2-18-3701/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Anu Talu Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht

1. mai 2018 Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-3701 Tsiviilasi G. H.i hagi N. A.i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500 eurot Hageja: G. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxx; e-post: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kostja: N. A. (sünniaeg xx xx xxxx, tegelik elukoht: xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxx-xxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxxxxx; registreeritud elukoht: xxxxxx xxxxxxxx xxx-xx, xxxx xxxx, xxxx xxxxxx, xxxxxxx; e-post: xxx)
2. mai 2018 RESOLUTSIOON Rahuldada G. H. hagi abielu lahutamise nõudes. Lahutada G. H. ja N. A. abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx, xxx xxxxxx, xxxxxxxxxxx´is ning mille kohta on xxx omavalitsus xx xx xxxx välja andnud abielutunnistuse nr xxxxx. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud, menetluse käik Tsiviilasi nr 2-18-3701 02.03.2018 esitas G. H. kohtule hagiavalduse N. A. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xzx xxxx xxxxxx xxx raekojas xxxxxxxxx´is, mida tõendab xxx omavalitsuse poolt xx xx xxxx välja antud abielutunnistus nr xxxxx/tl 6, tõlge tl 8/ ning milline on xxxxxxxxxxxx Rahvusvähemuste Ministeeriumi poolt 24.05.
3. a apostillitud /tl 7, tõlge tl 9/. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielulised suhted lõppenud 01.01.
4. a. Poolte abielu ei saa lahutada perekonnaseisuosakonnas selle pärast, et kostja elukoht on xxxxxxxx ja ei toeta suhtlemist. Poolte kooselu ei taastu põhjusel, et kostja tegi parandamatu vea poolte suhtes. 13.04.2018 saabus kohtusse kostja notariaalselt tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta /tl 33/. 11.05.2018 kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude osas hagi juurde. Kostja jäi 11.05.2018 ärakuulamisel 02.04.2018 notariaalselt tõestatud õigeksvõtu juurde. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus on nimetatud sätteid hagejale kohtuistungil ja kostjale telefoni teel selgitanud, kuid pooled avaldasid, et aega lepitamiseks ei soovi ning nende abielusuhted on lõppenud pöördumatult. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 47 võimaldab perekonnaseisuasutusel abielu lahutada ühe abikaasa kohalolekuta, kui ta mõjuval põhjusel ei saa perekonnaseisuasutusse ilmuda ja esitatakse tema notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Abieluasja kohtumenetluses, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, võib TsMS § 346 lg 2 teise lause kohaselt teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Seega TsMS § 346 lg 2 teine lause ei kohusta poole ära kuulamist ja seletuse võtmist erinõude korras, vaid annab kohtule selleks võimaluse. TsMS ei näe hagimenetluses kohtule ette, sarnaselt perekonnaseisuasutusele, võimalust abielu lahutada poole kohtuistungil isikliku kohalolekuta tema notariaalselt tõestatud nõusolekul, mis ei ole kohtu arvates, arvestades mh TsMS §-s 2 sätestatud põhimõtteid, mõistlik olukorras, kui kohus saab poole telefoni teel isiklikult ka ära kuulata. Kohus leiab, arvestades TsMS §-s 2 sätestatud põhimõtteid ning asjaolu, et kostja on kohtule esitanud notariaalselt tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks ning istungi pidamiseks tema kohalolekuta ja kohus on kostja isiklikult telefoni teel ära kuulanud, et kohus saab lahendi teha ka kostja kohtuistungile isiklikult ilmumata jätmise korral. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Tänaseks elatakse lahus erinevates riikides, hageja on otsustanud abielu lahutada ning kostja nõustub sellega. Pooltel ühiseid lapsi ei ole ning puudub ka ühisvara. TsMS § 440 lg 4 kohaselt abieluasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud, samas ei näe kohus käesolevas tsiviilasjas aluseid keelduda õigeksvõtu vastuvõtmisest. 2