KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 24.augustil 2018 Paide kohtumajas 2-18-3843 EA`i hagi AA`i vas

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi.

§ 231kohaselt vabastab tõendamise kohustusest teise poole omaksvõtt.

1. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatust saav laps. 2 2-18-3843 Käesoleval juhul ei ole hageja vaidlustanud kostja vajaduste vähenemist, küll aga enda varalise seisundi halvenemist, esitades selle põhjenduseks Eesti keskmise brutokuupalga väiksema tõusu võrreldes kuupalga alamäära tõusuga, mis on aluseks elatise väljamõistmisel (tl 18-19). Kohus nõustub kostjaga, et lähtuda tuleb hageja enda varalisest seisundist ning töötasust, mis 2015 elatise väljamõistmisel oli hageja enda andmete järgi 600 eurot (tl 45), kuid antud tsiviilasjas esitatud pangakontode väljavõtetest nähtub töötasu ca 1000 eurot, lisaks haigushüvitised (tl 89-112; 5-6; 48-49; 51, 60). Seega isegi kui arvestada hageja kolmandat ülalpeetavat, ei ole võimalik teha järeldust, et tema teised ülalpeetavad oleks varaliselt vähem kindlustatud kui kostja. Hageja ei ole näidanud ega ka tõendanud oma teiste laste ülalpidamisse panustamist. PKS-st ei tulene nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada riiklike peretoetuste seadusega sätestatud lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks see olnud, oleks see ka selliselt sätestatud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-16 p 14) ning kohus nõustub kostjaga, et perehüvitiste eesmärk on lapsega seotud kulude katmine, mistõttu makstakse teotust vanemale, kes last igapäevaselt kasvatab. Lisaks ei ole vaidlust, et ka hageja praeguses peres kasvavad lapsed saavad nii lastetoetust kui ka paljulapselise pere toetust samas suurusjärgus mis kostja peres ning ainuüksi sellel põhjusel ei ole nad varaliselt vähem kindlustatud. Last kasvatava vanema hool ja kohustus on tunduvalt suurem kui lapsega harva koosoleva vanema oma, seepärast ei ole kohtu arvates põhjendatud arvestada last igapäevaselt mittekasvatava lapse kulutusi ajal, mis laps viibib tema juures. Ülalpidamiskohustust täitev vanem peab tegema kõik endastoleneva, et oma kohustus lapse ees täita, kuid konto väljavõttest nähtub, et elatisnõude täitmiseks on olnud vaja täituri abi (tl 50). Vaidlust ei ole ka selles, et kostjale kuulub kinnistusraamatu andmetel alates 2006 korteriomand xxxxx xxxxxxxx xxx. Olukorras, kus hageja enda väitel korteriomandit ei kasuta, samas maksab aastaid selle soetamiseks pangalaenu (tl 59) ega saa väidetavalt üüritulu, oleks tema enda ja ülalpeetavate huvides olemasolev korteriomand võõrandada.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad seadusest tulenevalt põhjused, mis annaksid aluse kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kohus ei tuvastanud kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolude sellist muutumist, mis annaks alust elatise vähendamiseks. Elatise suurus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras vastab igal juhul lapse vajadustele ega ole kohtu arvates ülemäära suur. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.

§ 164

mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 3