← Eesti

2-16-10873/7

Obsah (4)§ 168§ 428§ 430§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2016.a, Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-16-10873 Tsiviilasi L.-L. L.’i (se

§ 168lg 3). 4. Määrus pooltele kättetoimetada. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad pooled esitada

(5)viie päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 2-16-10873
  1. Kohtu menetluses on alaealise L.-L. L. nimel P. A.’e poolt 14.07.2016 esitatud hagiavaldus, milles ta palub välja mõista kostja M.L.’ilt hageja kasuks elatis seaduses sätestatud määras tagasiulatuvalt alates juulist 2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so igakuine elatis Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras, so hetkel 215 € kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära.
  2. 03.08.2016 esitasid pooled kohtule käsipostiga paberil allkirjastatuna kokkuleppe, mille kohaselt maksab kostja hagejale elatist PkS § 101 lg 1 sätestatud 2016.a kehtivas miinimummääras 215 €, avades lapse nimel pangaarve, millele kannab 5000 eurot ja mida lapse emal on õigus kasutada kuu kasutuslimiidiga 215 € kuus. M.L. soovib anda tagastamatu summana 1000 € ema ja lapse elamistingimuste parandamiseks. Pooled soovivad kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt.
  3. 09.09.2016 telefonikõnes P. A. kinnitas kohtule, et kostja on asunud lepinguga võetud kohustust täitma, on avanud arve, millelt lapse ema saab lapse jaoks võtta iga kuu 215 €. Samuti on lapse isa kinnitanud, et paneb jõudumööda arvele raha juurde, kuna 5000 eurot jätkub ligi 2 aastaks, kuid mitte lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitas hageja esindajale, et sellise kompromissiga on kostja võtnud ülalpidamise kohustuse 215 € kuus. Hageja esindaja jäi selle juurde, et kostja täidab kokkulepet ja ta soovib kompromissiga menetluse lõpetamist käesolevas vaidluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 432 järgi käesoleva menetluse lõpetamisel ei saa hageja enam täpselt sama nõudega kohtusse enam tulla, kuid kui asjaolud muutuvad, sh hageja vajadused kasvavad või kostja enam piisavat ülalpidamist ei anna, saab hageja pöörduda kohtusse elatise suurendamise nõudega. 4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, kooskõlas lapse huvidega ja heade kommetega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 sätete alusel kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. 5. Menetluskuludest.

§ 173

lg 1 järgi peab kohus märkima asja lõpetavas määruse menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg.3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas pooltel menetluskulude osas kokkulepe puudub, seega menetluskulud jäävad iga kulu teinud isiku enda kanda. Kohtu andmetel kohtukulusid asjas siiani tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.