← Eesti

2-18-3341/12

Obsah (5)§ 100§ 99§ 101§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20. detsember 2018. a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kau

§ 100lg 4).

Elatis ja elatise võlgnevus tuleb kostjal tasuda laste seadusliku esindaja BB (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx AS Swedbank, selgitus: „elatis lastele, mis kuu ja aasta eest“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud

  1. Hagejad XX ja CC esitasid 02.03.2018 seadusliku esindaja BB kaudu Pärnu Maakohtule hagi YY vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt BB on lastega koos elavaks vanemaks, YY hagejatega koos ei ela. Kostja isadus on tõendatud hagiavaldusele lisatud hagejate sünnitunnistustega (lisa 1 ja lisa 2). Hagiavalduse esitamise ajal kostja on hagejatele tasunud elatist 300.-eurot kuus, mis aga ei ole ilmselgelt piisav, et oleks tagatud hagejate vajaduste rahuldamine. Hoolimata hagejate seadusliku esindaja selgitustest ja katsetest lahendada asi kohtuväliselt, ei ole kostja käesoleva hetkeni hakanud hagejatele regulaarselt, tähtaegselt, vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses elatist maksma. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista Perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest 02.03.
  2. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  3. Kostja kirjalik vastus. 19.03.2018 vastuses kostja vaidles elatise suurusele vastu, pidades mõistlikuks 159,28 eurot lapse kohta, arvesse võttes, et hagejad saavad lapsetoetusi 55 € kuus ning et vanemate vahel kokkulepitud suhtluskorra kohaselt on lapsed üle nädala nädalavahetuseti isaga. Seega vähemalt kaks päeva kahe nädala jooksul on lapsed isaga, mis annab alust elatise vähendamiseks 2/14 võrra. Kostja lisas vastusele konto väljavõtte BB kontole perioodil 01.02.201706.03.2018 tasutud elatise maksete kohta summas 4907,00 eurot (112,5 kuu koht kesksmieslt 390 eurot kuus), samuti enda konto väljavõtte xx-st xxxxxx veebruaris 2018 saadud palga kohta summas 482 eurot. Aprillis 2018 esitatud arvamustes pooled oma seisukohti ei muutnud. Hagejate esindaja kinnitusel laste igakuised vajalikud kulud kokku on 1100 eurot, so keskmiselt 550 eurot kuus lapse kohta. Kostja vaidles hagejate paljasõnaliselt väidetele ja kulutustele vastu, kostjale teadaolevalt hageja I, X käib xxxxxxxxx, kus laste ema väite kohaselt ta maksma ei pea. Hageja II ehk noorem tütar C ei käi trennis ega huviringis. Vanema tütre X telefon on kostja ostetud ja ka arveid maksab igakuiselt kostja. Kostja selgitas enda varalise seisundi kohta, et kostjale kuulub auto, kostja elab üürikorteris, sissetulekuks on xx-st Xxxxxx netos palk alla 500 euro kuus. Kostja esitas enda pangakonto väljavõtte 01.11.2017-11.04.2018 perioodi kohta. Pooled kompromissi ei saavutanud.
  4. Menetluse edasine käik. 30.10.2018 määrusega kohus määras asja poolte nõusolekul kirjalikku menetlusse, nõudis pooltelt andmed alates 01.03.2018 kuni käesoleva ajani hagejatele antud 2

(8)Tsiviilasi nr 2-18-3341 ülalpidamise ja ostetud asjade kohta, hagejatele elatise võlgnevuse arvestuse, kuluarvestus ja võimalusel tõendid kummagi lapse kulutuste kohta keskmiselt kuus, s.h. eluasemekulud, sidevahendid, trennid, riided/jalanõud, arvesse võttes kostja 19.04.2018 vastuväiteid. ning kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtted alates aprillist 2018, ja selgitused perioodi 1.11.201711.04.2018 konto vv järgi kostja kontole tehtud sularahamaksete kohta, hoiatades, et kohus võib lugeda summad kostja sissetulekuks. Samuti kohus tegi pooltele veelkord ettepaneku jõuda kompromissile hiljemalt 12.11.2018 ja küsis Maksuametilt andmed kostja maksustatava tulu kohta alates 01.11.2017 kuni 30.09.
  2. 12.11.2018 ning kohtu nõudel 03.12.2018 täpsustatult esitas hagejate esindaja kohtule andmed, et kostja on perioodil 02.03.2018-01.12.2018 maksnud elatist igakuiselt 300 eurot, va juulis ja augustis vastavalt 220 ja 260 eurot, tasaarvestades juunist 16 päeva ühe lapse raha 80 € ja juulis 8 päeva eest ühe lapse elatist 40 €). Hagejate esindaja nõustub, et XX oli kostja juures juuni-juuli kokku 24 päeva, aga selle arvutas ja lahutas kostja ise juba hetkel makstavast 300 €-st maha (seda vähemmakstud elatist on näha ka kostja pangaväljavõttelt koos temapoolse selgitusega) ja seda vähem makstud elatist hagejad võlgnevusse ei arvestanud. Hagejate arvestuste järgi on 01.12.2018 seisuga elatisevõlgnevus kokku 1793,55 eurot: 8 x 200 (miinimumist vähem makstud elatis perioodi aprill-november 2018 eest) + märts 2018 eest 193,55 eurot. Hagejad esitasid uuesti vajalike kulude arvestuse, kummagi lapse kohta keskmiselt 550 eurot kuus, järgmise tabelina: KULUD Eluase (laenumaksed 260 € 3 inimest + kommunaalid 200€ 4 inimest) Söök Riided/jalanõud (keskmine kulu kuus) Majapidamistarbed Hügieen Meditsiin/ravimid (keskmine kulu kuus) Transport (auto hooldus, kindlustus ja kütus kesmiselt kuus 100euri) Ainult ema ja laste kasutuses Kool (õppevahendid, väljasõidud, üritused, jne.) Trennid/huviringid Sidevahendid (tel.pakett, internet, arvuti, telefonid-järelmaks jne.) Mööbel, remont, voodipesu, nõud, vannitoatarbed, kodu-ja köögitehnika, jm. (keskmine kulu kuus) Meelelahutus (sünnipäevad, kino, teater, kontserdid, teemapargid, ekskursioonid, taskuraha jne.) Lapse enda sünnipäev+jõulud (keskmine kulu kuus) KULUD ÜHES KUUS LAPSED ERALDI: KULUD ÜHES KUUS LASTE PEALE KOKKU: X 140 140 35 10 25 10 15 Hanna Brit 140 140 35 10 15 10 15 25 40 25 40 25 40 25 40 40 40 10 555 10 545 1100 Hagejate selgitusel on tabelis laste kulud, mis on vajalikud nende normaalseks eluks ja arenguks, kuid tegelikud laste kulud, mida saab hageja seaduslik esindaja nendele võimaldada üksi ja koos kõrvaliste isikute abiga (elukaaslane, ema) on siiani olnud keskmiselt 971 eurot kuus, so keskmiselt 480-490 lapse kohta kuus. Eluasemekulude osas hagejate esindaja selgitab, et kommunaalmaksed jagatakse neljaga (1715,8 /9 kuud/4 inimest = 47,66 eurot) ja korteri laenumaksed jagatakse kolmega - korter kuulub hageja seaduslikule esindajale (2442,28 – 91,85 (muud kulud)= 2350,43 /9 kuud/ 3 inimest = 87,05 eurot), mis teeb keskmise eluasemekulu kuus lapse kohta hagetaval perioodil, so kütteperioodivälisel ajal : 47,66 + 87,05 = 134,71 eurot, aastaringselt rohkem. Et katta lastele tegelikult vajaminevad sidekulud, keskmiselt 25€/kuus lapse kohta, hageja seaduslikul esindajal hetkel vahendid puuduvad (lastele on vaja näiteks uut arvutit oma koolitööde tegemiseks). Hetkel on sidekulud lastele kokku 3
(8)Tsiviilasi nr 2-18-3341 ca 30 eurot kuus: 1) Tele2 arve (C (tel. nr. xxxxxxxx), kuumaks 6.99 + C telefoni järelmaks 7.83 = ca 15 € (laste kulude tabelis parempoolsed tulbad); 2) Telia arve (Lisa 4) (46,66 - hagejate esindaja enda telefoni järelmaks ja liising 14,24 €=32,42/ 4 inimest = 8 € (laste kulude tabelis parempoolsed tulbad). Laste huvialaringid - 40 € kummalegi lapsele oleks vaid ühe trenni/huviringi keskmine maksumus, ideaalis peaks sellises vanuses lapsed käima rohkemas kui vaid ühes trennis/huviringis), seetõttu seda kuludokumentidega tõestada ei saa, sest kostja poolt hetkel makstava elatisega hageja seaduslikul esindajal lapsi trenni/huviringi panna pole võimalik, kuigi see on nende arenguks hädavajalik. Lapsed ei saa osaleda klassiekskursioonidel, samuti sõprade sünnipäevadel ja muudel koolivälistel üritustel, sest niisuguse tegevuse, nagu huviringidegi jaoks raha ei jätku. X käib ta xxxxxxx, kuumaks 10 €, mida kogutakse esinemiste (transport jm.) kulude katteks. Hagejad on saanud lastetoetusi perioodi 02.03.2018 kuni 01.11.2018 eest kokku 880.-eurot ehk 110.-eurot kuus ehk 55.-eurot kuus lapse kohta (lisa 4 – saadud lastetoetused perioodil 02.03.2018 kuni 01.11.2018). Hagejate esindaja BB esitatud pangakonto väljavõtete järgi on saanud 3 töökohast (xxxxxxxxx xx, xx xxxxxxxxxx xx ja xx xxxxxxx xxxxxx) perioodil 01.03-30.11.2018 töötasu kokku 8628,04 eurot (1249,38+1715,80+5662,86=8628,04 €), so 9 kuu jooksul keskmiselt 958 eurot kuus. Hagejate esindaja ei ole nõus kostja väidetega kostja miinimumpalga suuruse sissetuleku kohta, kuna kostja on üle Eesti tunnustatud xxxxxxxx juba väga pikki aastaid ja eluliselt ei ole usutav, et selliste kuldsete kätega inimene teenib iga kuu vaid miinimumpalga. Kostja on Xxxxxx xx ainuosanik ja juhatuse liige (tõend varem kohtule esitatud) ja ainuke inimene, kes selles firmas tööd teeb. Kostja töötas enne xxxxxxxxx hakkamist aastaid xxxxx xxxxxxxx-xx xxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja vahetas ametit põhjusel, et xxxxxxxxxxx ei makstud piisavalt palka. Järgmise aasta seisuga tõuseb xxxxxxxxxxxxxx põhipalk juba 1280 €-ni (pluss lisatasud), mis on üle 2,5 korra rohkem kui kostja praegu oma sissetulekuks näitab. Ehk tasub kostjal taas ametit vahetada kui praeguse tööga ei suuda ta piisavalt teenida, et oma isakohust täita ning oma lapsi vajalikul määral toetada. xxxxxxxxxxxxx on inimesed alati väga oodatud, eriti kui tegu on juba kogenud endise xxxxxxxxxxxxxx.
  1. 12.11.2018 vastuses ja täiendavalt 07.12.2018 esitas kostja andmed makstud elatise ja ostetud asjade kohta: märtsist novembrini on maksnud 300 eurot kuus. Lisaks ostis suvel 2018 vanemale tütrele pesu 6.90 eest ja "Sinsay" e-poest riideid 24.88 eest (kaardimaksed kajastuvad Swedpanga konto väljavõttel) ning maksab kostja jätkuvalt XX telefoniarveid (keskeltläbi 15 eurot kuus) ja heade hinnete puhul 5 eurot nädalas nö motivatsioonitasu ehk taskuraha Xle. Iga teisel nädalavahetusel on mõlemad tütred reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni kostja juures, kus kõik nende vajadused on kostja kanda, sealhulgas nende toomine-viimine marsruudil xxxxx-xxxxx (keskmine kulu transpordile kuus on 65 eurot). Lisaks eeltoodule on kostjal muud kulud, kui kostja käib lastega näiteks muuhulgas kinos, spaas, suviti rannas. Vähendades igakuist elatist summas 250 eurot lapse kohta 2/14 võrra, saame summaks 214.28 eurot lapse kohta. Lahutades sellest maha igakuise lapsetoetuse 55 eurot, tuleb summaks 159.28 eurot lapse kohta. Kostja ei nõustu hagejate esitatud paljasõnaliste väidete ja kulude tabeliga ning jääb 19.04.
  2. a. esitatud seisukohtade juurde. Hagejate väited huviringide on kohta on paljasõnalised, ebausutav on kulurida kulutused söögile –kahe lapse peale kokku 280 eurot kuus ja 4-liikmelisele perele 560 eurot kuus. Kostja märgib, et lapsed saavad koolis tasuta hommikuputru ja koolilõunat. Eluasemekulude osas on kostja seisukohal, et laste eluaseme kuludena saab antud juhul arvestada ainult kommunaalmakseid, mitte laenumakseid, sest kostja kinkis oma osa laste eluasemeks olevast korterist abielus olles BBle ja pooled on ühisvara jagamise käigus seadnud korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx, aadressiga xxxx xxx xx//xxxx-xxxx xx xx (mis on ka antud juhul BB ja laste elukoht) laste kasuks tasuta isikliku kasutusõiguse (lisatud kompromissimäärus ja kinnistusraamatu väljatrükk) . Kostja selgitusel 16.11.
  3. a. kuni 11.04.
  4. a. tehtud sularahamaksed (kogusummas 4360 eurot) on tehtud kostja oma säästudest, mida kostja on kogunud oma perega pikema aja vältel, et võimalikel 4
(8)Tsiviilasi nr 2-18-3341 raskematel aegadel arved ja muud kohustused (sh ka elatis, sel ajal 460 eurot) makstud saaks. Kostja töö osas selgitab, et tööd on palju vähem võrreldes ajaga, mil BBga koos elas ehk kui kostja töötas sisuliselt 7 päeva nädalas ja viibis enamuse ajast kodust eemal. Tänaseks on muutunud kostja teeninduspiirkond, mida iseloomustavad klientide muutunud tarbimisharjumused, rohkem maapiirkondi, väiksem maksevõimekus ja suurenenud konkurents, erinevaid ja tihtilugu odavamaid küttesüsteeme on tänapäeval juba valikus palju, mille tõttu on vajadus xxxxxxxx tööde järgi turul vähenenud. Pooled ei ole kohtu määratud ajaks kompromissi kohtule esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus lahendab asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud poolte esitatuga ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et XX ja CC hagi elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
  2. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus laste ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel laste vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lastele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.01.2018. a 250,00 eurot).

§ 100

lg 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning laste ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Riigikohus (nt lahendis nr 3-2-1-159-12) on selgitanud, et perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

8.

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2018.a. 250 eurot lapse kohta kuus). Hagejad taotlevad miinimummääras elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 02.03.2018. a. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldiselt vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Kehtiva seaduse kohaselt on käesoleval aastal ühe lapse eeldavatav ülalpidamiskulu 500 eurot kuus 5

(8)Tsiviilasi nr 2-18-3341 arvestades, et lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustus on eelduslikult võrdne (üks vanem 250 eurot + teine vanem 250 eurot).
  1. Pooltel ei ole vaidlust selles, et BB ja YY abielust on sündinud 2 last, xx xx xxxx.a XX ja xx xx xxxx CC ning kostjal YYl on hagejate, oma kahe alaealise lapse ees ülalpidamise kohustus. Rohkem alaealisi lapasi kummagi vanema ülalpidamisel ei ole.
  2. Nii hagiavalduse kui ka poolte esitatud pangakontode väljavõtete järgi (tlk. 38, 120) kohaselt on kostja ülalpidamiskohustust pidevalt nii enne hagi esitamist kui ka kohtumenetluse ajal arvestataval määral täitnud, tasudes igakuiselt BB kontole 300 eurot. Kuid kostja on maksnud hagetaval perioodil elatist alla perekonnaseadusega sätestatud miinimumi selliselt, et

§ 116

järgi vanemate võrdset panust eeldades oleks lapsele kuluv summa 2 x 150=300 € kuus, mis ei ole aga piisav. Kuna elatise maksmine ei ole olnud piisav, on hagejad põhjendatult pöördunud rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest 02.03.2018 summas 250 eurot kuus lapse kohta, kuid mitte vähem kui

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Kostja soovib vähendada elatis 150 euroni kuus lapse kohta, viidates elatise vähendamise alusena eeskätt 4 asjaolule: 1) 3) hagejad saavad ka lastetoetusi, mille suurus 2018.a on 55 € lapse kohta kuus, 2) hagejate kulud ei ole nii suured, nagu hagejate esindaja on välja toonud, kusjuures kostja maksab ühe lapse mobiiliarveid 15 € kuus; 3) hagejad viibivad vanemate kokkulepitud suhtluskorra järgi vähemalt 4 päeva kuus (2 nädalavahetust) kostja juures, kes kannab ka sõidukulud 4)kostja sissetulekud ei võimalda elatist mõlemale lapsele 250 eurot kuus tasuda. 11.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt (

§ 102lg 2).

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud sätte mõjuvate põhjuste loetelu ei ole lõplik. Riigikohtu 22.03.2017 otsuse 3-2-1-174-16 p. 13 kohaselt „Kohtule ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, et elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt. riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad „. Antud Riigikohtu lahendi p.14 kohaselt perekonnaseaduse sätetest ei tulene , nagu võiks kohus

§ 101

lg.-s1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on PHS alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg.-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.

  1. Kohtu arvates põhjendatud elatis, mida kostja on võimeline tasuma kummalegi lapsele, on 200 eurot kuus, mille juures miinimummäärast väiksemas suuruses elatise väljamõistmisel võtab kohus arvesse laste tegelikke kulusid, kostja sissetulekute keskmist suurust, kostja panust otsesel ülalpidamisel ning kostja taotlusel ka hagejatele makstavatest peretoetustest kostjale langevat osa.
  2. Laste tegelikud kulud. Hagejate esindaja leiab, et tegelike kulude arvestuse järgi lastele kulub ca 970 eurot kuus, so ca 485 eurot kuus, kuid laste vajalikud kulud on kokku 1100 eurot kuus, so keskmiselt 550 eurot lapse kohta kuus (vastav tabel esmalt tlk 119, hiljem tlk 153). Seega hagejate arvates hagejatele vajalik elatis on tegelikult miinimumelatisest suurem ja kostjalt elatise nõudmisel on juba arvesse võtnud ka hagejatele laekuva perehüvitise 110 eurot kuus. Vastavalt Perehüvitiste 6

(8)Tsiviilasi nr 2-18-3341 seaduse § 17 lg.3 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 2018.a on 55 eurot. Hagejad on peretoetuse saamise asjaolu õigeks võtnud ja vastavad tõendid (konto väljavõtte) kohtule esitanud. Järgnevalt kohus hindab hageja poolt esitatud vajalikke kulutusi (tlk 119, 153) ning leiab, et: 1) põhjendatud ei ole arvata hagejate kulude hulka eluaseme laenumakseid (261:3= ca 90 eurot kuus lapse kohta). Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejatel puudub isikliku tasuta kasutusõiguse alusel kohustus kanda eluaseme soetamisega seotud laenukulusid. Kostja esitatud tõendite järgi tsiviilasjas nr x-xx-xxxx xx xx xxxx kohtumääruse kohaselt kostja ja laste seaduslik esindaja lõpetasid ühisvara jagamises kohtuvaidluse kompromissiga ning leppisid kokku, et korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx, aadressiga xxxx xxx xx//xxxx-xxxx xx xx, xxxxx (hagejate eluase) seatakse isiklikud kasutusõigused poolte ühiste alaealiste laste XX (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks kuni xx xx xxxx ja CC (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks kuni xx xx xxxx, s.o kuni laste täisealiseks saamiseni. Sama nähtub ka kinnistusraamatu kehtivast väljavõttest. Seega tuleb hagejate peale kokku vähendada eluasemekulusid 180 eurot võrra, 90 eurot lapse kohta) 2) Toidukulude osas kohus leiab, et maha tuleb arvata kostja poolt laste külaskäikude ajal tehtavad kulud keskmiselt 40 eurot kuus, lapse kohta 20 €/kuus (4 päeva kuus x 2 last, kokku 8 päeva x (140: 30 = ca 5 €/päev)). Kokkuvõttes kohus leiab, et hagejate vajalikud igakuised kulutused 1100 eurot tuleb lugeda 220 (180 + 40) euro võrra väiksemaks, millega kummagi lapse kulutused kuus on keskmiselt 440 eurot kuus (1110-220=880 :2=440) ja kummagi vanema osa lapse ülalpidamisest oleks 220 eurot kuus. 14. Vanemate sissetulekud ja varaline seisund. Hagejate esindaja BB esitatud pangakonto väljavõtete järgi on saanud 3 töökohast (xxxxxxxxx xx, xx xxxxxxxxxx xx ja xx xxxxxx xxxxxx) perioodil 01.03-30.11.2018 töötasu kokku 8628,04 eurot (1249,38+1715,80+5662,86=8628,04 €), so 9 kuu jooksul keskmiselt 958 eurot kuus. Kostja sissetulekuks 02.11.2018 maksuameti vastuse kohaselt oli maksustatav tulu OÜ-st Xxxxxx märts – september 2018 brutopalgana 3220,48 € ja Eesti Haigekassast juunis 2018 brutos 151,70 €, kostja netotulu peale maksude mahaarvamist oli märts-september 2018 perioodil, 7 kuu jooksul kokku 3320,33 €, so keskmiselt 460 eurot kuus (tlk. 83-86). Kostja poolt kohtule esitatud kontoväljavõtete järgi (tlk 64-70) on 1.11.2017-11.04.2018 laekunud 6615,81 eurot, sh Xxxxxx xxst palk 482 eurot kuus ning sularaha sissemaksed kokku 4360 eurot, kokku tulusid 5324 eurot millega keskmine sissetulek oli 6 kuulise perioodi jooksul ca 880 eurot. Kostja väited, et sissemaksete puhul on tegemist on varasemate perekondlike säästudega, ei ole kostja väikese palga juures kohtule usutavad, kuna ka perioodil 12.04.2018 – 03.11.2018 (tlk 95-113) on kostja jätkanud sularaha sissemakseid, tehes neid 8 kuulise perioodi jooksul 3450 € ulatuses, lisaks sai palka ja haigushüvitist sel perioodil 2462 eurot, kokku sissetulek 5912, so keskmine laekumine kuus ca 740 eurot. Kohus möönab, et sellest konkreetselt kostjale kuuluva sissetuleku osa ei ole täpselt teada, kuid tõenäoliselt on see suurem kui kostja näidatud 480 eurot palgatulu. Arvesse võttes

§ 102

lg 2 sisu, mille järgi kostja peab enda sissetulekuid mitme lapse puhul panustama enda ja laste vajadustele ühetaoliselt, siis 2018.a viimase kuus kuu tõendatud sissetuleku järgi oleks vastav panus kostja ja tema ülalpeetava 2 lapse puhul ühe lapse kohta 245 € (740 : 3), seega on kostja ilmselt suuteline maksma kummalegi lapsele miinimummääras elatist. Arvesse võttes laste vajadusi, vanemate varalist seisundit , kostja panust otsesel ülalpidamisel ja samaaegselt arvestades ka kostjale langeva osa peretoetustest (27,50 eurot lapse kohta) on põhjendatud määrata elatusraha suuruseks 200 eurot lapse kohta kuus. Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot kuus. Riigikohtu selgituse kohaselt (02.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08) kohus peaks elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et lahus elav vanem kannab lapse ülalpidamiskulusid ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse 7

(8)Tsiviilasi nr 2-18-3341 vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus selgitab kostjale, et 2/14 tehet miinimummääras elatisest kostja otseste kulude maha arvamisel ei saa teha, kuna laste külaskäikude ajal tehtavad kulud ei hõlma kõiki neid igakuised kulusid, mida teeb lapsi kasvatav vanem ( riided, jalatsid, koolitarbed, huvialaringid jne).
  1. Kohus leiab, et arvestades kogumis kostja sissetulekuid, lastele makstavaid peretoetusi eelpoolnimetatud ulatuses ning kostja otsest osalemist laste ülalpidamises 4 päeva kuus, siis antud juhul tuleb vähendada hagejatele makstavat elatusraha alla miinimummäära ja määrata ühe lapse elatusraha suuruseks 200 eurot kuus alates hagi esitamisest. Seega tuleb kostjal elatist tasuda last kasvatava vanema pangakontole 200 eurot lapse kohta kuus, kuid mitte vähem kui 80 % perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast kuni laste täisealiseks saamiseni.
  2. Hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kogunenud elatise võlgnevuse arvestus. Kuivõrd haginõue on alates hagi esitamisest 02.03.
  3. a. siis otsuse selguse ja täidetavuse huvides mõistab kohus kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlgnevuse perioodi 02.03.2018 – 30.11.2018 eest kostjalt hagejate kasuks välja ühekordse summana. Kohus peab kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud.
  4. Vastavalt eelmistes punktides väljamõistetud elatise suurusele kostja oleks pidanud maksma hagejatele täies ulatuses elatist alates 02.03.2018 kuni 30.11.2018 möödunud 9 kuu eest kummalegi lapsele 1800 eurot (200 x 9 kuud), kokku hagejatele 3600 eurot. Hagejad on 03.12.2018 seisuga õigeks võtnud, et tasutud on 9 kuu eest 2700 eurot (300 eurot kuus, sh hagejate poolt õigeksvõetud elatise tasaarvestuslik vähendamine juulis ja juulis 2018), seega võlgneb kostja perioodi märts . november 2018 eest kokku 900 eurot (3600 – 2700), kummalegi hagejale 450 eurot (900:2). Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja XX kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse perioodi märts – november 2018 eest summas 450 eurot ja hageja CC kasuks 450 eurot.
  5. Menetluskulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagejad on hagiavalduses palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on vastu vaielnud hagejate menetluskulude nõudele ja palunud jätta kulud poolte endi kanda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel, kuna kohus elatise nõudes hagi osaliselt rahuldab siis kohus leiab, et on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.