018 kirjalikud vastused, sest nendest vastustest ei nähtu, milles seisnes vahetatud anduri puudus ja kuidas on puudus tuvastatud.
lg 1 alusel kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
lg 4 ja 5 kohaselt Müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja on teatanud 21.02.2017 sõiduki puudustest, pidades seejärel läbirääkimisi sõiduki parandamiseks ja on edastanud 10.01.2018 kahju hüvitamise nõude, mis on jäänud tagajärjetuks. Kostjale on antud võimalus parandada puuduseid, millest kostja on keeldunud. Hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud hagejale kohustuse rikkumisega (puudusega asja müümisel) kahju, mistõttu tuleb hagejale hüvitada vajalike tööde maksumus. Kohus asub seisukohale, et sõidukil olid puudused – käed-vaba telefonisüsteemi puudumine, katkine istmesoojendused ja konditsioneer – üleandmisel ostjale (hagejale), puudused ei tulenenud ostjast ja ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma ning ei ole ka sõlmitud müüja (kostja) vastutust piiravat kokkulepet (välja arvatud sõiduki parempoolne esituli – vt lähemalt p 4.6.). Seega on kostja kohustusi rikkunud ja tal tuleb rikkumisega tekitatud kahju hagejale hüvitada. Kohus mõistab kostjalt Atfan OÜ-lt hageja Xxxxxxxxxxx kasuks välja kahjuhüvitise kokku summas 1900,48 eurot, s.o kulutused 1) kirjaliku asjatundja arvamuse saamiseks 150 €; 2) hageja kohtueelsetele õigusabikuludele 360 €; 3) sõidukile „käed vabad süsteemi“ paigaldamiseks 350 €; 4) sõiduki esiistmete soojenduse remondiks 988,28 €; 5) konditsioneeri parandamiseks 52,20 €. 4.6. Kostja on leidnud, et hageja oleks pidanud märkama auto puudusi – mittetöötavat istmesoojendust, teibitud esilaternat – seetõttu hageja ei ostnud autot varjatud puudustega. Kostja leiab, et kuna sõidukit osteti talvel, siis oleks hageja pidanud proovisõidul tundma, et istmesoojendus ei tööta.
lg 1 alusel kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja ei ole sõlminud lepingut majandus- ega kutsetegevuses, samuti ei ole lepingus märget lepingueseme ülevaatamise ja puuduste avastamise kohta. Hageja väitel läks sõiduki ülevaatamisel istmesoojenduse märgutuli põlema, millest võis järeldada, et istmesoojendused töötavad. Kohus leiab, et sõiduki ostja (hageja) ei teadnud ega pidanud teadma, et istmesoojendus ei tööta, sest hageja võis lähtuda kostja lubadusest, et tegemist on 9 2-18-3870 kontrollitud ja korras autoga, millel puudusi ei ole. Kostja on eelistungil kohtule kinnitanud, et nimetatud puudustest hagejale ei ole teatatud, seega ei saa ka eeldada hageja teadmist. Kohus nõustub aga kostja seisukohaga, et kostja pidi sõiduki ostmisel olema teadlik asjaolust, et parempoolne esilatern on puudustega, sest esiteks oli laterna kinnitus katkine, mis nähtub selgelt asjatundja kirjalikust arvamusest ja teiseks, sõiduki armatuurlaual oli veateade esitule kohta. Veateade tekib asjatundja arvamuse kohaselt alati, kui auto käivitatakse. Seega pidi hageja olema teadlik sellest, et sõiduki parempoolse esitule funktsionaalsus on häiritud, sh tulede lisavarustus, mis vahetab lähituled automaatselt ümber kaugtulede vastu (Viking Motors AS 10.05.2018 e-kiri). Kostja väidab, et hageja veendus kohapeal sõiduki puuduste olemasolus, mistõttu vähendati kokkuleppel sõiduki hinda 500 euro võrra. Hageja väitel oli hinnaalandamine tingitud asjaolust, et hageja avastas parempoolse peegli süsteemi puuduse, mille tõttu kostja nõustus hinda alandama. Vaidlust ei ole selles, et ka peegel oli sõidukil puudustega, sest selle puudused tuvastati asja ülevaatamisel. Kohtu hinnangul on usutav, et hinnaalandamine on toimunud enne lepingu sõlmimist kõigi nähtavate puuduste, s.o nii peegli kui ka esitule maksumuse osas. 4.7.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
MS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest kostja on põhinõude 1900,48 euro tasumisega viivituses alates 18.01.2018 ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik, mistõttu kohus rahuldab selle. Kohus mõistab kostjalt Atfan OÜ-lt hageja Xxxxxxxxxxx kasuks välja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o summas 73,73 eurot ja edasi kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja on esitanud kohtule vastuväite hageja menetluskulude osas, mille järgi on kostja hinnangul hageja menetluskulude suurus ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et kogu ulatuses ei saa hageja lepingulise esindaja kulusid, mõistlikuks ja vajalikuks kuluks lugeda. Kohus leiab, et hagiavalduse koostamiseks kulunud aega saaks pidada mõistlikuks mitte rohkem kui 2 tundi. Esialgses hagis ei olnud avatud kõiki neid detaile, mida on asja edasisel menetlemisel arutatud. Hagi sisu järgi on teksti kattuvus kostjale 10.01.2018 esitatud kahju hüvitamise nõudega, mistõttu ei saanud hagi koostamiseks kuluda üle 2 tunni. Hagis on lühidalt formuleeritud kõik elementaarselt vajalik, et kohus saaks hagi menetlusse võtta. See-eest on edasised kulud, mis on seotud menetlusdokumentide koostamisega põhjendatud, sest hageja on pidanud vastama kostja vastuväidetele ja ei ole seejuures esitanud põhjendamatuid taotlusi. Kohus leiab, et mõistlikuks istungiteks ettevalmistamise kulu on 16 h ja 45 min, s.o kokku 2457,50 eurot. Sõidukulude osas kohus leiab, et põhjendatud kulu kahel istungil on osalemiseks on kokku 28 eurot, arvestades keskmise bussipileti hinnaga (7 €). Lisaks riigilõiv 350 eurot. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud. 7.
) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ringkonnakohtu otsusega rahuldatud põhinõude summalt ning jaotada uuesti maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus osaliselt menetluse lõpetas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ja osaliselt hagi rahuldas.
lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni. 4) Lõpetada osaliselt tsiviilasjas nr 2-18-3870 menetlus summas 280 eurot 12 senti seoses hagist osalise loobumisega. 5) Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse Pärnu Maakohtu 20.03.2018 määrusega seatud kohtulik hüpoteek, millega kohus seadis esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja A.V.a kasuks kostjale Atfan OÜ-le (registrikood 12021970) 12 2-18-3870 kuuluvale kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2109040 alla, asukohaga Xxxxxxxxxxx summas 4232 eurot 31 senti.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.