2-16-10916/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Hagi ese Pärnu Maakohus Külli Mõlder

1. september
2. a, Kuressaare 2-16-10916 M Ni jaM N hagi MN vastu elatise nõudes. Menetlusosalised Hageja I: M N ( Hageja II:M N ( ). Hagejate seaduslik esindaja M M ( Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Grass (e-post eve.grass@tt.ee). Kostja: MN ( ). Kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
3. Rahuldada hagi osaliselt.
4. Mõista MNilt (N) välja igakuine elatis muutuva suurusena ning 40 euro võrra väiksemas summas kui on ette nähtud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär (
5. aastal 215 eurot (elatis 175 eurot),
6. aastal 235 eurot (elatis 195 eurot) M Ni ülalpidamiseks alates 15.07.2016 kuni M Ni täisealiseks saamiseni.
7. Mõista MNilt (N) välja igakuine elatis muutuva suurusena ning 40 euro võrra väiksemas summas kui on ette nähtud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär (
8. aastal 215 eurot (elatis 175 eurot),
9. aastal 235 eurot (elatis 195 eurot)M Ni ülalpidamiseks alates 15.07.2016 kuniM Ni täisealiseks saamiseni.
10. MNil tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb maksta eelneva kuu
11. kuupäevaks M M arveldusarvele nr selgitusega „Elatis“. Menetluskulud
12. Jätta M Ni jaM Ni menetluskulud 19% ulatuses nende endi kanda ning 81% ulatuses jätta M Ni jaM N menetluskulud MNi kanda. Selgitus Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 2 mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Hageja nõue ja põhjendused
13. 15.07.2016 esitasid M N jaM N Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja hagi MNi vastu elatise väljamõistmiseks. Vastavalt esitatud hagile /tl 2/ paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni elatise minimaalmääras. Esitatud hagi kohaselt tutvusid hagejate seaduslik esindaja M M ja kostja ning alustasid kooselu
14. a kevadel. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja abiellusid Kooselust sündis neil kaks a. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielu purunes faktiliselt
15. a kevadel, mil laste ema koos hagejatega asus perekonna eluasemelt X külast elama B. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja abielu lahutati XXXXXXX . a. Hagejad elavad koos oma emaga nende ühises kodus asukohaga XXXXXXXX. Kuivõrd kostja ei ole seni andnud nõusolekut laste elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris, on hagejate rahvastikuregistri järgseks elukoha aadressiks endiselt XXXXXXXXXXX. Lapsed on pärast perekonna purunemist kevadel 2014 olnud suuremas osas oma ema ülalpidamisel. Kostja on laste ülalpidamiseks elatist maksnud üksnes 300 eurot kuus. Kostja on avaldanud hagejate seaduslikule esindajale, et 150 eurot ühe lapse ülalpidamiseks on liialt suur summa ja alates käesoleva aasta augustist osaleb ta ühe lapse ülalpidamisel 100 euroga kuus. Kostja hagejatega koos ei ela ja osaleb laste kasvatamises minimaalsel määral. Isa kanda on üksnes laste telefoni kulud ja treeningute arved. Kuivõrd PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning lapsi on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole selles ulatuses vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Hagejad esitavad kostja vastu nõude temalt ülalpidamise saamiseks ja igakuulise elatise väljamõistmiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras alates hagi kohtule esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad nõustuvad kostjaga selles, et kostja on igakuiselt osalenud laste ülalpidamisel kokku 365 euro ulatuses, kuivõrd kostja tõepoolest kannab laste ema arvele 300 eurot kuus ja tasub laste trennid ja telefoniarved. Samas jätab kostja tähelepanuta, et 182.5 euro ulatuses ühe lapse ülalpidamisel osalemise korral ei ole kuidagi võimalik laste minimaalseid vajadusi rahuldada. Kostja ei ole enda vastuses ka esile toonud asjaolusid, mis annaks käesoleval juhul aluse kõrvale kalduda lastevanemate kohustusest võrdselt panustada enda laste ülalpidamisse. Hagejad ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et hagejad veedavad ühe nädala igas kuus kostja juures. Tegelikkuses viibivad lapsed kostja juures keskmiselt ühes kuus viiel korral, minnes kostja juurde õhtul umbes kell 18.00 ja naastes järgmisel hommikul kell 8.00 koju tagasi. Seega ei viibi hagejad kostja juures märkimisväärse aja, mistõttu ei anna kostja lastele ka ülalpidamist neid vahetult hooldades. Lisaks on kostja esitanud loetelu nn vajaduspõhistest kulutustest. Esmalt märgivad hagejad, et enamus väidetavatest kulutustest on kostja poolt tehtud 2015.a ja ei puuduta vaidlusalust perioodi. Hagejad ei eita väidetavate kulutuste tegemist, kuid kõik loetelus toodud esemed asuvad isa juures ja tegelikkuses hagejad kasutavad neid harva. Lisaks on kostja kulutuste nimekirjas välja toonud lastele tehtud kingitused sünnipäevadeks ja jõuludeks, mis samuti asuvad isa juures. Eeltoodust tulenevalt on hagejad jätkuvalt seisukohal, et kostja ei osale laste ülalpidamisel igakuuliselt seaduses sätestatud määras ja hagejad ei saa ka nõustuda kostja pakutud kompromissettepanekuga kuivõrd vastasel korral jääksid laste vajadused rahuldamata. Kuivõrd lastevanemad ei ole saavutanud laste ülalpidamise osas kohtuvälist kokkulepet, kohtusse pöördumiseks on põhjuse andnud kostja, on hagejate arvates õiglane kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud põhimõttest ja jätta hagejate menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväide
16. Kostja nõustub täielikult asjaoluga, et mõlemal lapsevanemal on kohustus võrdselt panustada oma laste heaolusse ning tagada vähemalt seadusjärgne materiaalne ülalpidamiskohustus. Kostja ei nõustu hagiavalduses soovitud viisil ja summas ülalpidamiskohustuse täitmisega täies mahus perioodiliste maksetena. Esmalt selgitab kostja asjaolu, et ta ei ole esinenud avaldusega, nagu oleks 150 eurot elatist ühe lapse kohta liiga suur summa. Kostja eesmärk oli osaleda suuremas osas oma laste elu korraldamisel ning teostada ise suuremas mahus kulutusi hagejate igapäevakulutuste osas. Kostja on teostanud perioodiliste maksetena 300 eurot/kuus (150 eurot/kuus ühe lapse osas) M. M arveldusarvele selgitusega „laste elatis“. Lisaks perioodilistele elatismaksetele on kostja teinud pidevalt kulutusi lastele ning seetõttu on tema materiaalne osalus laste kasvatamises olnud selgelt suurem, kui Eesti Vabariigis kehtiv miinimum. Kostja lähtub asjaolust, et PKS § 100 lg 1 alusel antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodiliste maksetena. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldatakse anda ülalpidamist muul viisil. Lähtudes asjaolust, et lastel on sageli olnud probleeme igapäevaste tarbeesemete puudumise osas, on kostja soovinud enda panust tõsta laste kasvatamises osalemisega, et tema osaluses oleks tagatud sihtotstarbeline kasutus lastele. Kostjal on tekkinud kahtlused, et laste seaduslik esindaja, M. M , ei kasuta elatist täielikult sihtotstarbeliselt lastele ning M M ei ole senini tõendanud ka vastupidist esitamaks enda kuluarvestust laste osas. Kostja osalemise tõendamiseks laste heaolu loomiselt ning seadusjärgse ülalpidamiskohustuse täitmiseks esitab kostja järgneva nimekirja kulutustest, mis ei ole tõendite puudumise tõttu ammendav, kuid annab siiski ülevaate kostja osalemisest laste materiaalse heaolu loomisel. Senised püsikulud igakuiselt hagejatele kokku on olnud järgnevad:  igakuised perioodilised elatismaksed M. M arveldusarvele 300 eurot;  laste trennid igakuiselt 40 eurot;  telefoniarved igakuiselt keskmiselt 25 eurot;  keskmiselt veedavad lapsed ühe nädala igas kuus kostja hoole all ning elamispinnal, mil ülalpidamiskulu lasub kostjal (arvestuslikult ¼ elatusmiinimust kahe lapse osas so 215 eurot/kuus). Tuginedes eelnevale on arvutuslikult kostja püsikuludeks keskmiselt ühes kuus 580 eurot, mis ületab 150 euro ulatuses seadusega ettenähtut. Lisaks püsikuludele on kostja teinud pidevaid vajaduspõhiseid ning muid kulutusi hagejate osas, mille osalise loetelu toome järgnevalt välja:  kostja on mõlemale pojale ostnud laste ATV-d. Ühe ATV eest on tasutud sularahas 400 eurot, teine ATV maksis 385 eurot;  Markus Nile on kostja ostnud laste mootorratta ja kiivri kogumaksumusega 81 eurot; 
17. a suvel ostis kostja lastele batuudi hinnaga 100 eurot. Antud batuudile ostis kostja uue hüppemati hinnaga 31 eurot;  trikiratas BMX maksumusega 60 eurot;  poksikott maksumusega 50 eurot;  trummikomplekt maksumusega 300 eurot;  rulluisud maksumusega 120 eurot;  Lottemaa külastus
18. a augustis;  kostja tasus ID-kaardi väljaandmiskulud + pangakaardi avamistasud
19. a suvel;  lapsed on saanud kostjalt regulaarselt taskuraha 5 eurot nädalas tingimusel, et koolis on hinded korras ja suvisel ajal väikeste kodutööde eest;  13.02.2015 on lastele ostetud hamstrid hinnaga 21.05 eurot;  07.07.2016 on ostetud lastele jalgratas summas 224 eurot;  laste plätud summas 31.30 eurot;  lego summas 34.99;  helikopter summas 51.99;  lasteooperi “Nukitsamees“ külastus summas 16 eurot;  rannatarbed ja –rõivad summas 61.55 eurot;  lauamäng Monopoly summas 29.99 eurot. Antud loetelu ei ole ammendav, kuna kostja ei ole enamuses tasutud arveid säilitanud ning kulutusi üles märkinud. Siiski annab see loetelu ülevaate asjaolust, et kostja on püüdnud igati osaleda laste heaolu loomisel ning soovib seda jätkata ka tulevikus. Lisaks on kostja lapsi kaasa võtnud ka enda trennidesse, et süstida neisse huvi spordi vastu ning propageerida tervislikke eluviise. Suviti viib kostja lapsi autoga randa ujuma. Kostja elukohas on loodud lastele mitmeid meelelahutuslikke võimalusi (jalgpalli- ja võrkpalliväljak, mängumaja puu otsas, poksikott, trummikomplekt, batuut, ATV-d, mootorratas, trikijalgratas BMX jne). Samuti on kostja korraldanud iga-aastaselt laste sünnipäeva enda elukohas, millele on kulunud hinnanguliselt 80 eurot/sünnipäevale. Enne uue kooliaasta algust külastab kostja lastega veeparki , mille kuludeks on arvestanud hinnanguliselt 250 eurot. Lisaks on hageja, M N, avaldanud soovi alates septembrist minna õppima tantsukooli , mille maksumus on 18 eurot kuus ning kostja on valmis antud kulu ise katma. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
20. Asjas ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle:  M N jaM N on M M ja MNaabri ühised lapsed;  M M ning MNaabri kooselu on lõppenud ning lapsed M N ningM N elavad M Mga koos;  MNi 22.08.2016 seisukohas toodud kulutused on tema poolt laste ülalpidamiseks tehtud.
21. Et hagejad on M. Mäe ning kostja ühised alaealised lapsed, on mõlemal vanemal kohustus lapsi ülalpidada (PKS § 96). Kohtupraktikas on leitud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis, millest poole kannab laste ema ning teise poole laste isa. Hagejad soovivadki esitatud hagiga, et kostja maksaks nende ülalpidamiseks seaduses ettenähtud miinimumsummas elatist (PKS § 101 lg 1). Riigikohus on 08.01.2014 otsuses asjas nr 3-2-1-165-13 leidnud järgmist: “Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. /…/ Kolleegiumi hinnangul on iseenesest õige kohtute seisukoht, et sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seetõttu ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist.” Kostja on kohtule esitanud loetelu kultustest, mida kostja on lastele teinud jooksvalt (jalgratas, reisid, sünnipäevapeod, riided jms), samuti nendest kulutustest, mis kostja laste ülalpidamiseks igakuiselt teeb (trennid 40 eurot ning telefoniarved keskmiselt 25 eurot). Samuti viibivad hagejad ühes kuus 5-7 korral kostja juures. Hagejad kinnitavad nimetatud kulutuste tegemist. Kostja selgitab, et soovibki ise vahetult laste ülalpidamisse rohkem panustada. Samas on hagejad märkinud, et kui kostja panustab hagejate ülalpidamisse miinimummääras, siis on see piisav laste ülalpidamiseks. Et vanematel on kohustus panustada laste ülalpidamisse võrdses ulatusest, võib nimetatust eeldada, et hagejate emal kulub laste ülalpidamisse samuti miinimummäärast elatis, so kokku 430 eurot. Suuremate kulutuste esinemist pole hagejate ema väitnud ega tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul panustab ka laste isa nende ülalpidamisse PKS § 100 lg 2 mõttes, tehes seda vahetult teatud aja kuus laste eest hoolitsedes ning nende igakuiste kulude katmisel. Kohus leiab, et laste huvides on eelkõige see, kui mõlemad vanemad panustavad vahetult nende ülalpidamisse, sest eelöeldu aitab näiteks antud juhul kaasa laste ning isa vaheliste suhete hoidmisele (ühised üritused, ööbimine isa juures jne). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud praegusel juhul hagejate kasuks miinimummääras elatise väljamõistmine, kuna ka laste isa panustab nende ülalpidamisse. Et tõendatud pole, et laste isa teeks igakuiselt laste ülalpidamiseks kulutusi miinimumääras ning et lapsed elavad valdava osa ajast siiski emaga, leiab kohus, et elatise väljamõistmata jätmist põhjendatuks pidada ei saa. Seda on möönnud ka kostja. Seega arvestab kohus väljamõistetava elatise suuruse määramisel kostja igakuiste kulutustega (32,50 eurot lapse kohta) ning sellega, et lapsed viibivad 5-7 õhtut/ööd laste isaga, mõistes kostjalt välja igakuise elatise muutuva suurusena ning 40 euro võrra väiksemas summas kui on ette nähtud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär lapse kohta. Mõistes elatise välja muutuva suurusena, st sidudes elatise suuruse arvestamise kuupalga alammääraga, arvestab kohus väljamõistetud elatise määramisel ka PKS § 101 lg-s 1 tooduga.
22. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Seega on pooltel kuni maakohtu otsuse jõustumiseni (vt edasikaebamise korda resolutsiooni alt) õigus sõlmida kompromiss elatise maksmise kohta, sh saavad pooled kokkuleppida teistsuguses suuruses elatise maksmise kohta. Veel selgitab kohus, et faktilise olukorra muutumisel on pooltel õigus pöörduda kohtusse väljamõistetud elatise suurendamiseks või vähendamiseks. Menetluskulud
23. Hagejate viited TsMS § 164 lg-le 1 menetluskulude jaotamise osas pole asjakohased, kuivõrd antud juhul pole tegemist hagilise abieluasja või põlvnemisasjaga, vaid laste elatisnõudega, mistõttu antud säte menetluskulude jaotusele ei kohaldu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2015 otsust tsiviilasjas nr 2-15-3129). Et kohus rahuldab esitatud hagi vaid osaliselt, tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg-s 1 ettenähtud korras. Vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile mõistab kohus hagejate kasuks välja kostjalt menetluskulud 81% ulatuses ning ülejäänud osas jäävad hagejate menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik